1. leht 1-st
Torud rooste vabaks ?
Postitatud: T Nov 13, 2007 3:29 pm
Postitas urmas
Keerutan oma cherole parasjagu torusid ümber (nagu igal korralikul cheromehel, nii on ka minul metallikod(l)a käepärast
)
Väljastpoolt lasen liivapritsiga üle ja läheb epoksüüdi alla.
Nüüd küsimus: mida sisemise poolega ette võtta. Kas umbselt kinni või jätta tuulutusavad miski suurusega.
Või otsad täiesti lahti, et saaks voolikuga vee läbi lasta. Kuid, sõidu ajal kitib toru kaelani täis ja siis vea neid mudatonne ühes, kuni vooliku juurde pääseb. Seepärast see variant väga ei meeldi.
Postitatud: T Nov 13, 2007 4:03 pm
Postitas Veiko
Lähtudes oma kogemustest siis keevitaks kinni.Ennem kui see asi jõuab seest poolt väljaspoole rooste minna on ta juba uue vastu vahetatud.
Veiko
Postitatud: T Nov 13, 2007 4:48 pm
Postitas erik
Ma ka ütleks, et keevita kinni. Sõida mingi aasta ja puuri siis mingi väike auk toru alla ossa. Kui vett ei tule on kõik ok ja võid selle augu kinni tagasi panna. Endal on kogemused, et osad keevised pole päris 100 % hermeetilised ja vee all ligunedes ronib vaikselt sisse.
Postitatud: T Nov 13, 2007 5:03 pm
Postitas urmas
Ja ma teoritseerisin pikad õhtud.
Keevitan kinni
Postitatud: T Nov 13, 2007 6:27 pm
Postitas rommi
Ma olen nii teinud, et enne kinni keevitamist augu sisse puurinud ja keermestanud. Keevamisel tuleb lasta õhul sealt liikuda. Iseenesest võib selle augu pärast kinni ka lasta.
Postitatud: T Nov 13, 2007 10:07 pm
Postitas Jünger
rommi kirjutas:Ma olen nii teinud, et enne kinni keevitamist augu sisse puurinud ja keermestanud. Keevamisel tuleb lasta õhul sealt liikuda. Iseenesest võib selle augu pärast kinni ka lasta.
Samas on ju hea polt sisse panna, saab ilusti vee ka välja lasta.
Talvel ei tee vesi+külm ka liiga.
Postitatud: T Nov 13, 2007 10:21 pm
Postitas jr
Torud lastakse CO2 gaasi täis enne viimast õmblust. Kui hapniku sees pole, ei lähe ka rooste.
Tehnikaid erinevaid, keevita lihtsalt kinni ja tee nagu erik ütles.
Postitatud: K Nov 14, 2007 9:22 am
Postitas totu
Kui ka õhk sisse jääb, ühineb seal olev hapnikuraasuke rauaga ja roostetamisprotsess peatub. Kõige jamam olukord kui vesi sisse immitseb ja seejärel torud lõhki külmutab. Lahtiste otsadega seda hirmu ei ole, see-eest roostatab kiiremini kui kinnikeevitatuna.
Postitatud: K Nov 14, 2007 11:19 am
Postitas urmas
totu kirjutas:Kui ka õhk sisse jääb, ühineb seal olev hapnikuraasuke rauaga ja roostetamisprotsess peatub. Kõige jamam olukord kui vesi sisse immitseb ja seejärel torud lõhki külmutab. Lahtiste otsadega seda hirmu ei ole, see-eest roostatab kiiremini kui kinnikeevitatuna.
Keevitajatel olemas olemas serdid ja kogemused igasuguste anumate keevitamiseks. Õhk ei pääse sisse. Vesi ka mitte. Kui pääseb, lähen kraanajuhi kursustele
Nii et, kinni!