Avastasin paar päeva tagasi, et 4Runneri mõlema poole esimeste veovõllide liigendite kummikatted on katki. Imestus oli väga suur, et mõlema poole omad korrga katki olid läinud. Vaatan auto alla päris tihti ja kauem kui nädal ei saanud need katki olla. Esisild hakkas aukudes ka liigselt kolisema. Katki läksid need ilmselt sellest, et paar aasta tagasi tehtud 50 mm tõste tulemusena on võlli ja difri vaheline nurk paigast ära. Nüüd on mul küsimused:
1) Ma praegu nimetasin selle asja veovõlliks, aga kas äkki on sel asjal mõni õigem nimetus (püsikiirusliigend, pooltelg). Pilt: http://nagi.ee/photos/ahtonagi/10672975/
2) Esidifri parempoolne võlli kinnituse ots liigub 2-3 mm üles-alla - see pole vist normaalne? (see et ta sisse-välja paar mm liigub on juhendi järgi lubatud). Kas see tähendab, et laager vajab vahetust? Pilt: http://nagi.ee/photos/ahtonagi/10672973/
3) Veovõlli liigendid paistavad korras olema. http://nagi.ee/photos/ahtonagi/10672977/ Mis määre oleks nendele liigenditele (püsikiirusliigend?) parim. Pildil olev liigend lahti ei käi ja olemaolevat määret sealt kätte ei saa. Kas pole ohtu, et uus määre mis sisse panen ei sobi olemasolevaga kokku? Kas sobivad samad määrded, mis autopoodides müügil ja peal kirjad, et sildadesse ja laagritesse mõeldud (märksõnad molübteen, liitium - on need olulised?). Või on eriti hea mingi kindel mark? Kunagi panin kardaaniristidesse mingit punast määret, kuid marki ei mäleta.
4) Kui differ juba maha võetud on, kas siis tasuks mõned tihendid profülaktika mõttes kohe ära vahetada? Kas oskate äkki Tartus mõnd tegijat soovitada, kes difrile peale vaataks ja seisukorda hindaks? Kuna differ on maha võetud võin selle sõidutada kuhu vaja.
4Runneri esidiffer ja veovõllid
Moderaatorid: jr, Moderators
-
Panda
- Fitting 38"
- Postitusi: 328
- Liitunud: E Juul 23, 2007 4:40 pm
- Asukoht: Jõelähtme, puhtam Ülgase
- Kontakt:
Jah sul on õigus. Seal sees on nõellaager mis vajab vahetust. Endal tegin selle juba ammu ära. Loks oli ikka mega. Pärast vahetust OK.
Esidifris mul tavaline GL-5 sees. Ülejäänud osad tavaline molübdeenmääre.
Profülaktika mõttes vaheta teo simmer ära.
Edu
Esidifris mul tavaline GL-5 sees. Ülejäänud osad tavaline molübdeenmääre.
Profülaktika mõttes vaheta teo simmer ära.
Edu
4-Runner,UAZ 3303
Mudasõltlane alates 1999 sügissõidust.
Pandakaru 4x4
Mudasõltlane alates 1999 sügissõidust.
Pandakaru 4x4
Pilt difri osadest on siin: http://nagi.ee/photos/ahtonagi/10676499/in-set/13518/
Millise laagri vahetasid - kas selle mis on pildil 'Side Bearing'. Kas selleks tuleb differ lahti võtta? Kus asub teo simmer? Difri küljes olev parempoolne võll (Side Gear Shaft) peaks vist tõmmates välja tulema, mutreid igatahes ei paistnud....
Millise laagri vahetasid - kas selle mis on pildil 'Side Bearing'. Kas selleks tuleb differ lahti võtta? Kus asub teo simmer? Difri küljes olev parempoolne võll (Side Gear Shaft) peaks vist tõmmates välja tulema, mutreid igatahes ei paistnud....
Siin on täpsem pilt konkreetse mudeli diferentsiaali mind huvitavates osadest. http://nagi.ee/photos/ahtonagi/10676811/
Seal on kaks laagrit: välimine laager viitega 43631A ja sisemine laager viitega 43613A, võll viitega 41304F. Toyota varuosade müüja arvas, et võibolla tuleks need kõik vahetada. Koos veovõllide kummikatetega on hind ca 10 tonni. Kas keegi veel neid osi pakub või saabki ainult esindusest?
Seal on kaks laagrit: välimine laager viitega 43631A ja sisemine laager viitega 43613A, võll viitega 41304F. Toyota varuosade müüja arvas, et võibolla tuleks need kõik vahetada. Koos veovõllide kummikatetega on hind ca 10 tonni. Kas keegi veel neid osi pakub või saabki ainult esindusest?
-
Panda
- Fitting 38"
- Postitusi: 328
- Liitunud: E Juul 23, 2007 4:40 pm
- Asukoht: Jõelähtme, puhtam Ülgase
- Kontakt:
Neid saab jah ainult esindusest aga ära lase omale kõike ka kohe pähe määrida. Eks nad tahavad ka teenida.
Sinu pildil seda nõellaagrit ei olegi. Külje simmer vaheta küll kindlasti ära ja teo oma ka kui juba lammutamine käsil. All on hiljem sitem teha.
Seal on kaks laagrit: välimine laager viitega 43631A ja sisemine laager viitega 43613A
Need on difri laagrid mitte see nõel laager, mis vajab vahetust. Ma saadan sulle meilile pildi. Mul peaks enda vana "mälestuseks" alles olema
Sinu pildil seda nõellaagrit ei olegi. Külje simmer vaheta küll kindlasti ära ja teo oma ka kui juba lammutamine käsil. All on hiljem sitem teha.
Seal on kaks laagrit: välimine laager viitega 43631A ja sisemine laager viitega 43613A
Need on difri laagrid mitte see nõel laager, mis vajab vahetust. Ma saadan sulle meilile pildi. Mul peaks enda vana "mälestuseks" alles olema
4-Runner,UAZ 3303
Mudasõltlane alates 1999 sügissõidust.
Pandakaru 4x4
Mudasõltlane alates 1999 sügissõidust.
Pandakaru 4x4
Täna oli plaan differ laiali lammutada, aga asi jäi ühe hammasratat taha kinni. Pilt sellest: http://nagi.ee/photos/ahtonagi/10738747/. Kangutasin ja tagusin mis hirmus, aga ei midagi. Teoreetiliselt peaks see nii välja tulema: http://nagi.ee/photos/ahtonagi/10738825/. Mul sellist imelist riistapuud muidugi pole. Ma ajasin 'konksud' taha ja püüdsin samamoodi käte saada nagu õlitihendid ja külgmised võllid. Kuidas see kättesaamine võiks õnnestuda? See hammasratas ei lase difri sisu välja tõsta. Ilma sisu väljatõstmata ei pääse jälle laagritele juurde. Panda - või said Sa nõellaagri kogu sisu välja võtmata kätte?
Hammasratta sain kätte. Kuid tänu soovitusele rummulukkud panna, mõtlesin, et esimene differ tuleks hoopis kinni keevitada. Vaakumlülituse viskaks minema. Esisilla taha ühendades veaks siis mõlemad esimesed rattad ja kuluvaid detaile oleks ka vähem. Ma ei oska selles midagi halba näha. Vaja vaid rummulukud muretseda. Kas keegi on nii teinud?
Jah, mina kunagi tegin Patrolil. Kui enamuses metsamasin ja sõites sellega arvestad, siis pole hullu midagi. Pöörderaadius muidugi saab tugeva löögi, aga saab sõidetud.ahtok kirjutas: Vaja vaid rummulukud muretseda. Kas keegi on nii teinud?
Rummukud on muidu riiulis olemas:
http://www.jrmotors.ee/shop/product_inf ... cts_id=158
+372 5028488
Rohkem kilomeetreid tuleb paratamatult linnas ja maanteel, kuigi metsa jaoks sai see muretsetud. Aga kuna vahest tahan metsa sõitta, siis on läbivus oluline.
Mina mõtlen, et kui on ees keevislukk ja rummulukud, siis võibolla ei olegi talvel väga libedaga neliveoga kehvem sõita (üldiselt sõidan ikka tagaveoga), kui üks rummulukk lukus on. Siis liigub üks esiratas küll pidevalt ühtlase kiirusega ja libiseb kurvides läbi, kuid kuna teine veereb niisama, siis esiotsa juhitavus võiks olla sama hea kui praegu, kus on ees diferentsiaal, kuid keskmise difri puudumise tõttu toimub ikkagi mingil määral rataste libisemine (esiotsa ja tagaotsa pöörderaadiused ju erinevad). Või on praktikas teisiti?
Mina mõtlen, et kui on ees keevislukk ja rummulukud, siis võibolla ei olegi talvel väga libedaga neliveoga kehvem sõita (üldiselt sõidan ikka tagaveoga), kui üks rummulukk lukus on. Siis liigub üks esiratas küll pidevalt ühtlase kiirusega ja libiseb kurvides läbi, kuid kuna teine veereb niisama, siis esiotsa juhitavus võiks olla sama hea kui praegu, kus on ees diferentsiaal, kuid keskmise difri puudumise tõttu toimub ikkagi mingil määral rataste libisemine (esiotsa ja tagaotsa pöörderaadiused ju erinevad). Või on praktikas teisiti?
-
erik
- Aktiivne Pikendus
- Postitusi: 2777
- Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
- Asukoht: Jõe laboratoorium
Üks rummulukk sees, keevitatud tifiriga ei ole pmst võimalik sõita, eriti hull on asi libedal. Lihtsalt lukus esisillaga talvel sõita on ka äärmiselt kehv, asfaldil rääkimata.
Esidiffer kokkukeevitatuna on ainult metsaauto teema ja seegi on halb lahendus, kuna manööverdusvõime maastikul väheneb trastiliselt. Ja mõte, et käin ja keeran väljas pidevalt asse lukust kinni-lahti on ikka väga ebamugav. Siinkohal ei räägi stressist mida ülekanne ja püsikad taluma peavad.
Paigalda lülitatav või ära paigalda üldse. Esisilla lukk on läbivuse seisukohalt u. 30% vähemtõhusam, kui tagasilla lukk. Ja mitte mingil juhul ei asenda see vintsi.
Esidiffer kokkukeevitatuna on ainult metsaauto teema ja seegi on halb lahendus, kuna manööverdusvõime maastikul väheneb trastiliselt. Ja mõte, et käin ja keeran väljas pidevalt asse lukust kinni-lahti on ikka väga ebamugav. Siinkohal ei räägi stressist mida ülekanne ja püsikad taluma peavad.
Paigalda lülitatav või ära paigalda üldse. Esisilla lukk on läbivuse seisukohalt u. 30% vähemtõhusam, kui tagasilla lukk. Ja mitte mingil juhul ei asenda see vintsi.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Kusjuures huvitava fakti toon esile. Mina keevitasin Difri kinni Patrolil aastal 2000. Sõidab ta sedasi siiamaani. Kere ja raam on vahepeal uuenduskuuri läbinud praeguse omaniku käes, kuid ei silla, kardaani ega vahekastiga pole miskit juhtunud. Kilomeetreid on kusagil 100 000 juurde aetud ja iga nädalavahetus pidi auto metsas tööd tegema. Rehviks on all miski 32". Siit võib ainult ühte järeldada, et Patrol on pommikindel aparaat... või siis ei kasutata nelikvedu piisavalt 
Mul oli differ keevitatud sedasi, et hambavahed satikatel keevitasin kinni välja arvatud kaks hammast. See jättis piisava lõtku difrisse sisse, et oli päris hea maanteel sõita ja möödasõite teha talvel.
Minul oli pohh toona. Sildasid vedeles hunnikus kuuri taga ja seega võis eksperimenteerida. Vahekaste oli Isakesel kuhjaga, seega ei olnud kaotada midagi
Mul oli differ keevitatud sedasi, et hambavahed satikatel keevitasin kinni välja arvatud kaks hammast. See jättis piisava lõtku difrisse sisse, et oli päris hea maanteel sõita ja möödasõite teha talvel.
Minul oli pohh toona. Sildasid vedeles hunnikus kuuri taga ja seega võis eksperimenteerida. Vahekaste oli Isakesel kuhjaga, seega ei olnud kaotada midagi
+372 5028488
Pagan... ma olin just õnnelik, et leidin hea lahenduse, aga nüüd ütlete et see ei kõlba kuskile, isegi metsa mitte 
. Ma siin teen järeldusi oma väikestest kogemustest: mu esiveoline sõidukas on talvel olulislt parema läbivusega kui Runner tagaveoga. Järeldasin, et Runner esiveolisena oleks parema läbivusega ja lukkus esisillaga veel eriti hea. Sest Runneri esisillal tundub oluliselt rohkem raskust olema kui taga. Aga nüüd tuleb siis rummulukkude variant maha kanda... Samas ma ei saa aru mis hull koormus seal lukkus sillaga tekkida saab? Kui on lülitatav lukk, siis on koormus lukkus silla korral sama. Ja kui kokkuvõttes on neliveoga sõitu vähe (mitte üle 100 tunni aastas), siis tasuks ikka vist veel mõelda. Teedel neliveoga sõidust tuleb siis loobuda, aga see pole suur kaotus minu jaoks. Kui Runneril rummulukku ei ole, siis pöörlevad esivõllid koos ratastega alati. Püsikiirusliigendid ja difri laagrid kuluvad. Eriti veel siis kui on tõste. Nii et ma näen ikkagi kokkuhoidu keevituse korral juhul, kui põhiline on tagaveoga sõit ja läbivus on oluline paar korda aastas, kui on vaja kraavist või mudaaugust läbi saada.
. Ma siin teen järeldusi oma väikestest kogemustest: mu esiveoline sõidukas on talvel olulislt parema läbivusega kui Runner tagaveoga. Järeldasin, et Runner esiveolisena oleks parema läbivusega ja lukkus esisillaga veel eriti hea. Sest Runneri esisillal tundub oluliselt rohkem raskust olema kui taga. Aga nüüd tuleb siis rummulukkude variant maha kanda... Samas ma ei saa aru mis hull koormus seal lukkus sillaga tekkida saab? Kui on lülitatav lukk, siis on koormus lukkus silla korral sama. Ja kui kokkuvõttes on neliveoga sõitu vähe (mitte üle 100 tunni aastas), siis tasuks ikka vist veel mõelda. Teedel neliveoga sõidust tuleb siis loobuda, aga see pole suur kaotus minu jaoks. Kui Runneril rummulukku ei ole, siis pöörlevad esivõllid koos ratastega alati. Püsikiirusliigendid ja difri laagrid kuluvad. Eriti veel siis kui on tõste. Nii et ma näen ikkagi kokkuhoidu keevituse korral juhul, kui põhiline on tagaveoga sõit ja läbivus on oluline paar korda aastas, kui on vaja kraavist või mudaaugust läbi saada.Mõistus sai otsa difri (esimese) kokkumonteerisel. Kopeerin juhendist sammud, et mu murest paremini aru saaksite. Kuna ma osade eesikelseid nimetusi ei tea, siis tõlkida ei oska. Äkki saavad asjatundjad ilma pikema selgituseta aru, mis tegevustest p. 1-14 jutt käib.
1. TEMPORARILY ADJUST DRIVE PINION PRELOAD
2. INSTALL DIFFERENTIAL CASE IN CARRIER
3. ADJUST RING GEAR BACKLASH
4. ADJUST SIDE BEARING PRELOAD
5. INSTALL SIDE BEARING CAPS
6. MEASURE TOTAL PRELOAD
7. INSPECT TOOTH CONTACT BETWEEN RING GEAR AND
DRIVE PINION
8. REMOVE COMPANION FLANGE
9. REMOVE FRONT BEARING
10. INSTALL NEW BEARING SPACER AND FRONT BEARING
(a) Install a new bearing spacer on the drive pinion.
(b) Install the front bearing on the drive pinion.
11. INSTALL OIL SLINGER AND NEW OIL SEAL
12. INSTALL COMPANION FLANGE
(a) If the preload is greater than specification, replace
the bearing spacer.
(b) If the preload is less than specification, retighten the
nut 13 N–m (130 kgf–cm,9 ft–lbf) a little at a time un–
til the specified preload is reached.
Maximum torque: 223 N–m (2,275 kgf–cm, 165 ft–lbf)
If the maximum torque is exceeded while retightening the
nut, replace the bearing spacer and repeat the preload
procedure. Do not back off the pinion nut to reduce the
preload.
14. CHECK RUNOUT OF COMPANION FLANGE
Maximum vertical runout: 0.10 mm (0.0039 in.)
Hätta jäin juba esimese sammu juures. Koos muude vidinatega ostin "new bearing spacer". Ise ma seda ei tellinud see pandi n.ö. "vaikimisi" kaasa ja eeldatakse et see vahetatakse difri lahtivõtmisel välja. Miks? Kas "bearing spacer" on vajalik et saavutada p14 kirjeldatud võlli vertikaalne lõtk? Et pressin "bearing speceri" kahe laagri vahel kokku nagu lõõtsa? See tundub raske ülesanne, sest tegemsit on ikka metalliga. Kuigi jah seal on selline väike kumerus sees, nii et pressimine võiks mõeldav olla.
Mõtlesin et küsin ette kui asja tuksi keeran
1. TEMPORARILY ADJUST DRIVE PINION PRELOAD
2. INSTALL DIFFERENTIAL CASE IN CARRIER
3. ADJUST RING GEAR BACKLASH
4. ADJUST SIDE BEARING PRELOAD
5. INSTALL SIDE BEARING CAPS
6. MEASURE TOTAL PRELOAD
7. INSPECT TOOTH CONTACT BETWEEN RING GEAR AND
DRIVE PINION
8. REMOVE COMPANION FLANGE
9. REMOVE FRONT BEARING
10. INSTALL NEW BEARING SPACER AND FRONT BEARING
(a) Install a new bearing spacer on the drive pinion.
(b) Install the front bearing on the drive pinion.
11. INSTALL OIL SLINGER AND NEW OIL SEAL
12. INSTALL COMPANION FLANGE
(a) If the preload is greater than specification, replace
the bearing spacer.
(b) If the preload is less than specification, retighten the
nut 13 N–m (130 kgf–cm,9 ft–lbf) a little at a time un–
til the specified preload is reached.
Maximum torque: 223 N–m (2,275 kgf–cm, 165 ft–lbf)
If the maximum torque is exceeded while retightening the
nut, replace the bearing spacer and repeat the preload
procedure. Do not back off the pinion nut to reduce the
preload.
14. CHECK RUNOUT OF COMPANION FLANGE
Maximum vertical runout: 0.10 mm (0.0039 in.)
Hätta jäin juba esimese sammu juures. Koos muude vidinatega ostin "new bearing spacer". Ise ma seda ei tellinud see pandi n.ö. "vaikimisi" kaasa ja eeldatakse et see vahetatakse difri lahtivõtmisel välja. Miks? Kas "bearing spacer" on vajalik et saavutada p14 kirjeldatud võlli vertikaalne lõtk? Et pressin "bearing speceri" kahe laagri vahel kokku nagu lõõtsa? See tundub raske ülesanne, sest tegemsit on ikka metalliga. Kuigi jah seal on selline väike kumerus sees, nii et pressimine võiks mõeldav olla.
Mõtlesin et küsin ette kui asja tuksi keeran
Vahepeal jõudis kohale, et uus bearing specer tuleb installida ales p 14. Selle kohta oli p 14 HINT: Assemble the spacer and oil seal after adjusting
the gear contact pattern. Vana ja uut specerit võrreldes sain aru, et kokku tuleb uus pressida jah. Homme jõuab ehk kohale kuidas käib "adjusting gear contact pattern". Aru ma ei saa miks asjade kokkupanek peab keerulisem olema kui lammutamine...
the gear contact pattern. Vana ja uut specerit võrreldes sain aru, et kokku tuleb uus pressida jah. Homme jõuab ehk kohale kuidas käib "adjusting gear contact pattern". Aru ma ei saa miks asjade kokkupanek peab keerulisem olema kui lammutamine...
1. TEMPORARILY ADJUST DRIVE PINION PRELOAD
Paned ajutiselt käbi vana spaceriga kokku ja keerad pinge alla.
2. INSTALL DIFFERENTIAL CASE IN CARRIER
3. ADJUST RING GEAR BACKLASH
paned difri paika ja külgmiste regulaatorite abil reguleerid nii, et jääks väike lõtk.
4. ADJUST SIDE BEARING PRELOAD
regullid kandurlaagrid kinni, nii et jääks väike takistus.
5. INSTALL SIDE BEARING CAPS
keerad kinni kandurlaagrite kaaned
6. MEASURE TOTAL PRELOAD
kontrollid kogu difri veeretakistust (mina olen umbes nii sättinud, et ühe käega flanssi ringi ajades oleks mingi raskus tunda ikka)
7. INSPECT TOOTH CONTACT BETWEEN RING GEAR AND
DRIVE PINION
mökerdad taldriku mingi paksu värviga kokku ja kontrollid ringi ajades hambumist
http://www.tpub.com/content/constructio ... _198_2.jpg
8. REMOVE COMPANION FLANGE
keerad flansi maha
9. REMOVE FRONT BEARING
eemaldad käbi laagri
10. INSTALL NEW BEARING SPACER AND FRONT BEARING
(a) Install a new bearing spacer on the drive pinion.
(b) Install the front bearing on the drive pinion.
paned uue distantspuksi ja laagri
11. INSTALL OIL SLINGER AND NEW OIL SEAL
paned uue simmeka ja tolmukaitsme
12. INSTALL COMPANION FLANGE
(a) If the preload is greater than specification, replace
the bearing spacer.
(b) If the preload is less than specification, retighten the
nut 13 N–m (130 kgf–cm,9 ft–lbf) a little at a time un–
til the specified preload is reached.
Maximum torque: 223 N–m (2,275 kgf–cm, 165 ft–lbf)
If the maximum torque is exceeded while retightening the
nut, replace the bearing spacer and repeat the preload
procedure. Do not back off the pinion nut to reduce the
preload.
Lihtsamalt öelduna paned uue distantspuksi ja pingutad kuni 223Nm (seda pole just vähe)
14. CHECK RUNOUT OF COMPANION FLANGE
Maximum vertical runout: 0.10 mm (0.0039 in.)
käbi loks 0.1mm
Oled õigel teel - bearing spacer ehk distants-puks on vajalik selleks, et sul uuesti kokkupannes jääks laagritele õige töökoormus ja käbile pikilõtk. Vana speisserit saab pinnida nii, et paned miski toru distants-puksist läbi ja lööd seinu sirgemaks. Kokkupressimisel kasutad momentvõtit ja vaatad et kogu kupatus jääks enamvähem nõutud tugevusega. Kui sa vana speisserit uuesti kasutad, siis keerad juba asja valesti kokku.
Kõike seda teed teist korda juba käetunde järgi... tähtis on, et difri ringi ajades peab jääma selline suht magus takistus ja peab olema ka vajalik lõtk teo ja taldriku vahel.
Paned ajutiselt käbi vana spaceriga kokku ja keerad pinge alla.
2. INSTALL DIFFERENTIAL CASE IN CARRIER
3. ADJUST RING GEAR BACKLASH
paned difri paika ja külgmiste regulaatorite abil reguleerid nii, et jääks väike lõtk.
4. ADJUST SIDE BEARING PRELOAD
regullid kandurlaagrid kinni, nii et jääks väike takistus.
5. INSTALL SIDE BEARING CAPS
keerad kinni kandurlaagrite kaaned
6. MEASURE TOTAL PRELOAD
kontrollid kogu difri veeretakistust (mina olen umbes nii sättinud, et ühe käega flanssi ringi ajades oleks mingi raskus tunda ikka)
7. INSPECT TOOTH CONTACT BETWEEN RING GEAR AND
DRIVE PINION
mökerdad taldriku mingi paksu värviga kokku ja kontrollid ringi ajades hambumist
http://www.tpub.com/content/constructio ... _198_2.jpg
8. REMOVE COMPANION FLANGE
keerad flansi maha
9. REMOVE FRONT BEARING
eemaldad käbi laagri
10. INSTALL NEW BEARING SPACER AND FRONT BEARING
(a) Install a new bearing spacer on the drive pinion.
(b) Install the front bearing on the drive pinion.
paned uue distantspuksi ja laagri
11. INSTALL OIL SLINGER AND NEW OIL SEAL
paned uue simmeka ja tolmukaitsme
12. INSTALL COMPANION FLANGE
(a) If the preload is greater than specification, replace
the bearing spacer.
(b) If the preload is less than specification, retighten the
nut 13 N–m (130 kgf–cm,9 ft–lbf) a little at a time un–
til the specified preload is reached.
Maximum torque: 223 N–m (2,275 kgf–cm, 165 ft–lbf)
If the maximum torque is exceeded while retightening the
nut, replace the bearing spacer and repeat the preload
procedure. Do not back off the pinion nut to reduce the
preload.
Lihtsamalt öelduna paned uue distantspuksi ja pingutad kuni 223Nm (seda pole just vähe)
14. CHECK RUNOUT OF COMPANION FLANGE
Maximum vertical runout: 0.10 mm (0.0039 in.)
käbi loks 0.1mm
Oled õigel teel - bearing spacer ehk distants-puks on vajalik selleks, et sul uuesti kokkupannes jääks laagritele õige töökoormus ja käbile pikilõtk. Vana speisserit saab pinnida nii, et paned miski toru distants-puksist läbi ja lööd seinu sirgemaks. Kokkupressimisel kasutad momentvõtit ja vaatad et kogu kupatus jääks enamvähem nõutud tugevusega. Kui sa vana speisserit uuesti kasutad, siis keerad juba asja valesti kokku.
Kõike seda teed teist korda juba käetunde järgi... tähtis on, et difri ringi ajades peab jääma selline suht magus takistus ja peab olema ka vajalik lõtk teo ja taldriku vahel.
ahtok kirjutas:
Hätta jäin juba esimese sammu juures. Koos muude vidinatega ostin "new bearing spacer". Ise ma seda ei tellinud see pandi n.ö. "vaikimisi" kaasa ja eeldatakse et see vahetatakse difri lahtivõtmisel välja. Miks? Kas "bearing spacer" on vajalik et saavutada p14 kirjeldatud võlli vertikaalne lõtk? Et pressin "bearing speceri" kahe laagri vahel kokku nagu lõõtsa? See tundub raske ülesanne, sest tegemsit on ikka metalliga. Kuigi jah seal on selline väike kumerus sees, nii et pressimine võiks mõeldav olla. w
Mõtlesin et küsin ette kui asja tuksi keeran