Tere
millegipärast ei ole leidnud kohalikest foorumitest esimese põlvkonna grand vitara kohta infomaterjale.
mis erinevused aastakäikudel on, mis mootor kõige töökindlam, kuda vahekast on??
mida se isend endast üldse kujutab?
vastupidavus, sõidumugavus, ülalpidamiskulud ??
lähitulevikus peax ise rohkem hakkama maavahet sõitma ja seda ka talvel lumehangedega. praeguse sõiduato tahaks väljavahetada 4 veolise kõrgema kerega isendi vastu.
algul liikusid mõttet Grand chero 4L isendi suunas. kuid kaalun ka teise variante ja mõte ongi Grand vitara peale jäänud.
samas on ńeed mõlemad autod veits äärmusest äärmusesse,
Chero väga töökindel mugav suure jõudlusega,
GV samas veidi uuem(ka kallim) näeb edevam välja. kütte kulu väiksem
oleks väga tänulik kui teadjamehed /asjapulgad oma arvamust avaldaksid!
Suzuki Grand Vitara alates 99a
Moderaatorid: Stupiduser, Moderators
-
Stupiduser
- Vintsmännide AÜ
- Postitusi: 1280
- Liitunud: K Veebr 19, 2003 6:25 pm
Mul aastast 2000 , 3ust ja 1,6 liitrit, kahjuks tsinkimata kerega aga uuematel juba tsingiti(ei mäleta mis aastast alates).
Käruga sõites jääb mootor nati lahjaks.
Lagunenud eriti pole, karpidest oli roosteuss eelmise talvega mõnest kohast läbi jõudnud ja pea välja pistnud(survepesuriga lastes tuli värv nendest kohtadest maha), esisilda ka nati remonditud(kuna HUB e pole ette nähtud, veetakse sillas enamust kola kogu aeg kaasa ja mõni jupp lihtsalt kulub ära)
Lühike masin on linnavahel ja ka käruga manööverdades hea, maanteele soovitaks pikemat(omal mõned juhused, kus viskas külje talvel ette)
Üldiselt suht rahul, kulud ka normaalsed.
Käruga sõites jääb mootor nati lahjaks.
Lagunenud eriti pole, karpidest oli roosteuss eelmise talvega mõnest kohast läbi jõudnud ja pea välja pistnud(survepesuriga lastes tuli värv nendest kohtadest maha), esisilda ka nati remonditud(kuna HUB e pole ette nähtud, veetakse sillas enamust kola kogu aeg kaasa ja mõni jupp lihtsalt kulub ära)
Lühike masin on linnavahel ja ka käruga manööverdades hea, maanteele soovitaks pikemat(omal mõned juhused, kus viskas külje talvel ette)
Üldiselt suht rahul, kulud ka normaalsed.
Kurjam ja mul meeles et minu GV oli raamil auto. 5-ukselise kerega Grand Vitara on väägade hea auto ja see kolmeukseline unusta kindlalt ära, sest raputab liiga palju teljevahe pärast. Mina soovitan soojalt igal juhul GV-d sest mugav ja ökonoomne masin Eesti teedel sõiduks. Loomulikult näiteks Terranoga ei saa kõrgust maapinnast võrrelda, no aga sa ju tahad ikka liigelda lihtsalt teedel mitte kände pidi ronida. Ise olen olnud tavalise Vitara ja ka GV omanik ja võin vaid kiita Suzukit. Vitaradel muidugist pagasiosa imekitsas ja mina müüsin oma jao selle pärast maha, et lapsevanker ei mahtunud sisse. 
se lapsevankri teema võib muidugi aktuaalseks tulla.
kas peax bensiini või diisli poole piiluma? ja kas neil vahekast on kõigil sama, või on erinevus mootoritega.
siin paar konkreetsemat näidet
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html
kas peax bensiini või diisli poole piiluma? ja kas neil vahekast on kõigil sama, või on erinevus mootoritega.
siin paar konkreetsemat näidet
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html
rear wheel drive to 4 wheel drive
Ok, ma võtan ka sõna pisut.
Endal on 2002a 2.0HDI hetkel 205k odol.
Tegemist on igati viiska täisraamil maasturiga.
Taga tala, ees sõltumatu. Eriti ei sobi metsaprojekti autoks, pereautoks aga väga viisakas (valdavalt selleks ma seda ka kasutan).
Vahekasti on minuteada tehtud ainult ühesugust. 2wd 4wd HI 4wd LO
Ehk siis lukus keskdiferentsiaaliga masin. Seega mööda asfaldit 4wd pidevalt, põhjustab lõhkuvaid tagajärgi. Samas tehas lubab teha 2wd 4wd ja vastupidi lülitusi kuni 100km/h kiirustel.
Üldiselt on oht, et vahekasti kett võib hakata seal 200k km kandis nuruma vahetust, sõltub muidugi palju kasutajast ja tema harjumustest.
Minuteada on mootoreid tehtud 5 ukselisele (mitte XL7) 2.0 bens, 2,5 V6 bens ja 2.0 diisel
3 ukseline oli vist 1,6 bensiin.
Sõitnud olen rohkem või vähem kõigi võimalike variantidega peale XL7-e.
Metsa ja lumme on kindlasti diisel parim, teatud puhkudel ilmselt ka V6 lahendus. See 2.0 bensiin pole eriti suurem asi. Küttekulu sinna 10-12 kanti, aga erilist elamust selle eest ei saa. Samas aeglustiga jaksab mööda lumehangesid ronida päris tõhusalt.
Diisel kulutab 7-10 ise saan keskmiselt 8-8,5 hakkama. Talvel pidev 4vedu ja lumesopp oli keskmine kulu 9,5. Üldiselt saab igas olukorras alla 10 hakkama.
4 kesi on normaalne sõita, 5 kesi on kitsas. Pagasiruum on selline nii ja naa, paar suurt spordikott läheb lõdvalt, aga kahekohalise lapsevankriga oleks ilmselt raskusi.
Üks suur miinus on see, et suurim järelhaagise lubatud mass on 1600kg, seega autotreilat temaga ametlikult vedada ei tohi.
Mingi imeasi see auto pole, aga lahtilükkamata tee pole probleemiks.
Veermik on üsna hea vastupidavusega. Selle 200k jooksul on vahetatud parem esiratta laager ja üks roolivarda ots. Kevadel ülevaatusel öeldi, et kõik ok.
Garantii korras on vahetatud esidifri korpus, kõrgsurve pump.
2korda on käinud genekas remondis.
Asi mille kalla viriseda võiks on see Peugeoti diisli töökinldus, mis sinna pandud. Mootor on hea, aga murelaps on tema juhtelektroonika. Pidevalt arvab, et tal on midagi häda ja lonkab rõõmsalt selles "limp home mode's"
Oma süü on selles ilmselt esinduse meestel, kes kunagi juhtmestiku valesti kokku panid ja nii mõndagi maha põletasid.
Teenindus on viisakalt öeldes kesine, varusad kallid ja tarnetähtajad jaburalt pikad.
Mõned näited: A esiklotsid, üle 2k B klotsid 400. A küttefilter 600+, A hammasrihm ja rullid 5k+.
Kui kogu hooldust ja remonti plaanid margiesindusse, siis ausalt, mina vaataks mõnda teist automarki. Kui aga endal võti käes seisab või mõni muu hea alternatiiv kasutada on, siis pole see probleem.
Meie turul on mõned eriti õnnetud isendid, mis pole kunagi töötanudki, või on vette uppunud, seega enne ostu katsu natuke tausta uurida, kui võimalik.
Bensukatest on eredaid hetki meeles kui 2.0 bensukal kuskil 150k kandis läks puruks nukakett ja ~250k sõitnud V6 mootorisse tuli kolin. Tõsi need on olnud autod, mida ma tean, mitte need mida ise omanud.
Kui uuest GV-st rääkida, siis (5ukselisest rääkides) Bensukas on mõtetu, jõuetu, ja kohutavalt jänune. Käruga pole probleemiks saada 16 ja rohkem kuluks. Samas see 1,9 diisel sobib sinna autole väga hästi ja kulu jääb siina 9-9,5 kanti. Läbivus on parem kui eelmisel põlvkonnal, samuti on vahekast loogilisem, lahtine 4vedu, lukus 4vedu ja aeglusti lukus 4 veoga. Pagass on tõsiselt suur ja hea.
Endal on 2002a 2.0HDI hetkel 205k odol.
Tegemist on igati viiska täisraamil maasturiga.
Taga tala, ees sõltumatu. Eriti ei sobi metsaprojekti autoks, pereautoks aga väga viisakas (valdavalt selleks ma seda ka kasutan).
Vahekasti on minuteada tehtud ainult ühesugust. 2wd 4wd HI 4wd LO
Ehk siis lukus keskdiferentsiaaliga masin. Seega mööda asfaldit 4wd pidevalt, põhjustab lõhkuvaid tagajärgi. Samas tehas lubab teha 2wd 4wd ja vastupidi lülitusi kuni 100km/h kiirustel.
Üldiselt on oht, et vahekasti kett võib hakata seal 200k km kandis nuruma vahetust, sõltub muidugi palju kasutajast ja tema harjumustest.
Minuteada on mootoreid tehtud 5 ukselisele (mitte XL7) 2.0 bens, 2,5 V6 bens ja 2.0 diisel
3 ukseline oli vist 1,6 bensiin.
Sõitnud olen rohkem või vähem kõigi võimalike variantidega peale XL7-e.
Metsa ja lumme on kindlasti diisel parim, teatud puhkudel ilmselt ka V6 lahendus. See 2.0 bensiin pole eriti suurem asi. Küttekulu sinna 10-12 kanti, aga erilist elamust selle eest ei saa. Samas aeglustiga jaksab mööda lumehangesid ronida päris tõhusalt.
Diisel kulutab 7-10 ise saan keskmiselt 8-8,5 hakkama. Talvel pidev 4vedu ja lumesopp oli keskmine kulu 9,5. Üldiselt saab igas olukorras alla 10 hakkama.
4 kesi on normaalne sõita, 5 kesi on kitsas. Pagasiruum on selline nii ja naa, paar suurt spordikott läheb lõdvalt, aga kahekohalise lapsevankriga oleks ilmselt raskusi.
Üks suur miinus on see, et suurim järelhaagise lubatud mass on 1600kg, seega autotreilat temaga ametlikult vedada ei tohi.
Mingi imeasi see auto pole, aga lahtilükkamata tee pole probleemiks.
Veermik on üsna hea vastupidavusega. Selle 200k jooksul on vahetatud parem esiratta laager ja üks roolivarda ots. Kevadel ülevaatusel öeldi, et kõik ok.
Garantii korras on vahetatud esidifri korpus, kõrgsurve pump.
2korda on käinud genekas remondis.
Asi mille kalla viriseda võiks on see Peugeoti diisli töökinldus, mis sinna pandud. Mootor on hea, aga murelaps on tema juhtelektroonika. Pidevalt arvab, et tal on midagi häda ja lonkab rõõmsalt selles "limp home mode's"
Oma süü on selles ilmselt esinduse meestel, kes kunagi juhtmestiku valesti kokku panid ja nii mõndagi maha põletasid.
Teenindus on viisakalt öeldes kesine, varusad kallid ja tarnetähtajad jaburalt pikad.
Mõned näited: A esiklotsid, üle 2k B klotsid 400. A küttefilter 600+, A hammasrihm ja rullid 5k+.
Kui kogu hooldust ja remonti plaanid margiesindusse, siis ausalt, mina vaataks mõnda teist automarki. Kui aga endal võti käes seisab või mõni muu hea alternatiiv kasutada on, siis pole see probleem.
Meie turul on mõned eriti õnnetud isendid, mis pole kunagi töötanudki, või on vette uppunud, seega enne ostu katsu natuke tausta uurida, kui võimalik.
Bensukatest on eredaid hetki meeles kui 2.0 bensukal kuskil 150k kandis läks puruks nukakett ja ~250k sõitnud V6 mootorisse tuli kolin. Tõsi need on olnud autod, mida ma tean, mitte need mida ise omanud.
Kui uuest GV-st rääkida, siis (5ukselisest rääkides) Bensukas on mõtetu, jõuetu, ja kohutavalt jänune. Käruga pole probleemiks saada 16 ja rohkem kuluks. Samas see 1,9 diisel sobib sinna autole väga hästi ja kulu jääb siina 9-9,5 kanti. Läbivus on parem kui eelmisel põlvkonnal, samuti on vahekast loogilisem, lahtine 4vedu, lukus 4vedu ja aeglusti lukus 4 veoga. Pagass on tõsiselt suur ja hea.
1 Hobujõud
Uues Tehnikamaailmas GV-st juttu:
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2007 ... aderID=974
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2007 ... aderID=974
Väga hea juttlermo kirjutas:Uues Tehnikamaailmas GV-st juttu:
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2007 ... aderID=974
"ära on unustatud" et mazda diislid olid IMHO ainult 64kw vs peugeoti (RHZ) 80kw vastu.
Olles proovinud 5 erinevat 2.0 HDI-d võin öelda, et kõik olid oma olemuselt erinevad, Üks on ergas, teine uimane, kolmas ei suuda üle 5k rpm-i arendada. Ühesõnaga tuleks proovida mitut erinevat isendit, et võrdlusmoment tekiks.
Peugeoti diislile on olemas aju upgrade, mis annab +20 kw, - kuidas kestab pärast seda ei tea.
Toitesüsteemi ummistused on 90% juhtudel pumbas olevas udupeenes sõelas, mis on siiski edukalt koduste vahenditega puhastatav. Minul pakkus OBD selle ummistuse peale välja, et kütuse surve anduril on midagi viga, tegelikult aitas sõela läbipesemine mootoripesu vedelikuga.
Aga jah, IMHO oled õigel teel. Kas diisel või 2,5 V6
esimesel juhul arvestad võimaliku aju ke*iga ja võimalusega, et tuleb mingi hetk sinna raha juurde matta, kui pump, pihustid või turbo saba annavad. 2 esimest sõltuvad ilmselt kütusest ja on üldised diisli hädad.
Teisel puhul paned 4-5l 100km/kohta rohkem paaki ja ei huvitu diislimeeste kütuse-turbo muredest.
Artiklis kirjutatud õli lekkimine vända otsast oli mingi seeria tüüpviga, kuskil oli õlikanal umbes või pooleldi umbes vms. Üldiselt tüüpviga ja oli 2 võimalust oli või ei olnud.
Minu 205k sõitnud diisel käivitub külmaga nagu viieline ja õli ei tarbi.
Selle eest on on turbo viimased 20k km vilistanud normaalsest rohkem, olles pikalt täis koormuse all, käitub pisut kummaliselt ja aeg ajalt läheb mootoriga pidurdades "limp home mode'i".
Seega selline võta või jäta olukord.
... samas ei sõida pidevalt põhjagaasiga, seega turbo kiiksud ei sega eriti ja "limp home mode" piirab pöörded 3k peale, mis tähendab, et maks kiirus on maanteel 115, millest mulle ka üldjuhul piisab.
Tagalingi unustasin jah ära, seda on talvel külmaga kerge purustada, eriti, kui haarata sealt keskelt hooletult ja robaki tõmmata.
Seda maanteel ujumise juttu ei maksa väga tõsiselt võtta, on küllaltki hea ja stabiilne auto ka külgtuulega jms.
Hammasrihma on jah mõistlik vahetada 105k km tagant. Kui midagi juhtub, on kalpid kolvid koos. Hea külg on see, et sellisel puhul purunevad nookurid, klapid jäävad sirgeks ja nukkvõll terveks, seega pääsed umbes poole päeva nokitsemisega koduste vahenditega. Nookureid üsna lihtne vahetada ja pole ka väga kallid.
Klappe pole vaja reguleerida, kuna need on hürdo tõukuritega ja üsnagi hooldevabad.
1 Hobujõud
Paistab et 260 000 km juures hakkab HDi jaks otsa saama. -4 kraadise külmaga on hommikune käivitumine juba kummaliste häältega. Pöörded kõiguvad 500 ja 1200 vahel. Üks pütt nagu ei töötaks. Samas, üsna ruttu kaob see ära ja mootor töötab normaalse häälega jälle. Turbo klapp andis mingi hetk otsad mistõttu väga hästi vilistab, aga minekut ei ole üldse.
Eks see paistab olevat paras kolgata tee, kuna viimase 40 000 km jooksul on masin vähem aega korras olnud, kui midagi logisemas, mitte töötamas. Üks asi saab korda, tuleb välja et midagi muud on ka veel katki.
Omaeette elamusi pakub ka ainult tagaveoga sõit(difri kandeplaat koos kogu kupatusega tuli silla küljest lahti) praeguste ilmadega.
Aga vähemalt näeb ilus välja
Eks see paistab olevat paras kolgata tee, kuna viimase 40 000 km jooksul on masin vähem aega korras olnud, kui midagi logisemas, mitte töötamas. Üks asi saab korda, tuleb välja et midagi muud on ka veel katki.
Omaeette elamusi pakub ka ainult tagaveoga sõit(difri kandeplaat koos kogu kupatusega tuli silla küljest lahti) praeguste ilmadega.
Aga vähemalt näeb ilus välja
Kontrolli eelsüüteküünlaid ja pihusteid...lõhnab kahtlaselt täielikult mittetöötavate eelsüüteküünalde järele.tiitv kirjutas:Paistab et 260 000 km juures hakkab HDi jaks otsa saama. -4 kraadise külmaga on hommikune käivitumine juba kummaliste häältega. Pöörded kõiguvad 500 ja 1200 vahel. Üks pütt nagu ei töötaks. Samas, üsna ruttu kaob see ära ja mootor töötab normaalse häälega jälle. Turbo klapp andis mingi hetk otsad mistõttu väga hästi vilistab, aga minekut ei ole üldse.
Eks see paistab olevat paras kolgata tee, kuna viimase 40 000 km jooksul on masin vähem aega korras olnud, kui midagi logisemas, mitte töötamas. Üks asi saab korda, tuleb välja et midagi muud on ka veel katki.
Omaeette elamusi pakub ka ainult tagaveoga sõit(difri kandeplaat koos kogu kupatusega tuli silla küljest lahti) praeguste ilmadega.
Aga vähemalt näeb ilus välja
+372 5028488
Mingi legendi järgi on antud mootori pihustite kulumispiiriks normaalse kulumise korral 200k km, pärast mida oleks tarvis neid vahetada. Ära kuluvad otsad ja see tähendab, et enam ei toimi eelsissepritse, mis on ca 1/10 põhihetkel pihustatavat kogusest.tiitv kirjutas:Paistab et 260 000 km juures hakkab HDi jaks otsa saama. -4 kraadise külmaga on hommikune käivitumine juba kummaliste häältega. Pöörded kõiguvad 500 ja 1200 vahel. Üks pütt nagu ei töötaks. Samas, üsna ruttu kaob see ära ja mootor töötab normaalse häälega jälle.
Mõjutab ennekõike mootori tööd tühikäigul, kuskil ca 2500 pöörde kandis kaob mootoril vajadus eelpritse järgi ära ja siis kulunud pihusti nii suurt rolli ei mängi.
Kulunud pihustitega HDI peaks käima tühikäigul suhteliselt karvaselt ja oluliselt suurema klõbinaga, kui tehasest väljudes.
Suure tõenäosusega on sul tegemist kulund pihustiotstega, eriti kui neid vahetatud pole. Remonditud pihusti on ca 5k/tk, uus ca 10k/tk
Kuulujärgi pidavat remonditud pihusti igati ok valik olema.
1 Hobujõud