Küsimus:Korter elamule korruse lisamine Tallinnas

[Taunus2d]

Uurime maja rahvaga, et kus kohast alustad seda teed. Majaks on Pelgulinnas 50ndatest, laevaremonditehase tööliste enda ehitatud majaga mille ehitajatest üks veel sees ka elab, aga juba nii vana, et kontakti võimetu suhteliselt. Majas 2 korrust, 8 korterit. Tegemist krohvitud silikaat majaga, eterniidiga kaetud viilkatus
"kolmandale" korrusele viib ilusti trepp, ja kasutusel hetkel kolakambri ja pesukuivatina.
Majas ei ole loodud ühistut ja korralik maja vajub iga päevaga aina rohkem rääma.
Esimene küsimus oleks et kellele selline maja üldse kuuluda võib?
Minu idee oleks omistada see kolmaskorrus endale, ehitada sinna omale väike penthauss.
Oln kuulnud selliseid diile ühistutega, et arendaja ehitab "lakka" korterid, ja vastutasuks ntx soojustab ja korrastab fasaadi, vahetab katuse, koridori remont jne. Kuidas minu tingimustes elline asi toimiks?
Kust alustad ja kuhu pöörduma peaks?
Kas on siin ka inimesi kes sellist tehingute juriidilist tausta oskavad selgitada.
Korterid on seal kõigil erastatud ja omanikud elavad sees, kas loogiliselt nüüd ütlen õieti, et kui kogu maja rahvas on nõus, siis oleks asi teostatav?

Loodan, et keegi oskab natuke juhendada ja hüva nõu anda.
Teine samalaadne projekt paraleel tänavas ka oleks tulemas, et põhimõtteliselt oleks mõnel hakkajal projekteerijal/arhitektil võimalus oma käsi siia vahele saada kui põhitööga koormatud pole.

[srock]

Pead igasugu ametid läbi kindlasti jooksma,ehitusload ,projektid ja muud igasugused plaa plaa plaad.Ma arvan ,et kurda parem sinna foorumisse oma muret,seal kindlasti juriidiliselt pädevamad tegelased ringi liiguvad: http://www.ehitusfoorum.com/

[erik]

Just, kui kõik elanikud on nõus, siis teeb arhitekt eskiislahenduse. Selle eskiisiga pead pöörduma linnaarhitekti jutule, kui tema on pmst nõus, siis saab asjaga ametlikult edasi minna. Nii lihtne see asi ongi. Samuti see, et kui majas on üks omanik, kes ei ole nõus, jääb diil katki. Ja kui linn ei ole nõus jääb see samuti katki. Üldse aga ei taheta asju ajada majadega, kellel ühistu on moodustamata, seda selle pärast, et pole juriidilist isikut ja see näitab elanike suhtumist oma varasse.

[Keska]

Esimese lähendusena oleks vaja projekti eestvedajal teha väike luure maja peal, kas kõik elanikud oleksid selle arendusega nõus ja kaardistada tekkinud küsimused. Siis oleks vaja leida nendele küsimustele vastused koos esialgse eskiisprojektiga -mis kasu saavad nt. alumiste korruste elanikud kui ülemised korrused saavad endale uue tekkiva korrusega lisaruumi või kui tekivad uued korterid, siis kuidas neid realiseeritakse, kes saab selle tulu, kuidas ja millesse see investeeritakse (uued aknad kogu majale, katuse vahetus, fassaadi soojustus, trepikodade või keldri remont jnejne...). Väga selgelt on vaja selgeks saada rahaline pool. Kas kõik projekteerimiseks, asjaajamiseks, ehitamiseks, hiljem hoolduseks jne vajalikud kulutused on selles arvestatud? Selle eskiisisi, eelarve ja tegevuskava koostamiseks (kui teil majas pole sellist inimest, kes suudaks selle oma vabast ajast kokku panna) kulub ka mingi summa- kes selle kulu teeb? Hiljem saab ta selle projekti käivitudes tagasi aga esialgu on vajalik mõned kulud teha. Kui on "söödav" plaan koos, siis vaja korraldada koosolek, kus kõik elanikud kinnitavad oma projektiga nõusolekut ka kirjalikult. Kogu see protsess võib kesta mitu kuud kuni mitu aastat. See oleneb nii elanike arvust, samuti skeptiliste või vastaliste elanike arvust nende hulgas aga eeskätt siiski sellest kuidas tegevusplaan läbi mõelda ning läbi viia. Lihtne see ei ole aga kui ideel on jumet, siis kulutatud aeg ja raha tuleb paari aastaga kenasti tagasi.

[Landy]

Kunagise korteriühistu juhatuse liikmena ning omades kahte lähisugulast kelledest üks elab pea sama suures majas ja on olnud ühistu esimees ning teist, kelle majas puudub ühistu võin äelda järgmist.

1)Kui pole suudetud nii väikese korterite arvuga majs ühist meelt leida õhistu moodustamiseks, siis vaevalat et nad selle ärklikorruse osaki väga ühel meele oleks.

2)Mina teeks esmalt majja ühistu, siis ükskonkreetne "juriidiline keha" kelllea asju ajada ja kokku leppida. Eriti,kui qrvetsda, et maja üldine tehmiline olukord pidevalt halaveneb. Vastsel juhul võib sul olla uhke kolmas korrus, kuid kaks alumist kukuvad lihtsalt kokku.

3) Dokumenteeri KÕIK kokkulepped, sammud ja tegevused. Meie riigis ei maksa inimeste sõna )olu selleks majaelanik või linnaametnik) reeglina midagi ja hiljem eitatakse kõike. Otsi endale varakult tuttav jurist/advokaat, et hiljem vaidluste korral lihtsam oleks.

P.S. Võin sulle soovitada endist Tallinna ehitusjärelevalve teenistuse direktorit, kelle kesikud mõned ajad tagasi kättemaksuks lahti lasid. Tunneb kogu süsteemi ja asjaajmist seestpoolt.
Saan saata tema kontaktid.

[laqkaraza]

Neid projekte tehti buumi ajal ja enne seda suht palju.

Kinnisvaraarendajad tegid vist enamasti kas diili kü'ga ja teostasid mingid renoveerimistööd või maksid mingi raha kü'le nõusoleku ja kokkuleppe eest, millega kü omakorda parandas maja seisukorda (renoveeriti küttesõlmed või trepikodade elekter/magistraalliinis vms.) mis omakorda tõstis kokkuvõttes kogu maja väärtus ja seal olevate korterite turuhinda.

See oleks nagu point, miks kü üldse sellega nõus olla võiks.

[Taunus2d]

muu kõik lihtne ja teostatav ning ei tohiks probleeme tulla aga hetkel on üks seniilne tädi keda kardan, aga rohi olemas.

Kui ikkagi üks-kaks korteriomanikku on pealeehitusele vastu, siis peavad nad kirjalikult oma seisukohta põhjendama. Lõppotsus jääb siis kohtu teha.

Alumise korruse huvid kaetakse fasaadi ja sokli soojustusega.

Kas foorumis või kellegi tutvusringkonnas liigub inimest kes teeks selle maja seisukorra hindamise ekspertiisi-akti ning arhitekti, kes eskiisi ja projektiga aitaks?

Kui eksperti kellegil soovitada siis nädala vahetusel käik koos kaks maja üle ja arutaks seda natuke. Tasu kohapeal ja sulas:D

Suvi tulekul ja mida varem seda parem see asi korda saada.

Asukoht:Tallinn
Erko
56197071

[urmas]

Me teame, kuidas üle kännu ja kivi sõita.
Kas me peaksime teadma, kuidas vanatädist üle sõita...

[4x4JIM]

Väike tööde järjekord!
1. Mõtle läbi kas vaev on seda väärt!
E. loe läbi norm dokumendid, täpset dok nime ei mäleta aga sisu on nõuded elamis pindadele. Vaata kas saada vajalikud 2,3m vähemalt 50% ruumi pinnast vaata üle ka akende vajadus.
Kuna tegu on vana majaga konsulteeri enne oma piirkonna kultuuriväärtuste ameti spetsialistiga, et mis on tema nägemus kui paju räästast ja harja võid tõsta.
2. Kui kõik eelnev ei ole võtnud isu projekti läbiviimisest.
Lase pädeval firmal teha eskiis ja taotle TLPA projekteerims tingimused.
3. Kui tingimused käes tee lase teha projekt arvesta, et projekti tellimus sisaldaks tööd eskiisist kuni ehitusloani e. siis koos kooskõlastustega.
Sest vaastasel juhul võid saada mõttetu kausta millega võid ahju kütta.

NB! Praktika näitab, et hind ja kvaliteet käivad meie riigis käsikäes.

Kui mujalt sobivat pakkumist ei saa siis võid küsida pakkumist:
kaie [att] kennoab [punkt] ee

[erik]

Ja arvesta ka sellega, et 8 korteriga maja sokli soojustamine, drenaaz ja fassadi remont kokku on min. 35 000 euri. Kui rääkida nõuetekohasest ja kvaliteetsest tööst.

[smurhv]

Alusta sellest et tellid (näiteks: www.eeb.ee) ehitusliku ekpertiisi kas saab üldse peale ehitada. Siis on vajalik eskiisi ja projekte ning ehitusluba. Need asjad maksavad juba reaalselt raha. Arvuta kokku kui palju maksavad tööd mida soovid teha majale - liida need kõik kokku ja arvesta juurde katusekorruse väljaehituslikud kulud ning jaga ruutmeetritega- saad tulemuseks ehitusliku hinna ühe m2 kohta. Mõtle ja kalkuleeri veel vähemalt kolm korda läbi - kas tasub seda vaeva või ei. Kui tasub siis anna minna!

[ardi]

Ma pakun välja,et reaalne raha on kõige mõjuvam argument.
Tee elanikele ettepanek,et ostad ära kogu pööningu,koos õigusega ehitada välja katusekorter ja mõttelise osa koridorist ja krundist,ning maksad igale korteriomanikule nt 500eur.
Fassadi ja akendevahetuse küsimuse jätad siis korteriomanikke otsustada ja ka majandada,ehk et sina fassadiremonti ei peaks siis maksma.Selle pead kohe müügilepingusse kirja saama,et juhul kui hiljem ühistu moodustatakse ja fassadiremondiks laen võetakse,siis laenumaksed sind fassaadi osas ei puudutaks,nagu ei puudutaks teisi elanikke katuseremont.
Ja soovitaks parkimiskoht või kohad määratleda kohe reaalsete kohtadena.