Üks või kaks genekat

[ZEP 76]

Plaanis jimnile paigaldada,kas suurem genekas või teine lisaks.Vintsimiseks on orginaalist vähe.(ca 50 A) Kas kaks üldse tahavad koostööd teha.Kuidas ühendada.
Kellegil on äkki kogemusi ja mõtteid.

[seff]

klapperjahil selgus et kui mõlemad genekad on 1 rihma pealt ja ühel genekal rihmaratta laager laager kinni jookseb siis ka teine ei lae enam , sest rihm kärssab läbi..
Muidu on 2 genekat pop mõte

[Heinza]

Jinmyle kaks genekat üsna visa peale panna kui rooli pump ka küljes on. Olen mõelnud vaadanud mõõtnud aga mina küll ei suutnud välja mõelda kuhu see teine seal panna oleks mõistlik. (Mul Radikat ka lisaks seal ees pole!) Üles peale rooli pumbaga ühe rihma pealt aga ... siis tuleb skuup kapotile teha , muidu küll ei mahu. Samas ma arvan, et kindlasti mõitlikum on suurem genekas aretada. Tean , et mahub peale mazda 626 110A , siis mondeo 95A (bosch ) . minul võistlusautol mondeo genekas energiat tegemas. Genekas peab olema suht lühike, et mootori padjale selga ei roniks, tean , et on ka seda kronsut sealt ära lõigatud ja ringi viidud. Tava mõõdus genekaga läheb raskeks ei mahu. Jõudu aretamisel ! Kui hea lahenduse leiad siis anna teada.

[Landy]

ZEP 76 -l on ju kapoti alla veel 1,6L Vitara mootor! Se ju endine "Väike kollane aiatraktor"

[Heinza]

Pagan , siis oleks ju kohe pidanud rääkima mis tegelikult ja millele teha tahetakse.

[ZEP 76]

Vabandust,unustasin selle mootori loo.Mootoriks on meil vitara 1,6l 16 klappi mootor.KW ei oskagi öelda.
Ma ise mõtlen ka kahe geneka peale.Kui üks kustub, teine koju.Võiks ta nipin napin mahtuda rooli pumba peale aga kinnitus kohti mootori küljes vähe.Üks kinnitus tuleks väljalaske kolektori tiku külge teha,seal jälle temperatuur kõrge.Ei tea palju genekas temperatuuri kannatab.Genekad jääks siis erinevate rihmade peale.Küll tuleks üks lisa rull teha et roolipumba rihmarattal pidamist oleks.Rihma pikkuseks tuleks ca 1200 mm.Pole veel uurinud kas nii pikka on.
Kas keegi teab erineva amperaasiga genekate koostöö sobivusest ühes süsteemis.Pingeregulaatorid võiks ehk paika ajada või siis hulluks minna.

[Landy]

Vasta palun selgituse andmisek mõnele küsimusle:
1)Kas plaanid selle autoga (taas) võistlema hakata?
Kui jah, siis saan aru.
Kui ei, siis
2)milleks sulle 2 genekat.?
3)Misk mitte kanda endaga varugenekat kaas?
4)Miks mitte proovida paigaldada suurema mahtuvusega akut? (tean , et Jimnyl on aku ruum pisike)

[Aare]

TO: ZEP 76 vaata üle kas see peal olev gene on ikka 50A.
Kui jah siis tasub paigaldada mõni suurema amperaasiga gene.
Ja kui valida 2 gene või suurema mahtuvusega aku vahel siis valiksin suurema aku. Ega seal kapoti all seda liigset ruumi pole, aku saaks salongi paigaldada (soovituslikult geel aku). Jimny teami ajal see ka nii oli.
2 generaatori idee on loomulikult tehniliselt palju keerukam teostada ja ka võimalusi rohkem. Samas aga milline väljakutse.

Näit: 2x12v genet jadamisi ja saab 24 V-se pardapinge (väiksem A =peenemad juhtmed)
2x12v genet paralleelselt ja keevitama.
Sama korduks 24v ja 48v genegatega.

Aare

[hmm]

Kuna generaatoritel on kombeks vahel saba anda siis on tõsisematel elekrivintsi kasutavatel maasuritel mõtekas võimalusel kasutada kaht generaatorit. Tõenäosus, et mõlemad korraga üles ütlevad on suht väike. Kuigi jah, kui nad on ühe rihmaga käitatavad siis kinnijooksmise korral on pidu läbi. Aga sõit on siis läbi ka ühe generaatori puhul, sest üldiselt ajab see rihm ringi ka roolivõimu- ja veepumpa.
Suur aku ja väike gene ei ole hea kooslus kuna akut ei jõuta korralikult laadida. Tean oma kogemistest Susukil oli 50A gene ja 100Ah aku karmimates kohtades tuli istuda ja lasta autol akut laadida, et vintsida saaks.
Praegusel aparaadil HMM on meil 2x110A genet mis on ühendatud paraleelselt ja kummagi gene laadimistuli on armatuuri välja toodud. Töötavad koos väga edukalt aga soovitav on, et gened oleks ühesugused.
Akudeks on 2x80Ah Bannerid. Vintsimisel ei lange pinge naljalt alla 12v.

[ZEP 76]

Vastused Landyle.
1.Võistlema ei lähe esialgu kindlasti,aga hea autoga sõita ja autot ehitada on ka lahe. Kardan et orginaal sillad jääksid võistlusel nõrgaks.Korra on murtud nii esi kui taga veovõll.Seda küll lukkudega.
2.Selleks et saaks vintsida nii et ei pea vahepeal seistes laadima või hinge kinni pidades käivitama.
3.Varu genekat paigaldada pimedas või silmini mudas on halb.
4.50 A genekas ja suur aku ei vintsi minu arust kaugele.
Hetkel tundub et läheks seda teed et riskiks eri amperaasiga genekatega.Jätaks orginaali oma kohale oma rihmaga.Teise rihma peale paneks 80 kuni 100 A Boschi oma,sellel on pingeregulaator ja harjad hästi käepäraselt.Kui nii ei toimi tuleb orginaal ka välja vahetada.See hmm i mõte laadimistuled armatuuri eraldi tuua läheb ka käiku.Genekas lõpetab tavaliselt koostöö ikka harjade,pingeregulaatori või dioodisilla pärast.Vähemasti mulle tundub nii.Laager annab ehk häälega märku.
Aga kriitikat ja häid mõtteid ootan veel.

[4x4 sõber]

Vastused Landyle.
1.Võistlema ei lähe esialgu kindlasti,aga hea autoga sõita ja autot ehitada on ka lahe. Kardan et orginaal sillad jääksid võistlusel nõrgaks.Korra on murtud nii esi kui taga veovõll.Seda küll lukkudega.
2.Selleks et saaks vintsida nii et ei pea vahepeal seistes laadima või hinge kinni pidades käivitama.
3.Varu genekat paigaldada pimedas või silmini mudas on halb.
4.50 A genekas ja suur aku ei vintsi minu arust kaugele.
Hetkel tundub et läheks seda teed et riskiks eri amperaasiga genekatega.Jätaks orginaali oma kohale oma rihmaga.Teise rihma peale paneks 80 kuni 100 A Boschi oma,sellel on pingeregulaator ja harjad hästi käepäraselt.Kui nii ei toimi tuleb orginaal ka välja vahetada.See hmm i mõte laadimistuled armatuuri eraldi tuua läheb ka käiku.Genekas lõpetab tavaliselt koostöö ikka harjade,pingeregulaatori või dioodisilla pärast.Vähemasti mulle tundub nii.Laager annab ehk häälega märku.
Aga kriitikat ja häid mõtteid ootan veel.

Iga kord ei anna laager häälega märku. Olen ise sellises situatsioonis olnud. Üks moment jäi sõidupeal mootor lihtsalt seisma (automaat kastiga) ja enam ei käivitunud (starter ei jõudnud mootorit vedada). Esimene mõte oli, et mootor jooksis kokku. Kuid peale sleppis koju jõudmist ja lähemal uurimisel, avastasin kokkujooksnud geneka laagri.
Vot nii.

[Aare]

Kahte erineva voolutugevusega genekat ei maksa paralleelselt ühendada.
See tuleneb sellest, et genekate sisetakistused on erinevad. Mis omakorda tekitab olukorra kus väiksema sisetakistusega e. suurema võimsusega gene teeb kogu töö ja teisest genest pole mingit kasu.
Seda muidugi hetkeni kui võimsam gene töölepingu katkestab. Siis jääb tööle väiksema võimsusega voolu tootja.
Lisaks laadimist näitavatele tuledele (led) tasuks paigaldada lülitid mis katkise gene laadimis süsteemist välja lülitavad (lülitid peavad olema arvestatud gene poolt toodetud voolule)

Lihtne valem I=U/R e. vooltugevus saadakse pinge ja takistuse jagamisel.

Aare

[ZEP 76]

Autole läheb siis peale lisaks orginaalile 140A genekas(BMW).Genekal on umbes d-55mm jahutus toru ots mis tuleb jahedasse juhtida.(arvan nii) Geneka paigutame kapoti all kõige kõrgemasse ja kuivemasse kohta.Orginaal gene jääb suurema surma ootama,kui Aarel õigus.
Tööde käigus vahetame ka radika jahutus ventika elektrilise vastu.(Opel Omega 2.5i)Ventika lüliti alumisse lõdvikusse + lisaks käsitsi lüliti.Kas keegi oskab öelda kui mitu amprit peaks olema ventikat käivitav relee.
Kas autol olev 100 A aku on piisav.

Aulis.

[Mägilane]

On hea kui gene. toodab rohkem kui aku võim

[totu]

Võtke rahulikult. Generaator võrdleb tegelikku pardapinget etteantud (ehituslikult häälestatud pingeregulaatoris ja reeglina ei ole ise muudetav) väärtusega (12V nominaali puhul on tegelik 14- 14,5V , harva ka madalam).
Kui pardapinge on võrdne või suurem, ei anta toidet ergutusmähisele ja elektrit toodetakse vaid rootori jääkmagnetismi arvelt e. praktiliselt midagi ei toimu.
Kui pardapinge langeb alla etteantud väärtuse, annab pingeregulaator toite ergutusele ja rootori magnetiseerumise arvelt tekib faasimähistes pinge (vastavalt koormusele ka vool) e. generaator hakkab voolu andma.
St. normaalse ekspluatatsiooni korral toidab kogu süsteemi generaator, mille regulaator on häälestatud kõrgemale pingele, sõltumata generaatori võimsusest. Madalama pingega e. teine generaator hakkab tööle kohe kui esimene ei jõua tagada piisavat pinget süsteemis ja see langeb teise generaatori reguleeringu tasemele, nt vintsimisel.
Ei näe küll probleemi eri võimsusega generaatorite paigaldamises, samuti ei ole erilist mõtet rikkis generaatori väljalülitamisel (enamus generaatoreid võtab ergutusvoolu oma mähistelt ja generaatori rikke korral tarbib ta ainult kontroll- lambi jagu elektrit), samas selline lüliti ei sega (teoreetiliselt on võimalik dioodi lühis või lühisega lõppev mehhaaniline vigastus) aga alati võib voolujuhtme geneka küljest lahti ühendada.