Üks haagiste remontija väitis, et õige on see, kui tühja käru korral veopead mitte ei tõsta konksu otsa, vaid et seda tuleks kergelt alla vajutada (konks peaks siis piisavalt madalal olema).
Kui aga konks sai nii madalale lastud (reguleeritava kõrgusega konks), siis oli juba silmaga näha, et käru esiosa on tunduvalt (ca 10-15 cm) allpool, kui tagaosa.
Sellel on ka oma loogiline põhjus, sest ees otsas on ju suhteliselt raske tiisel koos veopeaga, aga taga ei ole suurt midagi.
Terve mõistus ja loogiga ütleb, et pigem tuleks käru koos maksimaalse lubatud koormaga panna konksu otsa nii, et sillad ühtlasel kõrgusel oleks. Kuna sillatalad on üksteisele suhteliselt ligidal, siis tõenäoliselt õigem mõõta kõrgust maapinnast platvormi otstest.
Kuidas siis õige on?
Kogu see jutt käib siis kahesillalise ja ca 2,5 tonnise käru kohta:
) õppetunde jaganud. Võibolla kellelgi on teistsugused kogemused...
). Seega vajub haagis koormamisel sillast ~8 cm. Kui tiisel järgi ei anna (nivoo lükkab aisakaalust hoolimata tavakõrgusele), siis langeb tagumine otsa vähemalt kaks korda rohkem, ehk enamgi.
) mõnikümmend versta maha sõitnud, enam üldse imelik. 
Koorma sättimine võtab kümme minutit, kui natuke paigast ära on. Üks jubedamaid kogemusi oli Vectraga tühja treileri pealinnast ära toomine, konks oli üle 10 cm madalamal kui haakepea... see treiler väntsutas vaest oopelit nagu kass rotti, ma olin jummala kindel, et see haagis kaob esimese kümne kilomeetriga tagant koos konksuga... 
