P.joonelt võtsime kursi Laadoga peale.Murmanski trassi ääres sattusime sellise allika peale

Kõrval oli silt, kus kirjas kõik soola, raua jms. sisaldus.Otsustasin asja kohe kontrollida

Põhja igatahes alt ära ei löönud.
Laadoga ja Soome vahel kulgedes üritasime sõita väiksemaid teid.

.
Seal on sellised toredad künkad, üles-alla ja jube libedaks lihvitud.
Kohalikud vennad näitasid meile asja ette, kuidas sõitma ei peaks

Tee ääres olid kõik vallid väljasõidu jälgi täis.Ja ega siis me teistest ei erine.Proovisime ka.
Kõigepealt leidis Romek ennast vallist
Mul oli muidugi nalja nabani, aga mitte kauaks
Külmund võsast liuglesin ilusti läbi, kuni reie jämeduse kaseni, mis lõpuks patrulli pidama sundis.Tagajärjed on siin näha
Kuidagi taipas mingi jäme oks rehvi küljepealt lõhki lõigata nii, et prügikasti kaup.
Sellest veel ei piisand.Valisin järgmiseks ilma puudeta kraavi
Siin hakkasid juba Lillekese närvid nõksa jukerdama ja sain pistulei.Ajasin kõik Mongoolias ära kulunud rehvide süüks.
Patrulli nina läks läbi jää ja tekitas kõva ragina.Ise arvasin ka, et nüüd radikad, tuled ja tiivad sees.Aga ei juhtund midagi.
Sellest kraavist oma jõududega välja ei saanudki.Romek lasi patrulli teisepoole teed kraavi,panime vintsile plokki vahele ja ei midagi.
Õnneks tuli suur laadur kopp,vist Volvo.Se pidi ka ikka hooga tõmbama et pattrull kraavist välja tuleks ja 4ratast jälle võrdselt maale toetuks.Veniv köis on ikka asendamatu asi.Ei kujuta ette, mida oleks seal jääpeal trossiga teinud.
Öö olime jälle metsas.Seekord nautisime grillvorsti ja kõike muud, mis sinna juurde kuulub
veel paar pilti metsa elust
Sügavas lumes ja pimedas on raske leida metsast kuivakaid.Kuigi Romekil on sellekohapealt hea nina ja visa hing.Ühel õhtul taris vist 200m kauguselt mingi palgijupi kohale, mis jäi põletamatta.
Ühel õhtul põletasime pool pudelit süütevedeliku,u.0,5l naftat proovisime leeklambiga aga korraliku lõkket ei saanudki üles.Enda riided haisesid vägevalt.
Edaspidi muretsesime päeval külast sületäie kuivi puid.Raha ei võetud kuskil vastu.Ühele tädile antsime pisikese VanaTallinna,millepeale tahtis meile terv kuuritäie kaasa laduda.Sellel Memmel oli muidu tore koer aga se puude värk talle eriti ei istunud.Kurjam oli tagajalgadel püsti ja andis igati mõista, et paneb meid koos mütsiga pintslisse kui kett järgi annab.