Mida teha bensiini-vee seguga
Moderaatorid: jr, Maasturid, margus4x4ee, boob, Stupiduser, Veiko, hulkur, kala, ennukas, Daniel, erik, Moderators
Mida teha bensiini-vee seguga
Tere.
Kallasin paagist välja 35l ollust,millest esimesed 20l on vist enamvähem bensiin,järgmised 10l üsna vesine bensiin ja viimased 5l väga vesine bensiin.
Mis ma selle seguga peaks peale hakkama?
Esimest kanistritäit võiks vist proovida filtreerida kuidagi?
Kallasin paagist välja 35l ollust,millest esimesed 20l on vist enamvähem bensiin,järgmised 10l üsna vesine bensiin ja viimased 5l väga vesine bensiin.
Mis ma selle seguga peaks peale hakkama?
Esimest kanistritäit võiks vist proovida filtreerida kuidagi?
Selge, peale aastakümneid saabus tõde õuele:) Süda nüüd rahul.boob kirjutas:Tule külla, mul riiulis täitsa olemas selline lehter, kus on sõel ees, mis peab vee kinni kuid bensiini läbi laseb.Discovery kirjutas:ma tahaks näha sõela, mis vett kinni peaks, aga bensiini läbi laseks.
Ma uurisin juba poisikesena keemiku-tädilt välja, et kuidas selle vedelikuga nüüd on, et kas mõni ollus on vedelam kui vesi (küsimus oli ka ajendatud külajuttudest). Pidin pettuma, ei olnud.
Disco I ES
pmst kui rahulikult seista lasta, võiks vesi alla vajuda, bensiin peale tõusta. Klaas anumat kasutades peaks ka piir selgesti näha olema. Edasi saab juba bensiini ettevaatlikult voolikuga eemaldada. Samas kasutada julgeks mina seda bensiini küll ehk ainult mootorsaes.
BTW kui tuli otsa panna, peaks bensiin ära põlema ja vesi alles jääma
BTW kui tuli otsa panna, peaks bensiin ära põlema ja vesi alles jääma
Ei julge lubada, et see just absoluutne tõde on, kuid kunagi katsetades see asi igatahes toimis. Sõel paistab igatahes nii tihe olevat, et valgust läbi ei lase.Discovery kirjutas:Selge, peale aastakümneid saabus tõde õuele:) Süda nüüd rahul.boob kirjutas:Tule külla, mul riiulis täitsa olemas selline lehter, kus on sõel ees, mis peab vee kinni kuid bensiini läbi laseb.Discovery kirjutas:ma tahaks näha sõela, mis vett kinni peaks, aga bensiini läbi laseks.
Ma uurisin juba poisikesena keemiku-tädilt välja, et kuidas selle vedelikuga nüüd on, et kas mõni ollus on vedelam kui vesi (küsimus oli ka ajendatud külajuttudest). Pidin pettuma, ei olnud.
Ja muide, ka jahutusvedelik on "vedelam" kui vesi. Nimelt kui jahutussüsteemis on mõni väike leke, siis vesi sealt välja ei immitse, kuid kasutades jahutusvedelikku, on leke kohe olemas.
Läks Stirlitz mööda tänavat ja nägi, kuidas valges ürbis mees plangul roppusi üle värvib.
-Moderaator, mõtles Stirlitz.
-Moderaator, mõtles Stirlitz.
Kui me nüüd eeldame, et jahutusveldelik = etüleenglükool, mis sisuliselt on antifriis. Siis tema tihedus on 1.1132 g/cm³, vee tihedus on teadupärast, 1 g/cm³. Mida suurem, nmber, seda "vähem vedel" on aine.boob kirjutas: Ja muide, ka jahutusvedelik on "vedelam" kui vesi. Nimelt kui jahutussüsteemis on mõni väike leke, siis vesi sealt välja ei immitse, kuid kasutades jahutusvedelikku, on leke kohe olemas.
Bensiini tihedus on muuseas 0.71–0.77 g/cm³ Seega kah bensiin on küll "vedelam" kui vedi.
Sai ka kunagi vett bensiinist eraldatud. Panid marliriide mitmekordseks (täpselt ei mäleta mitme kordseks) ja oligi sõel mis pidas vee kinni. Vähemalt osaliselt ja mopeedi jaoks igatahes piisas sellisest sõelumisest.
Mootorsaes ma küll ei soovita sellist bensiini kasutada (kui just Druzba pole). Need ikka väga väga tundlikud igasuguse solk-kütuse suhtes.
Mootorsaes ma küll ei soovita sellist bensiini kasutada (kui just Druzba pole). Need ikka väga väga tundlikud igasuguse solk-kütuse suhtes.
Siin peaks mitte tihedusest rääkima väid sellest milline on ainete märgumise (maa keeli) võime. Kooli füüsikast midagi sellist meenub.kpihus kirjutas:Kui me nüüd eeldame, et jahutusveldelik = etüleenglükool, mis sisuliselt on antifriis. Siis tema tihedus on 1.1132 g/cm³, vee tihedus on teadupärast, 1 g/cm³. Mida suurem, nmber, seda "vähem vedel" on aine.boob kirjutas: Ja muide, ka jahutusvedelik on "vedelam" kui vesi. Nimelt kui jahutussüsteemis on mõni väike leke, siis vesi sealt välja ei immitse, kuid kasutades jahutusvedelikku, on leke kohe olemas.
Bensiini tihedus on muuseas 0.71–0.77 g/cm³ Seega kah bensiin on küll "vedelam" kui vedi.
GC 4,7 162 kW -03
Ex kallimad: xj 4,0 HO; Y60 2,8 85kW
Ex kallimad: xj 4,0 HO; Y60 2,8 85kW
Ilmselt mõtled pindpinevus tegurit.orejaP kirjutas:Siin peaks mitte tihedusest rääkima väid sellest milline on ainete märgumise (maa keeli) võime. Kooli füüsikast midagi sellist meenub.kpihus kirjutas:Kui me nüüd eeldame, et jahutusveldelik = etüleenglükool, mis sisuliselt on antifriis. Siis tema tihedus on 1.1132 g/cm³, vee tihedus on teadupärast, 1 g/cm³. Mida suurem, nmber, seda "vähem vedel" on aine.boob kirjutas: Ja muide, ka jahutusvedelik on "vedelam" kui vesi. Nimelt kui jahutussüsteemis on mõni väike leke, siis vesi sealt välja ei immitse, kuid kasutades jahutusvedelikku, on leke kohe olemas.
Bensiini tihedus on muuseas 0.71–0.77 g/cm³ Seega kah bensiin on küll "vedelam" kui vedi.
