Oled huviline ja alles avastad enda jaoks 4x4 maailma või oled juba tõsine remondimees ning soovid jagada oma teadmisi siis siin saab küsida abi ja ka vastata tehnilist laadi küsimustele.
Tean, et kardaanil peavad l ristid kohakuti olema, aga miks ja mis juhtub kui nuudist kardaan valesti kokku panna?
Asi selles, et frontaalil käisid esinduse remondimehed ja vahetatti kardaani pukk ära aga flants sai paar nuuti valesti kokku ja ristid pole kohakutti enam, kas peab õieti panema või võib nii kaa olla.
Mingit vibra ega muud jama nagu pole tunda.
Vibra on igal kardaanil, küsimus on selles kas see on piisavalt suur et sa tunned seda oma tagumikuga. Mina paneks juba põhimõtteliselt samamoodi tagasi, et poleks valesti
Alati ei ole ristid kohakuti. LR (mingil variandil vähemalt) on "surnud nuut" ja see jätab ristid ca. 30 kraadi nihkesse. Kardaani vibra on nii raju asi et jõuab istmeni, kui ei jõua peaks OK olema. Kui meeles on, vaatan mõnipäev frontaalide alla.
Tegelikult märgitakse kardaani asend enne lahtilõhkumist ära.Üldjuhul pannakse ristid kohakuti aga ka kardaani asend 180 kraadi pööratult võib teinekord vibrat anda.Kui vibrat ei ole pole mõtet ümber tõsta.
Me oleme kõik võhikud,ainult erinevates valdkondades.
Tavalisel ristidega liigendil muutub nurkkiirus kaks korda pöörde jooksul ja
mida suurem on pöördenurk seda suurem on pöörlemise ebaühtlus, mis võib
ulatuda 20 kraadini ja rohkemgi.
Selleks tehaksegi reeglina kahe liigendiga kardaan ja püütakse anda mõlemale liigendile sama nurk.
Kui nüüd kardaani sisemised silmad on ühel joonel, siis teine liigend kaotab esimese pöörlemise ebaühtluse.
Kui aga panna sisemised liigendid 90* nurgaga, siis seal nurkkiiruste erinevused liituvad ja teisel otsal saab 20* 40*.
Praktiliselt suurendab selline võnkumine pöörlevate osade väsimusmurde võimalust.
Nuudi kokkupanek õigesse nuuti on ainult tasakaalu jaoks vajalik. Nii nagu kunagi kardaani tasakaalustati, nii tuleb ta ka kokku panna.
Kardaaniristide omavaheline asend ei puhu pilli, sest üksikristi puhul mõlemas kardaani otsas peavad mõlema nurgad nii ehk naa alati võrdsed olema ideaaltingimustes.
Piilusin siis paari frontaali, tehaseseades, kardaani- on mõnekraadine erinevus, st. on peaaegu paraleelsed aga mitte täpselt. Seda siis käigukasti ja puki vahel, alla ei tahtnud roomata.
A keegi on kursis, kuidas kardaane tasakaalustatakse - enne pingis või hiljem koos kõigi muude sõlmedega? Ja millega mõõdetakse?
Väntvõlli tasakaalustus?
Mart@ äkki oleks vaja eraldi rubriiki stiilis "Poja küsib - isa vastab" kõikvõimalike küsimuste jaoks. Paljud alustajad-huvilised saaks end seal harida.
mart77 kirjutas:A keegi on kursis, kuidas kardaane tasakaalustatakse - enne pingis või hiljem koos kõigi muude sõlmedega? Ja millega mõõdetakse?
Väntvõlli tasakaalustus?
Eks siin ole igal tegijal omad võtted.
Õigem oleks tasakaalustada koos otstega, kuid ühe kardaani pärast ei hakka tavaliselt keegi vastavat flantsi treima ja tsentrite olemasolul tasakaalustatakse tsentrite vahel.
Minul näiteks on treipingi tsenter pandud vedru sisse ja teine on jäigalt.
Kummist kettaga lasen siis käima ja supordis oleva markeriga teen võllile märke ja siis vastasküljele läheb punktiga raskus.
Siis jälle uuesti käima ja kas lisada raskust või võtta vähemaks kuni hea saab ja pärast teine ots.
Päris tasakaalustuspingil näitab indikaator ära vastukaalu massi ja selle võrra on lihtsam.
