Roomiku meisterdamisega seotud küsimused

[empudogy]

Argod peaksid olema külgpiduritega, vähemalt kuni 2006 aastani.

[säinas]

http://my.mail.ru/community/you_crossco ... 4F637.html

kas too riistapuu keerab difri ja piduritega?

[WotS]

Hmmmmm.

Omalt poolt ka isegi soovitaks kinnikeevitatud või muud moodi blokeeritud auto diferentsiaali,mille otsa tulevad rihmsidurid. Sest neid on sujuv ühendada ja odav ehitada. Tähiku võlli otsa pane suvalised ketaspidurid. Juhtimisüsteem mõtle ise kas tahad panna pidureid/sidureid eraldi kangide alla või siis paned ühe alla nii,et kui tõmbad natukene siis lahutab ja sealt edasi hakkab juba pidurdama. Jällegi suhteliselt lihtne on seda kõike valmistada kodustes tingimustes.

Igasugused murutraktorid,lumefreesid,muruniidukid jm kasutavad väga edukalt rihmsidureid ning nende ettenähtud koormamisel pole probleeme.

Samuti pole ka raske ise valmistada külgsidureid või kuskilt need mõne masina pealt maha keerata kuid suurt eelist nad ei paku kuna sa võid ju odavalt rihmsidurid üle dimensioneerida parema vastupidavuse huvides.

Kuna alguses läks veel üks tähtis asi meelest siis panen juurde. Ühesõnaga rihmsidur oleks aeglustava ülekande eest ka seega poleks eraldi reduktorit vaja kui sa just ei plaani oma "8x8 aparaadiga" liikuda 100+ km/h

[empudogy]

MInu viimane idee, mis tundub kõige lihtsam, kuid väga vale siis lööge või maha.
Idee siis selline, et ehitada lintidega ning siis panna mõlemale poole 4 ratast, ning veoratas teha otse auto poolasside otsa, ning kui originaalis on kasutuses ratas 175/65/r14 siis see teeb umbes diameetriks 460mm, kui ma aha asendan selle rattaga(tähikuga) mis on 230mm, siis saan ju reaalselt võimsust juurde ja samas ka toimib see aeglustina, ehk siis kiirusest kaotan ju poole, ning seega peaks ka jõudu olema antud isendil tänu sellise süsteemi võrra rohkem. Keerama hakkaks auto diferentsiaaliga, ning otsa laoks mõlemale poole ketaspidurid.

Ideaalis oleks kasutada esiveolist 1,2-1,4 liitrist mootorit automaat kastiga (mida raske leida, seega manual) ning võiks olla ka turbo diisel, kuid nendega sama asi, et ei ole saada just eriti.(pean silmas tudendile mõistliku hinnaga).

Ootan vastuseid, mis oleks sellel lahendusel viga, mis v-o sobiks?
Infoks veel niipalju, et oletatav arvutuslik kaal peaks tulema sellel isendil kuni 600 kg. Kiirus, mille saavutada soovin võiks olla 40 km/h, ning kelk(käru) mida vedada peaks jõudma võiks olla umbes 500-700 kg, ehk siis talvel metsa teha. Sellepärast ka natukene kardan neid rihm ülekandeid, kas need peaksid sellele vastu? Kuna murutraktoril on küll vihmase ilmaga raske kohalt minema saada, kuna rihm märg.

Martin

[Ten]

Nagu aru saan kasutaksid tavalist diffrit.Kas ei juhtu nii, et kui roomik satub takistusele,libedale või mis iganes üht roomikut pidurdab, hakkab masin pöörama?Differ hakkab ju tööle?Või sain ma Su plaanist valesti aru?

[empudogy]

Nagu aru saan kasutaksid tavalist diffrit.Kas ei juhtu nii, et kui roomik satub takistusele,libedale või mis iganes üht roomikut pidurdab, hakkab masin pöörama?Differ hakkab ju tööle?Või sain ma Su plaanist valesti aru?

Mu plaanist said õigeti aru, kuid kui roomikul on on toetus pind mu esialgsete jooniste alusel 2250mm, siis on teda küllalt raske ringi ajada, ning kui üks hakkab ringi käima, siis saan ma ju seda ringikäivat pidurdada, et teine hakkaks ka ringi käima.

Ja tean üht isendit, mis nii tehtud ja ei ole senini see probleemiks olnud. kui hakkab see probleeme tekitama, siis saan ju alati siduri vahele mõlemale poolele panna, kuid praegu üritan võimalikult lihtsalt asja ära lahendada, ning ka lollikindlalt, et metsas asi ei annaks otsasid. sest mets, kus see liikuma peab hakkama, sinna eriti mu asjaga ei lähe eriti selliste talvede puhul, sest all on soo.

[Ten]

Kas plaanid roomikud ise teha või on midagi valmis asja võtta?Millest teed "vanni",peaks vist olema veekindel?

[empudogy]

Roomikud tulevad transportöörlindist, mis on veel tegemata, need jätan lõppu, enne vaja tehnika paika panna. põhja vanni plaanin praegu teha ühest vanast alumiinium anumast, mis on küllalt ja piisavalt suur, kui sellest ei saa, siis teen alumise põhja 2mm plekist küljed õhemad. Kuid proovin esmalt alumiiniumit ja ratta võllidele simmerid ja kumm tihendid. ehkki päris ujuma ei plaani teda saada kuid väikseid kraave võiks ju ületada.

[ivan]

.....oletatav arvutuslik kaal peaks tulema sellel isendil kuni 600 kg. Kiirus, mille saavutada soovin võiks olla 40 km/h, ning kelk(käru) mida vedada peaks jõudma võiks olla umbes 500-700 kg, ehk siis talvel metsa teha. Sellepärast ka natukene kardan neid rihm ülekandeid, kas need peaksid sellele vastu?
Martin

Olen jahimees ja igal talvel vaja metsloomadele süüa viia. Varem olen liiknud metsas autoga käru järgi. Juba eelmisel aastal aga autoga enam liikuda ei saanud. Ajasin kuurinurgast välja Buraani. Kõige ehtsama vene toote, 2-e laia lindiga, 640cm3 mootoriga, variaator ülekandega. Talve algul kui enamus lumekelke ennast kerge lumega sisse kaevasid sai selle isendiga vabalt liikuda. Kusjuures paremini liikus kahekesi sõites, sest nina tõusis üles ja nii ta edasi ronis. Kui jälg ees olis, siis ladusime kuni 400 kg kelgu peale, kelk järgi ja metsa. Hetkel liigub koos kelguga ka ilma jälge ette ajamata. Kiirus sõltub tee oludest ja koormusest. Üksi peal kinni tallatud lumel kuskil 60 ikka võiks olla. Kaalub see Buraan kuskil 300 kg vist
Lihtsalt võrdleisn neid arve sinu eesmärgiks seatuga.
See üks variaatori rihm ja 640cm3 mootor veab rasketes lumeoludes 400 kg. Minu üllatuseks on see elukas tõsine tööloom hetke lumeoludega.
Mõtle kaalu peale, kui ehitad liikurit rabas ja lumes toimetamiseks. Variaator koos rihmülekandega on kordades kergem sidur-käigukast-talasild koos piduritega lahendusest. Tahad 5-e tonniseid koormaid metsast välja vedada kasuta tugevamat rauda.

[WotS]

MInu viimane idee, mis tundub kõige lihtsam, kuid väga vale siis lööge või maha.
Idee siis selline, et ehitada lintidega ning siis panna mõlemale poole 4 ratast, ning veoratas teha otse auto poolasside otsa, ning kui originaalis on kasutuses ratas 175/65/r14 siis see teeb umbes diameetriks 460mm, kui ma aha asendan selle rattaga(tähikuga) mis on 230mm, siis saan ju reaalselt võimsust juurde ja samas ka toimib see aeglustina, ehk siis kiirusest kaotan ju poole, ning seega peaks ka jõudu olema antud isendil tänu sellise süsteemi võrra rohkem. Keerama hakkaks auto diferentsiaaliga, ning otsa laoks mõlemale poole ketaspidurid.

Ideaalis oleks kasutada esiveolist 1,2-1,4 liitrist mootorit automaat kastiga (mida raske leida, seega manual) ning võiks olla ka turbo diisel, kuid nendega sama asi, et ei ole saada just eriti.(pean silmas tudendile mõistliku hinnaga).

Ootan vastuseid, mis oleks sellel lahendusel viga, mis v-o sobiks?
Infoks veel niipalju, et oletatav arvutuslik kaal peaks tulema sellel isendil kuni 600 kg. Kiirus, mille saavutada soovin võiks olla 40 km/h, ning kelk(käru) mida vedada peaks jõudma võiks olla umbes 500-700 kg, ehk siis talvel metsa teha. Sellepärast ka natukene kardan neid rihm ülekandeid, kas need peaksid sellele vastu? Kuna murutraktoril on küll vihmase ilmaga raske kohalt minema saada, kuna rihm märg.

Martin

Tere.Olen ise ka tudeng ning just tehnikaerialal,hetkel veel inseneri paberit käes küll pole.

Kui sa kavatsed kasutada "lahtist" diferentsiaali koos tagasilla talaga nagu vist ikka õigesti aru saan siis tekib ikka paar iseärasust:

*Sõites kallakul või üle mätliku maa ja muude väikeste takistuste siis hakkab sõiduk ise pidevalt suunda muutma kuna "tahab" sinna minna kus on väiksem takistus. See tähendab pidevat roolimist ja libedal pinnasel hoolikat juhtimist.

Peamine viga on siiski see,et sa ei saa veojõudu suunata sinna roomikule millel on haarduvus ilma,et teise roomikuga pidurdaksid ehk koormat vedades peaksid kasutama väga huvitavaid trajektoore kuna manööverdamine saab olema vaevarikas

*Manuaal kasti puhul arvesta sellega,et pidurdades ühe poole "blokki" hakkab teine 2 korda kiiremini juba ringi käima ning mootorit kerge välja suretada kui peaksid keset vaikset kulgemist järsu pöörde tegema.

Aga see selleks...
--------------

Igatahes ma ei mõista sinu üldist ideed. 600kg raskune aparaat,mis on kummilintide peal pmts ei suuda midagi vedada end järel ning siis parem investeeri oma raha juba mõnda traktorisse millele paned ketid ratastele.

Ja üks väga tähtis asi palkide vedamisel on ka nimelt see kas lihtsalt lohistad või tõstad otsa ülesse. Ots üleval on tunduvalt kergem kuid veavalt sa oma "aparaadile" hüdraulikat või vintsimoodi asja hakkad peale aretama.

Sulle pigem soovitaks,et osta üks vana DT-75 vrakk millel on veermik ja tagasild ning siis viska üks kergekaaluline mootor peale(mitte et orginaal oleks paha aga kole raske on) ning tee kaalujälgimine talle. On ka laiad nn sooroomikud saadaval.

Läbivus on sellel aparaadil koormaga kordades parem,lisaks hüdraulika ja rippsüsteem ning siiski "ratast pole mõtet leiutada.

[empudogy]

...Lihtsalt võrdleisn neid arve sinu eesmärgiks seatuga.
See üks variaatori rihm ja 640cm3 mootor veab rasketes lumeoludes 400 kg. Minu üllatuseks on see elukas tõsine tööloom hetke lumeoludega.
Mõtle kaalu peale, kui ehitad liikurit rabas ja lumes toimetamiseks. Variaator koos rihmülekandega on kordades kergem sidur-käigukast-talasild koos piduritega lahendusest. Tahad 5-e tonniseid koormaid metsast välja vedada kasuta tugevamat rauda.

Kui eestpoolt lugeda, siis plaan ei ole kasutada talasilda, sest see toob kaalu juurde jah. Kasutaksin sõiduautot, millel on esisillavedu ja kõik muu kompott. siis see käigukast ja sild, mis teeksid maksimum 50 kg ei ole enam määrav.
Selge on ka see, et kui oleks ideaalne lahendus juba välja mõeldud, siis kõik lintidega liikurid kasutaksid seda, võib arvata, et see on hüdraulika, kuid paraku see jääb minu hinnaklassist väga väga kaugele.

Martin

[empudogy]

[
...Läbivus on sellel aparaadil koormaga kordades parem,lisaks hüdraulika ja rippsüsteem ning siiski "ratast pole mõtet leiutada.

Selgitan korra veel.

Minu eesmärk:

1)käia jahil, kui lumi on selline mida enam 35" rehv ei läbi.
2)teha metsa enda tarbeks, ehk siis 1 saag ja abiline, et veeta aega looduses ja teha ka midagi kasulikku, senini oleme kasutanud selleks LC 90-et ja tavalist respo haagist, millele peale pandud kuni 700kg.
3)On olemas firmas igasugused buldooserid ja kopad, kui rasketehnikat oleks vaja. asi ei läheks tööstuslikku kasutusse. Pigem jääks sõbraks.

Väike jutt sellest, et Argo avangeriga, millel on kummist lindid, kannatab vedada ligi 700kg-st kelku.

[joe80]

*Manuaal kasti puhul arvesta sellega,et pidurdades ühe poole "blokki" hakkab teine 2 korda kiiremini juba ringi käima ning mootorit kerge välja suretada kui peaksid keset vaikset kulgemist järsu pöörde tegema.

See väide tundub metsa poole minevat. Avatud diffriga ühe poole ratas kinni pidurdades ei hakka teine pool kuidagi 2x kiiremini pöörlema.

[empudogy]

*Manuaal kasti puhul arvesta sellega,et pidurdades ühe poole "blokki" hakkab teine 2 korda kiiremini juba ringi käima ning mootorit kerge välja suretada kui peaksid keset vaikset kulgemist järsu pöörde tegema.

See väide tundub metsa poole minevat. Avatud diffriga ühe poole ratas kinni pidurdades ei hakka teine pool kuidagi 2x kiiremini pöörlema.

Ma loodan, et Uputaja mind nüüd ära ei uputa, kuid vaba diferentsiaaliga masin http://www.youtube.com/watch?v=sZZRxym-xCw

[Ten]

Nagu ma aru saan oled näinud Valgejõel ehitatud masinat.Täitsa toimiv riist ja Burani ees kindlasti mitu eelist.Juba kuivas kabiinis veedetud päev on midagi väärt.Hiljuti vedasime sööta laiali jahikaaslase roomikutega ATV-ga.Päev venis pikaks,paari päeva pärast oli mehel kopsupõletik.

Jõudu ehitamaks!