15 eurost 800 euroni!?
Postitatud: T Sept 29, 2026 3:30 pm
Eestis on viimasel ajal tekkinud huvitav majanduspoliitiline nähtus: kui tavakodanikule mõeldud teenuse hind tõuseb, nimetatakse seda hinnatõusuks. Kui riik tõstab oma teenuse eest küsitavat tasu, on tegemist arenguga?
Transpordiameti värske uudis sõidukite liiklusregistrist kustutamise kohta on selle suurepärane näide. Alates 1. jaanuarist 2027 tuleb teatud sõiduki registrist kustutamise eest tasuda 800 eurot. Praegu on sama toimingu riigilõiv 15 eurot. See tähendab 53,33-kordset hinnatõusu.
Kuidas saab üks toiming 53 korda kallimaks minna?
Tõenäoliselt ei ole tegemist sellega, et Transpordiameti töötaja peab edaspidi ühe auto registrist kustutamiseks 53 korda rohkem nuppe vajutama.
Ka ei ole alust arvata, et registrist kustutamise protseduur muutub 53 korda keerulisemaks. Aga hind muutub küll.
Siin tekibki tavakodanikul küsimus: mille eest me täpselt maksame?
Kui riigilõiv on tasu konkreetse toimingu eest, siis peaks selle suurus olema põhjendatud toimingu tegeliku kulu ja vajaliku töömahuga. 800 eurot ühe registrikande kustutamise eest vajab seetõttu väga head selgitust.
Eriti olukorras, kus tegemist ei ole uue auto registreerimise, keeruka ekspertiisi või mahuka menetlusega, vaid olemasoleva registrikande lõpetamisega.
Riik tahab, et autod registrist kaoksid, aga teeb selle kalliks
Transpordiameti selgituse kohaselt puudutab muudatus muu hulgas sõidukeid, mille registrikanne on peatatud või mis on kadunud või hävinud. Kuni 2026. aasta lõpuni saab selliseid sõidukeid teatud juhtudel registrist kustutada 15 euro eest. Alates 2027. aastast on tasu 800 eurot.
Riik tahab, et liiklusregister oleks korras. Tahab, et registris ei oleks sõidukeid, mida tegelikult enam ei eksisteeri. Tahab, et inimesed oma asjad korda ajaksid. Aga selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse hind, mis võib olla paljudele inimestele lihtsalt liiga suur.
Kui inimene on oma vana auto ammu lammutusse viinud, sõiduk on hävinud või auto on mingil muul põhjusel registrisse alles jäänud, siis ei peaks riigi ülesanne olema talle veel üks rahaline takistus tekitada.
Võib-olla peaksime vaatama asja positiivselt. Kui 15 eurost saab 800 eurot, siis on riigilõivude tõstmises järelikult veel tohutu arenguruum.
Järgmisena võiks näiteks juhiloa kehtivuse pikendamine maksta 5000 eurot. Passi taotlemine 10 000 eurot. Ja kui keegi tahab oma nime muuta, siis selle eest võiks küsida vähemalt 25 000 eurot – ikkagi väga oluline toiming.
Aga nali naljaks: riigilõiv ei tohiks olla riigi rahakassa täitmise vahend.
Kui riik vajab rohkem raha, siis tuleb ausalt öelda, et tegemist on maksutõusuga. Riigilõiv peaks katma toimingu mõistliku kulu, mitte olema karistus inimesele, kes soovib oma registriandmed korrastada.
Eestis räägitakse pidevalt sellest, kuidas riik peab olema ettevõtjasõbralikum. Samal ajal tekivad uued tasud, uued kohustused ja uued põhjused, miks ettevõtja peab riigile maksma.
Kui riik soovib majandust elavdada, siis võiks alustada sellest, et lõpetab ettevõtjate ja tavakodanike üllatamise täiesti ebamõistlike riigilõivudega.
800 eurot võib riigile tunduda väike summa. Aga inimesele, kellel on vana auto registrisse jäänud, võib see olla väga suur kulu.
Eriti kui auto ise on juba ammu väärtusetu.
Riik peaks selliste otsuste tegemisel küsima: kas me lahendame probleemi või tekitame uue probleemi?
Kas me tahame registrit korrastada või tahame teenida raha nende inimeste arvelt, kellel on niigi keeruline?
Minu hinnangul ei ole 53-kordne riigilõivu tõus normaalne. See vajab selget ja arusaadavat põhjendust.
Kui riik suudab põhjendada, miks ühe registrikande kustutamine maksab edaspidi 800 eurot, siis on vähemalt võimalik arutelu pidada. Kui aga vastuseks on lihtsalt „nii on otsustatud“, siis ei ole see taaskord mõistlik riigijuhtimine.
Riik peab töötama inimese heaks, mitte inimene riigi lõputute tasude heaks.
Silver Vahur
VIDEO -
Transpordiameti värske uudis sõidukite liiklusregistrist kustutamise kohta on selle suurepärane näide. Alates 1. jaanuarist 2027 tuleb teatud sõiduki registrist kustutamise eest tasuda 800 eurot. Praegu on sama toimingu riigilõiv 15 eurot. See tähendab 53,33-kordset hinnatõusu.
Kuidas saab üks toiming 53 korda kallimaks minna?
Tõenäoliselt ei ole tegemist sellega, et Transpordiameti töötaja peab edaspidi ühe auto registrist kustutamiseks 53 korda rohkem nuppe vajutama.
Ka ei ole alust arvata, et registrist kustutamise protseduur muutub 53 korda keerulisemaks. Aga hind muutub küll.
Siin tekibki tavakodanikul küsimus: mille eest me täpselt maksame?
Kui riigilõiv on tasu konkreetse toimingu eest, siis peaks selle suurus olema põhjendatud toimingu tegeliku kulu ja vajaliku töömahuga. 800 eurot ühe registrikande kustutamise eest vajab seetõttu väga head selgitust.
Eriti olukorras, kus tegemist ei ole uue auto registreerimise, keeruka ekspertiisi või mahuka menetlusega, vaid olemasoleva registrikande lõpetamisega.
Riik tahab, et autod registrist kaoksid, aga teeb selle kalliks
Transpordiameti selgituse kohaselt puudutab muudatus muu hulgas sõidukeid, mille registrikanne on peatatud või mis on kadunud või hävinud. Kuni 2026. aasta lõpuni saab selliseid sõidukeid teatud juhtudel registrist kustutada 15 euro eest. Alates 2027. aastast on tasu 800 eurot.
Riik tahab, et liiklusregister oleks korras. Tahab, et registris ei oleks sõidukeid, mida tegelikult enam ei eksisteeri. Tahab, et inimesed oma asjad korda ajaksid. Aga selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse hind, mis võib olla paljudele inimestele lihtsalt liiga suur.
Kui inimene on oma vana auto ammu lammutusse viinud, sõiduk on hävinud või auto on mingil muul põhjusel registrisse alles jäänud, siis ei peaks riigi ülesanne olema talle veel üks rahaline takistus tekitada.
Võib-olla peaksime vaatama asja positiivselt. Kui 15 eurost saab 800 eurot, siis on riigilõivude tõstmises järelikult veel tohutu arenguruum.
Järgmisena võiks näiteks juhiloa kehtivuse pikendamine maksta 5000 eurot. Passi taotlemine 10 000 eurot. Ja kui keegi tahab oma nime muuta, siis selle eest võiks küsida vähemalt 25 000 eurot – ikkagi väga oluline toiming.
Aga nali naljaks: riigilõiv ei tohiks olla riigi rahakassa täitmise vahend.
Kui riik vajab rohkem raha, siis tuleb ausalt öelda, et tegemist on maksutõusuga. Riigilõiv peaks katma toimingu mõistliku kulu, mitte olema karistus inimesele, kes soovib oma registriandmed korrastada.
Eestis räägitakse pidevalt sellest, kuidas riik peab olema ettevõtjasõbralikum. Samal ajal tekivad uued tasud, uued kohustused ja uued põhjused, miks ettevõtja peab riigile maksma.
Kui riik soovib majandust elavdada, siis võiks alustada sellest, et lõpetab ettevõtjate ja tavakodanike üllatamise täiesti ebamõistlike riigilõivudega.
800 eurot võib riigile tunduda väike summa. Aga inimesele, kellel on vana auto registrisse jäänud, võib see olla väga suur kulu.
Eriti kui auto ise on juba ammu väärtusetu.
Riik peaks selliste otsuste tegemisel küsima: kas me lahendame probleemi või tekitame uue probleemi?
Kas me tahame registrit korrastada või tahame teenida raha nende inimeste arvelt, kellel on niigi keeruline?
Minu hinnangul ei ole 53-kordne riigilõivu tõus normaalne. See vajab selget ja arusaadavat põhjendust.
Kui riik suudab põhjendada, miks ühe registrikande kustutamine maksab edaspidi 800 eurot, siis on vähemalt võimalik arutelu pidada. Kui aga vastuseks on lihtsalt „nii on otsustatud“, siis ei ole see taaskord mõistlik riigijuhtimine.
Riik peab töötama inimese heaks, mitte inimene riigi lõputute tasude heaks.
Silver Vahur
VIDEO -
