Roomiku meisterdamisega seotud küsimused

[empudogy]

Tere, olen jälginud siinseid teemasid ja olen aru saanud, et siin foorumis ei jää ükski küsimus vastuseta. minu mure siis järgmine, plaan ehitada ise üks 8x8 liikur, nagu on Argo Avanger 8x8, ehk siis sarnane isend, mis antud lingil. http://www.travelizmo.com/archives/001353.html Sai eelmine nv selle isendile lindid peale pandud ja metsas käidud (firma oma), ning täiesti müstiline loom, ei olnud kohta, kuhu ei saaks, ehk jah probleem on kraavide ületamisel peab vintsima, sest lumi on tekitanud seina. Miks ma ei osta seda isendit, sest selle hind ei mahu kuidagi mu eelarvesse.

Siit ka mu mured, puurisin ja juurisin seda, kõik suutsin välja mõelda, kuid kuidas soovitate lahendada mootori ja rataste ühendamise, kas kasutada selleks hüdraulikat, ehk siis mõlema poole ratastele hüdromootor või siis kasutada diferentsiaali, pööramiseks pidureid ja käigukasti (nagu originaalis). Hüdraulika peale hakkasin mõtlema sellepärast, et siis oleks korraga lahendatud nii keeramine(ei oleks vaja pidureid ehitama hakata) ja samas saaks kasutada ka tagurpidi käiku ning pm saaks hakkama ühe kangiga ning samas ei oleks mul vaja ka nii võimast mootorit, kasutaks ära mingit hüdrojaama mootorit, neid on hondadel palju pakkuda.

Kasutama sooviks sellist isendit hakata koduses majapidamises puude väljaveoks ja siis ka samuti jahil käimiseks.

Loodan, et võib sellist teemat siia postitada.

Tervitades Martin

[erik]

Hüdro on hea ja lihtne, aga selle jahutamiseks kulub päris palju energiat ja maksab uute komponentidena väga palju.

[heints]

Aga tee kohe roomikutega. Diffri ja külgpiduritega.Soomes hetkel üks roomikukomplekt kooos veo ja tugiratastega müügis.270 pikad ja 50 laiad need roomikud. Hind oli 600e

[tooland]

Hüdroveo jaoks peab olema suunavahetiga hüdropump +plunserpump e.hüdromootor.Selline kooslus mingit erilist jahutust ei vaja.Metsamasinatel kus kogu tegevus toimub ainult hüdraulika pealt on umbes 1\3 hüdro 1\3mootori ja 1\3cooleri radikas. Ja kaaluvad need riistad üle 20 tonni.

[empudogy]

Hüdroveo jaoks peab olema suunavahetiga hüdropump +plunserpump e.hüdromootor.Selline kooslus mingit erilist jahutust ei vaja.Metsamasinatel kus kogu tegevus toimub ainult hüdraulika pealt on umbes 1\3 hüdro 1\3mootori ja 1\3cooleri radikas. Ja kaaluvad need riistad üle 20 tonni.

Aga miks on mul vaja suunavahetiga hüdrupumpa, kas seda suuna muutmise asja ei saaks ära vahetada hoopis jagajaga?

Aga ootan veel ettepanekuid

Terv Martin

[tooland]

Saab teha ka jagajaga.Aga jagaja on takistus mis hakkab õli kuumaks ajama.Ma lihtsalt vaatasin kabiini alla ja rääkisin hästi toimivast lahendusest.

[Meesmetsast]

Sa peaksid andma natuke rohkem infot selle kohta, mis ulatuses su tööriist peab tööd suutma teha. Oled küll kirjutanud, et jahil käimiseks ja puuveoks, kuid jätad välja täpsustused. Käid sa üksi jahil või peab sinna saama 8 meest koos varustusega peale panna. Kas puude vedu tähendab tüvede lohistamist või juba saetud/lõhutud materjali panekut kasti (mis hulk), või plaanid hoopis käru kasutada (kui suur käru)?
Ma peast ei tea, kuid kas see Argo on see, mis ujub? Kui sinu soovitud sõiduk seda ka peab suutma, siis on hüdro kõige mugavam lahendus. Muidu kasutatakse nendel 6x6 ja 8x8 sõidukitel külgedel kettülekannet (selle Argo kohta kindlalt ei tea), sellepärast ei ole nad ka sõltumatu vedrustusega.
Mina ei ole ühtegi sõidukit ise ehitanud, kuid loogikat kasutades ei ole tavaline diferentsiaal kuigi hea valik. Suurtel lintidega liikuritel kasutatakse külgsidureid. Kui ehitada süsteem pidurite peale, siis vedu ei jaotu ju sinu soovi kohaselt, vaid läheb lihtsamat teed pidi ja see paneb liikuri ju keerama. Ehk siis künklikul maastikul pead pidevalt korrigeerima ja libedal käib ringi üks rattapool. Pidurdamine ju ei aitaks, sest jõul pole kusagile minna. Võid kasutada lukustatavat diffrit, kuid siis on minek ainult otse ja piiratud differ kannatab pidurdamist teatud maani .
Ütlen veel, et kuna ma pole ühtegi valmis ehitanud, siis on mu jutt teoreetiline targutamine, kuid raskem tehnika, mis jõuab juba midagi vedada kasutab külgsidureid.

Hüdro on kindlasti lahedam, kuid ma arvan, et euronumbrid võivad halliks teha .

[empudogy]

Soov siis asja mõõtmed jäävad umbes 3000X1500(+-1000) isendi enda orienteeruv kaal kuni 500kg(sooviks kergemat, kuid tehase oma kaalub niipalju. kandevõime(kuni 500kg), mahtuvus kuni 6 inimest aga neljaga olen ka väga rahul. Puid plaan vedada järelveetava saaniga(kelk) mille lastiks ei oleks ka mitte rohkem, kui 500 kg.

Plaanin ise ka teha sarnaselt, nagu originaalis, ehk siis kasutada kett ülekannet, nin esimese ratta paneks liikuma hüdromootor. http://pilt.delfi.ee/my_album/194627/ Panen ka mõned pildid asja sisemusest, ehk see muudab mu jutu selgemaks.
Mootorina, oleks mu kasutuses üks hüdrojaam, mida kasutatakse piik-vasara juures, pean nüüd mingi päev uurima, kui võimas motor see on, sest see kaalus minu meelest oma 150kg, ning oli küljes ka radiaator üli jahutamiseks, ehkki praegu olen arusaamal, et sealt saaks ma kasutusele võtta mootori, ning hüdro süsteemist paagi, filtrid ja radiaatori.

Hüdro on küll kallim, olen sellega nõus kuid samas peaks see olema ka lollikindlam ning samuti ei tohiks selle ehitus keeruline olla. Pean silmas sobivate käigukastide leidmist, sidurid, pidurid ja veel palju asju ning suudaksin ka sedasi asja kaalu kokku hoida. (paraku jah, pean hakkama vaikselt hindu uurima, sest Euro puid mul metsas ei kasva).
Loodan veel mu ideede laitmist ja selgemaks tegemisele kaasa aitamist.

Parimat Martin.

[isakene]

Mõningad täpsustused hüdraulika kohta toodud ettepanekute põhjal.

1. Korrektselt arvutatud ja läbi mõeldud hüdrosüsteem vajab minimaalselt jahutust.

2. Lihtsaim moodus saada reverseeritavat ja sujuvalt muudetava kiirusega hüdroülekannet on kasutada kahepoolset (kahesuunalist) muutuvtootlikkusega pumpa. Jagajat saab ka kasutada,aga ainult on-off režiimis, mis muudab sõidu pehmelt öeldes ebamugavaks. Igasuguste lisavidinatega saab sõidu ka sujuvaks, aga reeglina toodavad sellised lahendused lisasoojust ja ei pruugi ka kuigi palju odavamad tulla.

3. Plunžermootor on üliharuldane asi, ilmselt mõtles postitaja kolbmootorit. Kolbmootor on sellisele riistapuule mõttetult kallis, levinuimad asjad on gerootormootorid. Neid on saadaval ka tugevdatud ehk rattamootori variandis, kus ratta saab kinnitada otse mootori võllile. Nad on küll kallimad, aga sel juhul langeb ära igasugune vajadus silla ja ülekannete ehitamiseks.

Üldiselt on tõsi, et uute juppide baasil on hüdroveo koostamine üsna kallis lõbu. Muutuvtootlikkusega pumpade hinnad algavad uuena ca € 2000 juurest, tugevdatud laagerdusega mootorid € 400 kandist...

[empudogy]

Mõningad täpsustused hüdraulika kohta toodud ettepanekute põhjal.

1. Korrektselt arvutatud ja läbi mõeldud hüdrosüsteem vajab minimaalselt jahutust.

2. Lihtsaim moodus saada reverseeritavat ja sujuvalt muudetava kiirusega hüdroülekannet on kasutada kahepoolset (kahesuunalist) muutuvtootlikkusega pumpa. Jagajat saab ka kasutada,aga ainult on-off režiimis, mis muudab sõidu pehmelt öeldes ebamugavaks. Igasuguste lisavidinatega saab sõidu ka sujuvaks, aga reeglina toodavad sellised lahendused lisasoojust ja ei pruugi ka kuigi palju odavamad tulla.

3. Plunžermootor on üliharuldane asi, ilmselt mõtles postitaja kolbmootorit. Kolbmootor on sellisele riistapuule mõttetult kallis, levinuimad asjad on gerootormootorid. Neid on saadaval ka tugevdatud ehk rattamootori variandis, kus ratta saab kinnitada otse mootori võllile. Nad on küll kallimad, aga sel juhul langeb ära igasugune vajadus silla ja ülekannete ehitamiseks.

Üldiselt on tõsi, et uute juppide baasil on hüdroveo koostamine üsna kallis lõbu. Muutuvtootlikkusega pumpade hinnad algavad uuena ca € 2000 juurest, tugevdatud laagerdusega mootorid € 400 kandist...

Mulle tundub, et olete nende asjadega kokku puutunud, küsiks siis otse oma rumala küsimuse välja, et kui kasutada tavalist pumpa, ning kasutada jagajat, siis kas mu loogika eksib, et kui ma kasutan mootorina bensiini mootorit, mis ajab ringi pumpa, ning mis omakorda tähendab seda, et kui ma tõstan mootori(pumba) pöördeid, siis ka kiirus kasvab, ehk siis kui lükkan kohalt stardis jagaja tööle, siis hakkan liikuma ja kui lisan gaasi juurde, siis kiirus tõuseb, ehkki jah gaasi maha laskmisel toimub korralik pidurdus. Kas mu teooria peab paika?

[isakene]

Mulle tundub, et olete nende asjadega kokku puutunud, küsiks siis otse oma rumala küsimuse välja, et kui kasutada tavalist pumpa, ning kasutada jagajat, siis kas mu loogika eksib, et kui ma kasutan mootorina bensiini mootorit, mis ajab ringi pumpa, ning mis omakorda tähendab seda, et kui ma tõstan mootori(pumba) pöördeid, siis ka kiirus kasvab, ehk siis kui lükkan kohalt stardis jagaja tööle, siis hakkan liikuma ja kui lisan gaasi juurde, siis kiirus tõuseb, ehkki jah gaasi maha laskmisel toimub korralik pidurdus. Kas mu teooria peab paika?

Täpselt nii see on. Ja kui sa kasutad suure pööretevahemikuga mootorit, võib see kiirusteerinevus päris korralik tulla. Ja kui veel kasutada pumbaks kaksikpumpa, millel pumbad erineva mahtuvusega, saad erinevate lülituste kombineerimisel päris arvestatava kiirusevaliku. Kolmikpump on ka täiesti võimalik. Sujuva stardi ja pidurdusega tekib muidugi probleeme, aga väikese modimisega saab ka neid probleeme vähendada.

[empudogy]

Täpselt nii see on. Ja kui sa kasutad suure pööretevahemikuga mootorit, võib see kiirusteerinevus päris korralik tulla. Ja kui veel kasutada pumbaks kaksikpumpa, millel pumbad erineva mahtuvusega, saad erinevate lülituste kombineerimisel päris arvestatava kiirusevaliku. Kolmikpump on ka täiesti võimalik. Sujuva stardi ja pidurdusega tekib muidugi probleeme, aga väikese modimisega saab ka neid probleeme vähendada.

Tänan abi eest, kui saavutan kiiruse 20 km/h olen väga rahul ehk siis vahemiku 1-2km/h-20km/h. Selle vahemiku peaks saama vast ühe pumbaga kätte? kuna plaan on kasutada bensiini mootorit, mille pöörded peaksid olema vahemikus 600-5000p/min.

[uputaja]

Tule astu läbi ja vaata kuis asi tehtud on. Pole mingi raketiteadus ja hüdrojura.

[empudogy]

Tule astu läbi ja vaata kuis asi tehtud on. Pole mingi raketiteadus ja hüdrojura.

Kust kandist ma kuusalu lähedalt metsast teid leida võiksin? Viskaks pilgu peale küll, Martin

[uputaja]

Valgejõelt täpsemalt.