
Isa läks poja magamistoast mööda ja vaatas, et voodi on kenasti tehtud ja
tuba korras. Seejärel nägi padjal ümbrikku, millel kirjas "Isale". Isa avas
halba aimates ümbriku ja luges värisevate kätega poja kirja.
Kallis isa,
Mul on äärmiselt kahju sulle kirjutada. Ma pidin oma tüdruksõbraga siit
majast lahkuma, et sinu ja emaga stseeni ei tekiks. Ma olen Stacy'ga tõelise
armastuse leidnud ja ta on nii kena. Aga ma tean, et te ei võtaks teda omaks
kõikide nende keharõngaste, tätoveeringute ja liibuvate mootorratturi riiete
pärast ja ta on minust ka oluliselt vanem. Aga asi ei ole ainult kires. Isa,
ta on rase ka. Stacy lubas, et me saame väga õnnelikuks. Tal on oma
järelhaagis-majake metsas ja terveks talveks küttepuid. Me unistame veel
paljudest lastest. Stacy on avanud mu silmad ses osas, et marihuaana ei tee
tegelikult kellelegi halba. Me hakkame seda ise kasvatama ja siis vahetame
ecstasy ja kokaiini vastu. Vahepeal aga peame palvetama, et maailmas leitaks
AIDSile ravi, et siis Stacy saaks ka terveks. Ta väärib seda. Aga isa, ära
muretse, ma olen 15 aastane ja oskan enda eest hoolitseda. Ühel heal päeval
tulen kindlasti teile külla, et te oma lapselapsi näeksite.
Armastusega,
Sinu poeg.
PS. Isa, loomulikult pole eelnev jutt tõde. Ma olen Tommi juures. Tahtsin
sulle lihtsalt öelda, et elus on hullemaid asju kui minu kapi keskmises
sahtlis olev lõputunnistus.
Ma armastan Sind. Helista kui võin koju tulla
