Küsimus moogi silla ringikeeramisest ja muud põhitõed .
Moderaatorid: jr, Veiko, erik, Moderators
- uputaja
- I live off from the mud
- Postitusi: 4713
- Liitunud: T Dets 14, 2004 11:17 am
- Asukoht: Kuusalu lähedal metsas
Küsimus moogi silla ringikeeramisest ja muud põhitõed .
Kuna 404 sillad on olemas , siis võiks nad kunagi ka reaalselt käiku lasta.
Küsimus nr 1:
Kas originaalis pöörlevad kardaanid erinevalt , ehk tagumine päri ja esimene vastupäeva ?
Küsimus nr 2: Mis juhtub siis , kui panna vahele kast mille esimene ja tagumine kardaan pöörlevad ühes suunas? Ise oletan , et siis masin ei liigu paigalt.
Kas sellel juhul tuleks üks differ 180` pöörata ja mure oleks lahendatud?
Küsimus nr 3: Juhul , kui ma tahan esisilla nö ringi keerata , et difrikorpus jääks paremale , kas siis pean pöörama otsareduktoreid 180´ , vahetama omavahel käändmikukäpad , siis vist difrit pöörama ei pea , kuna ma keerasin silda ennast 180`. samas tekib küsimus - kas teo laagri õlitus muutub seetõttu halvemaks , kas difriluku õhu sisendavad tuleb uued teha?
Küsimus nr 4 : Kuidas vabaneda Torq tubedest ? Selle koh pealt ei oska midagi oletada , aga see on kõige olulisem punkt kogu asja juures.
Kui esialgu saaks vastused neile küsimustele , saaks miskit edasi hakata mõtlema ja tegema .
Ehk on Kasu ehitajad nõus miskeid näpunäiteid jagama , neil sild ju keeratud , ja tavalised kardaanid all.
Ketaspiduri lahenduse leidsin siit http://forums.offipalsta.com/showthread.php?t=54234 (lk 3)
Masin millele nad alla võiks minna on Toyota LJ 70 . Kaalu väga ei jälgi , kuna tuleks rohkem saffari auto .
Andres
Küsimus nr 1:
Kas originaalis pöörlevad kardaanid erinevalt , ehk tagumine päri ja esimene vastupäeva ?
Küsimus nr 2: Mis juhtub siis , kui panna vahele kast mille esimene ja tagumine kardaan pöörlevad ühes suunas? Ise oletan , et siis masin ei liigu paigalt.
Kas sellel juhul tuleks üks differ 180` pöörata ja mure oleks lahendatud?
Küsimus nr 3: Juhul , kui ma tahan esisilla nö ringi keerata , et difrikorpus jääks paremale , kas siis pean pöörama otsareduktoreid 180´ , vahetama omavahel käändmikukäpad , siis vist difrit pöörama ei pea , kuna ma keerasin silda ennast 180`. samas tekib küsimus - kas teo laagri õlitus muutub seetõttu halvemaks , kas difriluku õhu sisendavad tuleb uued teha?
Küsimus nr 4 : Kuidas vabaneda Torq tubedest ? Selle koh pealt ei oska midagi oletada , aga see on kõige olulisem punkt kogu asja juures.
Kui esialgu saaks vastused neile küsimustele , saaks miskit edasi hakata mõtlema ja tegema .
Ehk on Kasu ehitajad nõus miskeid näpunäiteid jagama , neil sild ju keeratud , ja tavalised kardaanid all.
Ketaspiduri lahenduse leidsin siit http://forums.offipalsta.com/showthread.php?t=54234 (lk 3)
Masin millele nad alla võiks minna on Toyota LJ 70 . Kaalu väga ei jälgi , kuna tuleks rohkem saffari auto .
Andres
Asjas sees 2005. Sügissõidust.
- erik
- Aktiivne Pikendus
- Postitusi: 2777
- Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
- Asukoht: Jõe laboratoorium
Moogil pöörlevad kardaanid ühes suunas, e. pole vaja midagi ringi sellepärast ehitada.
Silla korpuse võid keerata nö. peapeale, et saada difri korpust teisele poole, sellisel juhul on vaja teha uued õlipunnid, muus osas probleemi pole. Peale optilise... On ka võimalik silla sukad lahti lõigata ja uuesti kokku keevitada, on mujal tehtud ja jääb ilusam. Käändmikud istuvad silla otsa ükskõik kumba pidi. Torguetube`st loobumine on vähe suurem töö. Käbi võll välja, otsast karastus maha, treimisse, keermestamisse ja uuesti karastusse.
Kasul, nüüdsel Amil on kardaaniflantsi kinnitus paras porno. Sorry, endised ja praegused kasutajad.
Moogi sillal on veel mõned puudused, mida sa veel ei tea aga kasutades ilmnevad need puudused peatselt. Näit.: Esisild ei pea vett, selle jaoks on mul rohtu. Pardad ei pea vett, ka selle jaoks on väga tõhusad detailid mul välja mõeldud. Veoliigendid (topelt ristid vajavad erilist hoolt ja väga head määret). Pardad tugevamaid polte jne
Ma soovitaks need asjad veekindlaks teha ja üle käia, sest muidu on hooldusele ja laagritele minev raha väga suur, isegi kui kasutad vene asju. Põhikannatajaks on esidifri laagrid, mis emulsiooniga väga kiiresti kuluvad ja hambumise nahka keeravad. Samuti hakkavad rattad parda laagritest kergesti loksuma, kui pardas emulisoon ja savi vesi sees on.
Moogi sild on tugev, odav ja pikalt ette hoiatav. Sild ulub, kolised ja müriseb pikalt enne fataalset purunemist.
Moogi sillale on sõiduajal pumpamise tegemine natuke soodsam, kui volvo sillale.
Soovi korral võin su sillad teha ringi veekindalks, hoopealt pumbatavaks ja ühendused sinu valitud kardaanidele.
Silla korpuse võid keerata nö. peapeale, et saada difri korpust teisele poole, sellisel juhul on vaja teha uued õlipunnid, muus osas probleemi pole. Peale optilise... On ka võimalik silla sukad lahti lõigata ja uuesti kokku keevitada, on mujal tehtud ja jääb ilusam. Käändmikud istuvad silla otsa ükskõik kumba pidi. Torguetube`st loobumine on vähe suurem töö. Käbi võll välja, otsast karastus maha, treimisse, keermestamisse ja uuesti karastusse.
Kasul, nüüdsel Amil on kardaaniflantsi kinnitus paras porno. Sorry, endised ja praegused kasutajad.
Moogi sillal on veel mõned puudused, mida sa veel ei tea aga kasutades ilmnevad need puudused peatselt. Näit.: Esisild ei pea vett, selle jaoks on mul rohtu. Pardad ei pea vett, ka selle jaoks on väga tõhusad detailid mul välja mõeldud. Veoliigendid (topelt ristid vajavad erilist hoolt ja väga head määret). Pardad tugevamaid polte jne
Ma soovitaks need asjad veekindlaks teha ja üle käia, sest muidu on hooldusele ja laagritele minev raha väga suur, isegi kui kasutad vene asju. Põhikannatajaks on esidifri laagrid, mis emulsiooniga väga kiiresti kuluvad ja hambumise nahka keeravad. Samuti hakkavad rattad parda laagritest kergesti loksuma, kui pardas emulisoon ja savi vesi sees on.
Moogi sild on tugev, odav ja pikalt ette hoiatav. Sild ulub, kolised ja müriseb pikalt enne fataalset purunemist.
Moogi sillale on sõiduajal pumpamise tegemine natuke soodsam, kui volvo sillale.
Soovi korral võin su sillad teha ringi veekindalks, hoopealt pumbatavaks ja ühendused sinu valitud kardaanidele.
Viimati muutis erik, E Jaan 26, 2009 9:20 am, muudetud 1 kord kokku.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
- erik
- Aktiivne Pikendus
- Postitusi: 2777
- Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
- Asukoht: Jõe laboratoorium
Sellised pidureid, nagu selle Soome venna teemas üksühele teha ei saa, sest tal on väikse moogi 402 sillad, ehk kitsad sillad. Kui sa kasutaksid selliseid velgi ja sellised pidureid, nagu sellel sommil, siis su auto oleks vähemalt 2400 mm lai. 
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
- uputaja
- I live off from the mud
- Postitusi: 4713
- Liitunud: T Dets 14, 2004 11:17 am
- Asukoht: Kuusalu lähedal metsas
Tänud Erik . Seda oligi mul tarvis kuulda.
Pidurid peaks sellised saama teha küll , kui kasutusse tulevad 20" veljed ja traktorirehv . Ketas koos supordiga mahuks ilusti velje sisse .
Kas teo võllil on miski "universiaalne" nuut mida leidub ka teistel masinatel ? Küsin selleks , et valmistada kardaani flants
Aga mis moodi need kardaanikinnitused Kasul tehtud olid , et porr oli/on?
Edit: Leidsin veel pilte ja infi kardaanide ja ketaspidurite paigaldusest. http://forums.offipalsta.com/showthread.php?t=36649
Andres
Pidurid peaks sellised saama teha küll , kui kasutusse tulevad 20" veljed ja traktorirehv . Ketas koos supordiga mahuks ilusti velje sisse .
Kas teo võllil on miski "universiaalne" nuut mida leidub ka teistel masinatel ? Küsin selleks , et valmistada kardaani flants
Aga mis moodi need kardaanikinnitused Kasul tehtud olid , et porr oli/on?
Edit: Leidsin veel pilte ja infi kardaanide ja ketaspidurite paigaldusest. http://forums.offipalsta.com/showthread.php?t=36649
Andres
Asjas sees 2005. Sügissõidust.
- erik
- Aktiivne Pikendus
- Postitusi: 2777
- Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
- Asukoht: Jõe laboratoorium
20" veljele saab ikka vähe vägevama ketta aretada, sellise näit nägu mul oli. Mu vanad pidurid rändasid TR Kolli alla. Käbivõlli nuut on saksa põllumajandus standart. Selle nuudi saad sa lõigata ka moogi originaal kardaanilt.
Kasu flants kinnitub ilma tsentermutrita, fikseerkruvidega küljelt. Ja logiseb käbi võllil.
Kasu flants kinnitub ilma tsentermutrita, fikseerkruvidega küljelt. Ja logiseb käbi võllil.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
- erik
- Aktiivne Pikendus
- Postitusi: 2777
- Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
- Asukoht: Jõe laboratoorium
Sellel teisel, sinu lingitud sommil on ka mõlemad lahendused suht pornod, käbi flants liiga pikk e. võllil pole tõenäoliselt keeret ja võll on ka tõenäoliselt lühemaks tegemata ning auto, tänu piduritele liiga lai. Reduktorid lohisevad mööda maad (on velje seest väljas) ja pmst on redusilla kõrge kliirents kasutamata. Kindlalt NO GO.
Tegelikult on nii, et sul ei ole mõtet ise ennast lolliks mõelda. Pidureid saab ehitada 20" ratta sisse pmst ainult nii, nagu mina tegin. Siis ei lähe auto mm`ki laiemaks, kui peaks. Ja väiksemasse velge piduri ehitamisel tuleb ka velje poldivalem ära vahetada, jälle nii, nagu on see lahendatud minu "uuel" autol. Ülejäänud lahendused on millegi arvelt kompromiss ja liigitub sinna porri maailma. Sest auto ei tohks mingi nipiga üle 2200 mm lai olla. Kui võistlema hakkad saad aru miks.
Üks variant on veel, kuidas ei ole eriti vahet, kuidas ja milliseid pidureid ehitad. Sild tuleks kitsamaks teha...
Tegelikult on nii, et sul ei ole mõtet ise ennast lolliks mõelda. Pidureid saab ehitada 20" ratta sisse pmst ainult nii, nagu mina tegin. Siis ei lähe auto mm`ki laiemaks, kui peaks. Ja väiksemasse velge piduri ehitamisel tuleb ka velje poldivalem ära vahetada, jälle nii, nagu on see lahendatud minu "uuel" autol. Ülejäänud lahendused on millegi arvelt kompromiss ja liigitub sinna porri maailma. Sest auto ei tohks mingi nipiga üle 2200 mm lai olla. Kui võistlema hakkad saad aru miks.
Üks variant on veel, kuidas ei ole eriti vahet, kuidas ja milliseid pidureid ehitad. Sild tuleks kitsamaks teha...
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
- uputaja
- I live off from the mud
- Postitusi: 4713
- Liitunud: T Dets 14, 2004 11:17 am
- Asukoht: Kuusalu lähedal metsas
Jah . Piduri lahendus tuleks ikka nii teha , nagu SB vol1 olid. Ega Sul oma masina difrist võimalik pilti pole teha?
Ülejärgmise nädala algul toon sillad lõpuks koju ära , eks siis läheb õige mõttetöö lahti.
Põhimõtselt tahaks sillad ennem niimoodi ettevalmistada , et võtan vanad sillad ära , ja panen teised asemele . Kõikvõimalikud , kinnitused , torud , vardad külge ( keevitada7monteerida) .
Esimene mõte oli selline ,et keret raami suhtes tõsta ei tahaks , sella ja kere vahele tuleks 70mm pikemad vedrud , amortideks jäävad Konid .
Et ratas koopasse ära mahutada , lõikaks koopad suuremaks (nii seest kui väljast)
Andres
Ülejärgmise nädala algul toon sillad lõpuks koju ära , eks siis läheb õige mõttetöö lahti.
Põhimõtselt tahaks sillad ennem niimoodi ettevalmistada , et võtan vanad sillad ära , ja panen teised asemele . Kõikvõimalikud , kinnitused , torud , vardad külge ( keevitada7monteerida) .
Esimene mõte oli selline ,et keret raami suhtes tõsta ei tahaks , sella ja kere vahele tuleks 70mm pikemad vedrud , amortideks jäävad Konid .
Et ratas koopasse ära mahutada , lõikaks koopad suuremaks (nii seest kui väljast)
Andres
Asjas sees 2005. Sügissõidust.
Vaata et sa siis seda projekti korralikult ehitad, mitte nagu oma cherotuputaja kirjutas:Ülejärgmise nädala algul toon sillad lõpuks koju ära , eks siis läheb õige mõttetöö lahti.
Põhimõtselt tahaks sillad ennem niimoodi ettevalmistada , et võtan vanad sillad ära , ja panen teised asemele . Kõikvõimalikud , kinnitused , torud , vardad külge ( keevitada7monteerida) .
Esimene mõte oli selline ,et keret raami suhtes tõsta ei tahaks , sella ja kere vahele tuleks 70mm pikemad vedrud , amortideks jäävad Konid .
Et ratas koopasse ära mahutada , lõikaks koopad suuremaks (nii seest kui väljast)
Andres
Mudane aastast 2005.
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Vaata et sa siis seda projekti korralikult ehitad, mitte nagu oma cherot
[/quote]
Ära kohe jungat maha tee, ta alles õpib omandab kogemusi. Anna noorel aega atra seda. Niipalju kui mina olen ta tegemistega kokku puutunud on ta alati hingega asja juures ja tahab parimat. Nagu öeldakse, kes teeb sel juhtub
P.S. mis cherol häda? uus radikas, vedrud, vitsialus jne. need ta paigaldas.
Ära kohe jungat maha tee, ta alles õpib omandab kogemusi. Anna noorel aega atra seda. Niipalju kui mina olen ta tegemistega kokku puutunud on ta alati hingega asja juures ja tahab parimat. Nagu öeldakse, kes teeb sel juhtub
P.S. mis cherol häda? uus radikas, vedrud, vitsialus jne. need ta paigaldas.
Kui ei saa, siis kuidagi ikka saab!
4x4 TR3 V8 ja Subaru
4x4 TR3 V8 ja Subaru
Selliste asjade juures peabki ihu ja hingega olema, aga samas kui ei tea, võiks mõne asja kohta natukene uurida ka, kuidas peab tegemapakane kirjutas: Ära kohe jungat maha tee, ta alles õpib omandab kogemusi. Anna noorel aega atra seda. Niipalju kui mina olen ta tegemistega kokku puutunud on ta alati hingega asja juures ja tahab parimat. Nagu öeldakse, kes teeb sel juhtub![]()
P.S. mis cherol häda? uus radikas, vedrud, vitsialus jne. need ta paigaldas.
Jünger.
Mudane aastast 2005.
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"