Hiluxi keretõste vs. esisilla liigutamine? plussid/miinused

[Marjuline]

Tervist,

autoks hilux 1997 2.4D ja SFA
Kiire küsimus järgmine:

Kumba teha?
Kummaga on nö rohkem vaeva ja tööd?
Kummal tööl oleks rohkem effekti?

Nimelt soov suuremad rehvid tulevikus alla kruvida ja kuna auto praegu laiali ja tegemisel, siis oleks hea seda silmas pidades teha selleks ka juba vajalikud tegemised.

Silla liigutamisel on asi mul mõneti selge. Kõige kulukam töö ilmselt oleks esimese kardaani pikendamine ja tasakaalustamine, sest seda ise vist katsetama ei maksa hakata.
Kuid kui ma silla ette poole toon, siis kas rehv ei hakka kinni esimesse stangesse ja/või esimese poritiiva ette otsa?

Keretõste puhul olen vähem teadlik töö käigus tekkida võivatest väljakutsetest.
Miks ma ise eelistaks pigem silla liigutust, oleks ka see, et ei tahaks väga kõrgeks seda keret ajada ja samas kui mõnel sentimeetril ka effekti ei ole, siis ei ole seda üldse mõtet teha.

Aga kui palju üldse saab teha keretõstet, et ei peaks hakkama nö kõrvalisi asju vahetama/pikendama/modima?
Kui üldse ei saa, siis mida peaks vahetama/pikendama/modima seoses keretõstega?

Marjuline

[uputaja]

Miks pead silda ette liigutama? Ei pea ju. Ca 3,5" tõstega ei pea kardaaniga midagi tegema. Selle tõstega läheb lõdvalt alla 33" rehvikud. Ja 35" Väikse lõikamisega.

4x4Cruiseri Alo käest saad tõstevedrud http://4x4cruiser.eu/?lang=est&m1=offroad&m2=22&m3=519

Keretõste on BS

[Marjuline]

Auto kõrgus on juba piisav originaaliski ja olemas on 4x vedrud mis peaks olema hea flexiga ja mida plaanin täiendada veidi pikemate kiigedega et saada veel paremat flexi ja auto ehk tsipa kõrgem kui originaalis.

Originaalist 3,5'' kõrgemat ei taha ja selle pärast arvangi, et midagi peab tegema, et rehv nö normaalses flexis(täis flexis, nii vähe kui seda Hiluxil on, hakkab niikuinii kinni) ja pöörates meeletult koopasse kinni ei hakkaks.
Kuid arvan, et ka et selle 3,5''-se tõste puhul hakkab vedrustuse painduma andes see 33 rehv väga lihtsalt ette koopasse kinni

Tean, et kere tõste on BS. Selle pärast loodangi, et keegi on teinud siin meil(või teab kedagi kes on teinud) Hiluxile/4runnerile/LCle nö sillaliigutust ja oskab mulle natuke inffi anda, et mida pean arvestama jne. Ehk veenab mind, et see on lihtsus-kasulikkus suhtes parem lahendus kui keretõste

Marjuline

[Otokas]

Vanakooli Hiluxi kõrgus sõltub suht palju vedrude seisust. Olen näinud pilli, millel olid originaalvedrustus ja 33 läks kuhugi vastu vaid väga väga ekstreemsetes tingimustes. 33 rehv läheb originaalsest pasteedilõikurist 205/80R16 vaid 5 cm sügavamale koopasse ning korralike vedrudega Hiluxil on originaalrehviga koobas suht tühi. Keeramise teemat saab äkki parandada velje offsetiga. Esisilla nihutamine või kere tõste 33 puhul tundub suhteliselt ekstreemne.

[PARUN]

Mis esisillast muidu jutt käib? Tala või sõltumatu?

[Marjuline]

Jutt käib SFAst (solid front ax) ehk kodumaakeeli talasillast.

no vbla tõesti värske vedruga läheb alla 33 rehv ilma suuremate probleemideta kuid niipalju kui olen lugenud võõrastel maadel kirja pandud mõtteid, olen aru saanud, et 33se rehviga Hiluxit sihtotstarbeliselt maastikul kasutada ei ole väga võimalik.

Kuna minu eesmärk on saavutada originaalvedrustuse kõrguse (+ ca 3-5cm) juures võimaliku maksimaalse flexiga vedrustus, siis arvan, et 33ne rehv jääb sihtotstarbelise kasutamise juures läbivust omajagu piirama, kuna hakkab kinni esimesse porikoopasse. Ja juttude põhjal just selle nö tagumisse seina. Seega ei aita väga ka muudetud offsetiga velgede kasutamine.

Kui keegi ei oska mulle oma kogemuste põhjal konkreetsemat inffi anda, eks ma siis pean ise omal nahal kogu kupatuse ära kogema. Ehk siis oskan pärast hoopis omapoolseid soovitusi jagada

Aga kõik mõtted on siski teretulnud.


Marjuline

[uputaja]

3-5cm tõste on pointless ja Metsas on normaalne sõita alates 33" rehviga . Võõraste maade kirjandust väga tõsiselt ei tasu võtta.

[rommi]

3-5cm tõste on pointless ja Metsas on normaalne sõita alates 33" rehviga . Võõraste maade kirjandust väga tõsiselt ei tasu võtta.

No offence aga minumeelest antud teemas ei tasu uputaja postitusi väga tõsiselt võtta 5cm e. 2" tõstet Hiluxile pole pointless vaid täiesti normaalne keskpärane tõste ja 33" VÕIB hakata koopasse - täpsemalt alla uksenurka, olenevalt velje offsetist.

Parim lehtvedru on selline, mis auto pinge all võimalikult palju vajuks. Sellise vedruga on mugav sõita ning saad palju flexi (mina sain pehme OME vedruga 24cm, niipalju kui amort võimaldas) Tasub ka arvestada, et pikemate ja kaarjamate offroadiks mõeldud lehtvedrudega ning kiigedega hakkab sild rohkem pikisuunas liikuma.

See jutt, mis siin räägitakse, et värske vedruga pole vaja kere lõigata on ka täielik jama. Auto vedrustus tuleb nii ehitada, et kui sild on surutud lõpuni üles piirajasse, peavad rattad pääsema igas asendis pöörlema. Ehk siis piltlikult kui autol võtta vedrud vahelt ära, siis peab saama autoga manööverdada. (mida loomulikult ei saa lehtvedruga proovida kuid mitte võimatu näiteks mõne vana kasutatud pealehega) Paljud difrite ja pooltelgede purunemised ongi just seetõttu, et ratas jääb kuhugi keresse kinni. Samuti peaks jõudma sild läbilöögipuksini enne kui amort ära lõppeb. Lihtne on pukse allapoole tuua aga sellega väheneb ka sinu soovitud hea flex (kui sa just ei too allapoole ka amorte ja vedrukinnitusi)
Amort võiks olla 10" käiguga. Keretõstel üldiselt mõtet pole va. edaspidi on lihtsam raami ja kere vahelt muda kätte saada ja käigukasti maha võtta.

Seega, eelkõige ma soovitan sul kõigepealt läbi mõelda, millise rehvi ja veljega sa tahad tulevikus sõitma hakata. Seal võib vabalt olla täpselt nii, et ühel juhul ei pea eriti midagi tegema ja teisel juhul silda ettepoole viima. Arvesta, et nt -25 offset velg ulatub piki autot oluliselt kaugemale kui 0 offset. Lisaks võivad ka erineva tootja rehvid erineva läbimõõduga olla. 33" on päris ok valik sellele masinale.

Ja loomulikult tasub uurida ka võõraste maade foorumeid, eriti usa foorumeid, kus on juba väga pikalt hiluxeid lahatud ja just lehtvedrude teemat katsetatud. Kindlasti ära piirdu siin üksikute (vahel ka äriliselt kallutatud) soovitustega vaid ikka vaata ka mida maailmas tehakse.

jõudu ehitamisel,
rommi

[totu]

Teoreetiline võimalus on ju ka kabiini tahapoole viia. Kui lisada "seib" rattakoopa kohale, peaks saama asja vägagi esteetiliselt vormistada ja jääb/saab ruumi nii kabiini- kui stange poole. Radikas ja muu esimene mudru jäävad oma kohale, töömaht aga üsna suur (lisaks kangide avad, roolikardaan, kast lühemaks jne.) selles valguses on silla ettepoole viimine kõige valutum variant, lisaks on Sul ju selleks kõik vajalik olemas, poritiibu ja stanget peab ilmselt veidi "tuunima". Talasillaga Hiluxi tõstel, läbivuse seisukohast, mõtet ei ole, ainult flexi ja vedrukäigu saab paremaks.
PS. keretõste ei vii kriitilist punkti rattast oluliselt kaugemale.

[Marjuline]

Arvan samuti, et 2'' tõstest peaks piisama talasillaga autole metsas hüvaks kulgemiseks. Eriti pidades silmas vanakooli Hiluxi originaal kõrgust.

Rehviks peab saama tulevikus 33'' ja velg offsetiga -20 on olemas. Selle komboga loodan läbi ajada nii, et ei pea rehviga raami ega porikoopaid kraapima hakkama. Ehk siis pooltelgi ja diffreid lõhkuma.

Ilmselt nende soovituste põhjal otsustan silla liigutamise kasuks. Hetkel veel ei tea, kuna garaazisst kaugel ja head mõtted tulevad alati tegude käigus

Kabiini liigutama vast ei hakka, tundub liiga äärmuslik versioon.
Küll aga jah, on plaan võtta parim võimalik flex välja sellest autost nende vedrudega, mis siis peaks läbivust ja maastikusuutlikust parandama. Muidgi, kuna auto on ka nö igapäevakasutuses (küll teise autona), siis püüdes jääda samas võimalikult nö tsiviliseerituks ja tänavatel silma mitte riivavaks.

Eks näga ole mis välja kukub.

Tänud kõigile nõuannete eest


Jälle targem Marjuline

[sambla-aadu]

mõõda ära vedrupaki tsentripoldi kaugused mõlemast vedru silmast-nt 160 patrolil on tsentripolt nihkes ja kui keerata verdupakk teistpidi,siis liigub esisild ettepoole ja tagasilda saab sama meetodiga tahapoole viia kui selleks on vajadust. Sedasi ei peaks ehk hakkama miskit suurt ümberehitust läbi viima.

[rakett]

Talasillaga Hiluxi tõstel, läbivuse seisukohast, mõtet ei ole, ainult flexi ja vedrukäigu saab paremaks.

Loe nüüd rahulikult kodaniku esimene postitus läbi. Tõste eesmärgiks oli suuremate rehvide äramahutamine.

[Marjuline]

mõõda ära vedrupaki tsentripoldi kaugused mõlemast vedru silmast-nt 160 patrolil on tsentripolt nihkes ja kui keerata verdupakk teistpidi,siis liigub esisild ettepoole ja tagasilda saab sama meetodiga tahapoole viia kui selleks on vajadust. Sedasi ei peaks ehk hakkama miskit suurt ümberehitust läbi viima.

Esimesi mõõtnud ei ole, kuid tean, et tagumisel pakil on kindlasti tsentripolt nihkes. Ja tean, et esimese silla ettepoole nihutamiseks kasutatakse ka tagumisi vedrupakke. ehk siis tagumised vedrud ette sillale, teist pidi ja sild tuleb ette poole.

Kuid selle nipi kasutamine säästab mind ehitusest vaid niipalju, et ma ei pea puurima esimese silla vedrupaki kandmikele uusi auke nö taha poole, et sild ette liiguks. see on ka suures laastus kogu sääst. Kõik muud asjad tuleb ikka sama moodi ringi ehitada.

Kuid üks küsimus mul targematele veel.
Ehk keegi oskab vastata.
Kui olen lugenud välismaistest foorumitest, et silda liigutatakse ette poole 30mm. Ehk siis paki kandmikule tsentripoldi auk 30 mm taha poole puurida.
Aga kõrvu on käänud ka et, kõrvalistuja pool puuritakse auk 35mm taha poole. Et vältida nö paremale kiskumist.
Kuidas see siis aga originaalis paremale ei kisu??
Ja kui ma tahaksin liigutada vaid 20mm kas siis kõrvalistuja poolse peaksin puurima 25mm peale?

Link ka: http://www.hilux4x4.co.za/views/viewtop ... f=3&t=4131
Sellised arusaamatused siis.


Marjuline

[krunnn]

Tere

Tegemist küll ees torsioonvedrustusega hiluxil tehtud nii: 5cm tõstet hokilitrite näol vahele ja tuli roolivarrast pikendada. Tagakiiged sai vist 5cm pikemad pandud ja vist vedrude ja silla alla 2cm klotsi. Antud isend läks põtra, aga minu oma nati vähem tõstet, kui soovid näha helista. Kui otsid foorumist siis tagavedrusid saad ise ja kikki ajada ja minul seisab siiamaani ja pole puruks enam läinud. http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=11&t=15114

[Marjuline]

On läinud mööda pikk aeg. Jõudsin lõpuks teha taas lahti garraziuksed.

Vabandan, et teemas teid üles ässitasin. Kuid esialgu jääb esimese silla liigutamine ära. Peamiselt aja nappuse tõttu - Minu aja nappusesse peab mahtuma ka hulgaliselt keretöid, mis on need kõige vastikumad teha (eriti kui pead paberit keevitama, mis kipub hoopis põlema minema) ja võtavad enamuse ajast.
Kui jõuavad minu garaaži 33/12,5 rehvid, siis kukub esinmene sild alt ja liigub ette poole nagu naksti.. kasvõi pioneeri kombel: teen ja eksin, teen ja eksin, teen ja õnnestun.

Parim lehtvedru on selline, mis auto pinge all võimalikult palju vajuks. Sellise vedruga on mugav sõita ning saad palju flexi (mina sain pehme OME vedruga 24cm, niipalju kui amort võimaldas)

Antud isend läks põtra, aga minu oma nati vähem tõstet, kui soovid näha helista. Kui otsid foorumist siis tagavedrusid saad ise ja kikki ajada ja minul seisab siiamaani ja pole puruks enam läinud. viewtopic.php?f=11&t=15114

Tagumisi kiigesi pikendasin minagi 5 cm. Tundus makismaalne mõistlik pikendus. Sild käis juba ka korra all ja tõstukiga tõstes oli päris OK flex. Siis nüüd otsin inimest, kes mõistliku hinna eest pinniks mul vedrulehti ca 5-10 cm. Pinnimisele paneks oma lolli peaga vaid kummagi poole kaks nö pealehte. Just pidades silmas taas pehmust ja maksimaalset vedrude nö vetruvust.

Kõik sepad kellele olen siiani helistanud on öelnud mulle, et nemad ei ole kogenud seda tööd ette võtma. Äkki siiski keegi teab kedagi, kes teab kedagi?
Kui ei, siis lähevad alla esialgu ilmselt nii nagu nad pragu on. Mida see tähendab? Elame näeme, kui kast peal, kas perse lohiseb maas või paistab asi hea.

Tervitades,
Marjuline