1. leht 1-st
Heategu ehk maineparandus.
Postitatud: E Jaan 07, 2008 6:45 pm
Postitas yanekk
Kuna väiksest peale on mulle räägitud,et ükski heategu ei jää karistamata,siis jõudumööda olen ka teisi aidanud.Jeebu suurus ja kaal on piisavad,et enamik sõiduautosid kraavist välja tõmmata.Paljudel sõidukatel pole autos köisi(enda väikses pole ka,garantiiga auto,autoabi aitab ju

).Ja nii nad ootavad oma pääsemist.Mõnekorra ka sõimata saanud,abi pakkumise eest.Politseile pidanud selgitama,et soovin inimest lihtsalt aidata,ei ole tuttav ega sõber(mind takseeriti põhjalikult ja pärast arutelu paarimehega lubati,kuigi vaatati mind kui kuutõbist).
Täna hommikul sai järgmine hädaline teele aidatud,tädi vaatas algul vähe imelikult,"dsiip",käru järgi ja pakub abi.
Kogu jutu mõte,et need kes said päästetud ja nende tuttavad,mõtlevad järgmine kord maasturit nähes ehk meist paremini.
Väikesed heateod mõjuvad ehk pareminigi kui suure kisaga tehtud kampaaniad.
Kui suudaks käputäis inimesi muutma meelt,sõna"dsiip"ütlemise peale,oleks juba edusamm.
Postitatud: E Jaan 07, 2008 8:18 pm
Postitas tai
Isegi jõudumööda aidanud kraavi veerenud masinaid vms. Kord harkus oli tädi pisikese tojoodikuga kraavi libisenud. Möödaliiklejad olid küll pühaviha täis, et mis kurat ta siin kakerdab oma landroverist dziibiga. Alles siis kui toia välja hakkas kraavist paistma mõistsid, mida ma seal teen - teed nad mulle sellegipoolest ei andnud. Igatahes mis on jutu uba on see, et olge ettevaatlikud selle aitamisega, sest see on viimane asi mida teilt oodatakse.
Aga ärge seda tegemata ka jätke!
Postitatud: E Jaan 07, 2008 8:32 pm
Postitas saldion
niipalju kui vähegi võimalik olen igati ja alati aidanud...

Postitatud: E Jaan 07, 2008 9:00 pm
Postitas MahviaDeTyrk
Eelmise aasta saagiks oli 4 sõiduautot.

Postitatud: E Jaan 07, 2008 9:06 pm
Postitas al
Ettevaatust ilmsete avariitunnustega sõiduki abistamisel. Kunagi pole paha ka politseile teada anda, nii asukoht, kui kannatanu reg. nr jms. Oli kunagi juhus purjus tatikate ärandatud autoga, mis ninapidi kraavis.
Kui juhuslikult veel mõnel kulm lõhki, või muhk peas, on tegu kannatanutega liiklusõnnetusega, millest teatamine kohustuslik ja mitteteatamine lausa karistatav.
Aga aitan ikka.
Postitatud: E Jaan 07, 2008 9:14 pm
Postitas yanekk
Politsei olen kutsunud kahel korral.Ühel juhul kahtlesin juhi vanuses(oli 15),teinekord seltskonna lõhnade pärast.Mõlemal korral ka politseil tänusõnad saanud.Veristele avariidele pole esimesena jõudnud.
Postitatud: E Jaan 07, 2008 10:44 pm
Postitas margus61
Kolleeg oli kunagi mossemeest abistanud. Olnud 2141 (või mis ta oli see uuem esiveoline) talvel ninapidi kraavis. Konksu mossel taga polnud ja nii seoti tropp tagasilla külge. Tõmbas korra Patroliga ja käes ta oli. Tagasild muidugi, eks tropp oli jäik, tõmme kiire ja kere pehkinud.
Ise olen kunagi sellisel mossel kerevahetust teinud. Üllatavalt väheste aastatega oli kere roostetanud ikka täielikuks põhuks.
Postitatud: E Jaan 07, 2008 11:53 pm
Postitas Kondimurdja
Ma sain ka abi pakkuda eelmine talv mõnele. Üks vanem daam koos lastega oli kurvis kraavi vajunud (auto oli kraavi vajunud

) ja aitasin väga hea meelega. Pärast oli endal hea meel
Oli teisigi veel...ahh, mis ma siin ikka seletan.
Abi pakun ikka, kui keegi vajab

Postitatud: T Jaan 08, 2008 12:40 pm
Postitas Landy
Neid abi pakkumisi ja köie ulatamisi ei jõua kokku lugeda. (juhi staazi ka ka juba 14 aastat)
Ülemöödunud talvise suure tuisu ajal oli kogu aeg salongis kõrvalistuja kohal varuks. Teel Tallinnast Raplasse sai 4 tükki kraavist välja sikutatud.
Üks naljakamaid juhtumeid oli vist möödnunudaastasel LR safaril, kui ühel kitsal metsateel jäi üsna hilja õhtul silma küljega väiksese kraavi poole vajunud Hiace, kus sees õnnetu perekond istus. Kargasime kohe juurde ja pakkusime abi. 1,5 minutit tööd ja väljas ta oligi. Vend oli tänust lõhkemas, sest oli 4(!) tundi omade jõududega üritanud kätte saada. Küsis, et mida me nii hilja õhtul kambakesi seala kandis teeme. Meie vastu, et "Otsime abivajajaid

". Vend jäi väga totaka näoga meilejärgi vaatama.
Kõige raskemaid sikutamisi on olnud lumepuistur-saha uuesti liikuma sikutamine. Oli vaseke kallakust alla tulnud ja jäänud foori taha libedale toppma lume vall ees. Tagurpidi tagsi kallakust ei saanud ja vall edasi liikuma ka mitte. Sai teda siis Nivaga lumvalli madamaks surutud ja seni puksitud kuniks lumevallist läbi sai.
Postitatud: T Jaan 08, 2008 7:26 pm
Postitas uputaja
Täna sõitmast tulles sai kah üks hädaline teele tõmmatud. Lumepudruses kurvis oli külg ees kraavi vajunud ja ise ei välja ei saanud .
Ulatasin abistava lindiotsa ja väljas ta oligi.
PS: tüüp oli üllatunud , kui kinni pidasin ja abi pakkusin . Samas oli ta mega õnnelik , kuna oli 2 h kinni istunud . Tahtis mu kütte-ja ajakulu veel korvata . No jah , ütlesi seepeale ,et järgmine kord tõmbab tema mind välja .

Postitatud: T Jaan 08, 2008 7:31 pm
Postitas yanekk
uputaja kirjutas:Täna sõitmast tulles sai kah üks hädaline teele tõmmatud. Lumepudruses kurvis oli külg ees kraavi vajunud ja ise ei välja ei saanud .
Ulatasin abistava lindiotsa ja väljas ta oligi.
PS: tüüp oli üllatunud , kui kinni pidasin ja abi pakkusin . Samas oli ta mega õnnelik , kuna oli 2 h kinni istunud . Tahtis mu kütte-ja ajakulu veel korvata . No jah , ütlesi seepeale ,et järgmine kord tõmbab tema mind välja .

Ja nii need õnnelikud"mittemaasturi"omanikud järjest tulevad.
Postitatud: T Jaan 08, 2008 10:43 pm
Postitas Landy
uputaja kirjutas: Tahtis mu kütte-ja ajakulu veel korvata . No jah , ütlesi seepeale ,et järgmine kord tõmbab tema mind välja .

Mis seal salata endalgi on olnud 2 juhust, kus sõiduauto on hangest välha aidanud. Üks kord läksin libedate MT rehvidega külglibisemisse ühel põlluvahe teel ja sain saba paksu lume all olevasse kraavi. Olukord nukker. Ümbe ringi lahe välija vintsida pole mitte kuhugi. Õnneks tuli 15 min pärast mossemees, kes end lahkelt ankruks pakkus. Ise oli vintsi tööd nähes väga üllatunud "Kus on alles kaval ja vinge kaadervärk".
Teine kord osutus metsas väljuva teeotsas olev lumevall liiga sügvaks ja jäin sinna kõhuli kinni. Loll lugu oli selles, et see oli pimeda kurvi keskel.
Labidaga pool tundi vehkimist ei andnud tolku. Trossi üle tee puusse ka veda ei julgenud, äkki keegi sõidab sisse. Õnneks tuli külanaine Corollaga, kes lahkelt end mulle ankruks pakkus. Natuke pusimist-vintsimist ja väljas ma olingi.