adra silindrid vedrudeks

[mustang64]

lugesin siin teemat ,kus härra soovib oma zukile hüdrosilindreid amortide asemele panna ja nii nagu enamik arvas arvan minagi et ettevõttmine suht keeruline ,aga mis arvate adra silindrite paigaldamisest,üks vanem mehhaanik pakkus mulle välja varjandi ,kui ma oma lehtvedrupakke komplekteerisin ja samorte otsisin. adra silinder,kivikaitse silinder siis ,töötab lämmastiku ja õliga -suurendades õli kogust silidris muutub amort jäigemaks ja lastes õli välja -siis vastupidi. Ühesõnaga teoreetiliselt pole vaja ei vedrusid ega amorte ,ainult hüdropumpa mis on olemas roolivõimuga autol ,jagajat ja lisa paaki õli jaoks ning hüdrovoolikuid.jutt tuli suht jama aga kui keegi oskab kommenteerida või on äkki teinud midagi sarnast siis oleks meeldiv teada


8

[isakene]

Selles kivikaitsesüsteemis ei ole silindrites endas lämmastikku, lämmastik asub veel ühes eraldi asetsevas silindris, mille õige nimetus on kolbtüüpi hüdroaku. Süsteem on täiesti kasutuskõlblik, aga autol mõttetult raske ja keeruline ning surved sellistes süsteemides on kordades kõrgemad auto vedrustuses vajalikust. Sama efekti annab võrratult lihtsam ja kordi kergem muudetava survega õhkvedrustus.

[v6sa]

Surved on siiski samas suurusjärgus. Atradel sõltuvalt mulla raskusest 25-140 bar, tsiislitel ja muudel kihvadega masinatel kuni 200.

Auto vedrustuses MB universaali puhul kuni 140bar.

Uuem põllumajandustehnika kasutab tänapäeval siiski membraanakusid. Sarnaseid, nagu MB ja Citroen, kuid suurema mahuga. Kuhni adral on ühe pauna mahuks 3,... l. Survegaasiks on enamasti lämmastik.

See on õige, et kiiremini ja odavamalt saab õhusüsteemi käima.

Kui just töötava MB universaali süsteemi otsa ei komista. Koliseva liigendiga amorte peaks romulates leiduma. Tihti on neil hüdraulikaosa korra, lihtsalt kuulmunak on lõtkuga ja koliseb.

[erik]

Paljalt õhusüsteemid, ilma amortideta ei toimi kiirel sõidul, ronimisel - turnimisel ilmselt küll jah.

[üllar003]

Seda süsteemi ei õnnestu vist korralikult tööle saada, kuna adra kivikaitse töötab ju ühepoolselt. Normaaloludes on ju silindrivars lõpuni välja surutud. Takistust kohates laseb hüdroaku silindrit kokku suruda ja lükkab siis algasendisse tagasi.
Auto puhul tähendaks see, et auto on kogu aeg surutud üles. Survet reguleerides võib küll leida seade, et auto mõnusalt õõtsuma ja hüppama saada aga kas sedasi ka sõita kannatab Sest peale kokkusurumist lükkab vastusurve ju silindrid lõpuni välja tagasi ja väljaliikumise kiirust ei saa kuidagi kontrollida.
Süsteem võib ju töötada, kui need silindrid on vedrude asemel ja kõrval on amordid, mis õõtsumist kontrollivad. Vastavalt auto raskusele süsteemis survet reguleerides võib ju päris pehme vedrustuse saada

[R969]

Süsteem võib ju töötada, kui need silindrid on vedrude asemel ja kõrval on amordid, mis õõtsumist kontrollivad. Vastavalt auto raskusele süsteemis survet reguleerides võib ju päris pehme vedrustuse saada

Amordid saab asendada ka õlitorude vahel olevate klappidega ja süsteem
toimib nagu amort.
Kui keegi ehitama hakkab,siis arvestage et õlitoru silindrist hüdroakusse peaks olema vähemalt pool kolvi läbimõõdust.
Kui seda soovitust eirata siis suuremal kiirusel on liiga jäik.

[üllar003]

Amordid saab asendada ka õlitorude vahel olevate klappidega ja süsteem toimib nagu amort.

Siin võib tekkida probleem, sest nende silindrite kolvitihendid töötavad ainult ühepoolselt. Tihend hoiab survet ainult kolvi taga. Kui nüüd hüppel või turnides ratas maast tõuseb, rebib silla/ratta raskus kolbi koos varrega väljapoole. Kui õli liikumise kiirus silindrisse on piiratud, võib tekkida kolvi taha vaakum ja silinder võib hakata imema süsteemi lisaõhku väljastpoolt. Väljast on ju ümber varre ainult porikaitse, mis õhukindel just pole. Tulemuseks on õhk-õli vedrustus, mille toimimine võib olla suht ettearvamatu

[R969]

Kindlasti eeldab selline süsteem kahepoolset silindrit ja väljalükkav jõud
saadakse kolvivarre läbimõõdust.
Ilma ümberehituseta pole adra silinder kindlasti kasutatav kasvõi juba suure
kaalu tõttu.
Mõeldav oleks näiteks kolvivarreks mingi teleskoopsilindri 40-45 mm toru ja
hülsiks 50 mm silindritoru.
Soovitan uurida krossitsikli tagumist amorti.

[üllar003]

Kahepoolsete silindritega hakkaks juba looma. Sel juhul on tarvis ka kahte hüdroakut, kummalegi poolele oma ja mõlemas ahelas surve reguleerimise võimalust. Kui veel lisada aku ja ahela vahele sujuvalt voolukiirust reguleeriv ventiil, võib saada isegi autole automaatse loodimissüsteemi Peaks see toimima järgmiselt:
kui üks ratas kohtab takistust ja lükkab kolbi ülespoole, tõstab see survet teiste kolbide peal ja surub neid alla poole. Kuna kolvi all surve langeb, liigub õli teiste kolbide alt sinna, et tühja kohta täita. Seega peaks süsteem suruma teisi rattaid tugevamini vastu maad. Kui auto raskus on tasakaalus ja jaotub ühtlaselt kõikide nurkade vahel, üritab süsteem hoida keret võimalikult sirgelt. Maastikul liikudes võib sellest isegi abi olla Süsteemis survet ja ventiilist akkusse mineva õli voolukiirust sättides võib leida päris sobiva seade üle takistuste turnimiseks.

[isakene]

Oodake, mul hakkab sassi minema... algselt oli jutt kivikaitsest ehk hüdrovedrudest, mingil hetkel hakati hoopis amortidest rääkima. Teeks ehk ikka niipalju selgeks et 2 in 1 ei saa, hüdrovedru on üks ja amort hoopis teine asi... ja tsentraalse hüdrovedru mõte tundub ikka väga irw olema

[tai]

Tegelikkuses on tublimatel masinatel peal pneumo vedrustus lihtsalt õhupall silla lääba all ja kõik toimetab

[erik]

Tegelikkuses on tublimatel masinatel peal pneumo vedrustus lihtsalt õhupall silla lääba all ja kõik toimetab

Kiiresti liikumiseks on ikka amordid ka külge keeratud.