Tutvusin veel paremate paladega sealt Maanteeameti "diff'ist":
(§ 2 p 41) mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust
tõlgin - ilma A-kategooriata enam koolend tsiklit lenksust lükata ei tohi. Ja täis peaga jalgratast käekõrval ainult siis, kui sadulast.
(§ 22 lg
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat
kommentaariga
Sõltumata valgustuse ja kõnnitee olemasolust on helkuri või valgusallika kasutamine jalakäijale halva nähtavuse korral või pimeda ajal kohustuslik
tõlgin - kui keset suvepäeva udu maha tuleb (näiteks merelt, talna linna), saavad kõik ilma helkurita jalurid tappa. SEST:
(§ 2 p 81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud
Kuri lugu.
Mismoodi helkur udus töötama peaks jääb mulle isiklikult natuke hämaraks. Ja miks talna kesklinnas kõnniteel helkurit vaja on, samamoodi.
Aga, hoi-hoi, aina paremaks läheb:
(§ 33 lg 9) Juht peab võimaldama politseiametnikul kasutada mootorsõidukit, välja arvatud eriotstarbelist mootorsõidukit, sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda või vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks raviasutusse
(§ 33 lg 10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata ametikohustusi täitva välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindaja ning välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esinduse töötaja suhtes
kommentaariga
Laiendatud on kohustust kõigi mootorsõidukijuhtide suhtes sõltumata kas sõiduk kuulub juuridilisele või eraisikule. Välja on jäetud õigus toimetada õigusrikkuja politseisse.
Hopadii. Ma näen tugevat võimalust pollari autopargi kulusid kärpida, sest sündmuskohale sõitmiseks on kogu riik "taksosid" täis.
§88 (1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise
registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. (2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa
kaasaskandmine kohustuslik.
Load võid koju jätta, tehpass peab kaasas olema.
Ja see pole ka üldse paha.
anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust;
Milleks seda vaja oli? Mis tähendab järsult? Mitu m/s2 peab olema pikikiirendus, mitu külgkiirendus?
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13335732 ehk uus LS.
§ 19. Liikleja kohustused raudtee ületamisel
(1) Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda
Kui järsult on järsult rongi jaoks? Kas rong suudab järsult oma liikumiskiirust üldse muuta?
26) kõrvalepööre on parem- või vasakpööre;
[...]
33) liikumispuudega isik on raske ja sügava liikumispuudega isik;
Hea muru. Andke kaks.
Õhtune õllekõrvane huumor tõotab olla kindlustatud, praegu kaugemale ei uurigi seda.
Õhtune EDIT peale LS läbi lugemist:
rongiga lõin ilmaasjata trummi:
§ 59. Raudtee ületamine
(3) Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale tohib juht sõita alles siis, kui ta on veendunud, et ei lähene raudteesõidukit.
registreerimistunnistusega samamoodi:
§ 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
(3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
Küll aga leidsin ma päris huvitava asja:
§ 200. Sõiduki peatamine liiklusjärelevalve teostamisel
(8) Kindlal liinil sõitvat ühissõidukit ei peatata. Kindlal liinil olevat ühissõidukit tohib peatada kontrollimiseks kuni kolmeks minutiks. Rahvaürituste läbiviimise tagamiseks ja tähtsate riiklike külaliste saatmise ajal võib kindlal liinil sõitva ühissõiduki vajaduse korral peatada kauemaks kui kolmeks minutiks.
Ja mida mupo teeb? Pole liiklusjärelvalve - sitsid nii kuidas vaja?
Resümeerime, et kasuks tuleb riigi teataja ja seaduse läbi lugemine, Maanteeameti erisuste veeb pole just täiuslik. Ja noh, see seaduse redaktsioon on anyway pehmelt öeldes toores.
