Nu nii-eluga tagasi
Super rada ja seltskond oli jälle kokku kogunenud.Siin kohal suured tänud kõigile kes aitasid meid jälle eestimaale tagasi.
Magama pole veel jõudnud ja mõtlesin et enne kui vajun sügavasse talveunne,panen mõned eredamad hetked Vepsale minekust-tulekust ja võistluse käigust siia kirja.
Piirile jõudsime koos Visa hingega koos ja oh imet selgus et tema käru TÜV on ootamatult läbi saanud.Mõni minut mõtlemist ja Urmas ajas oma Wrangleri treilalt maha ja treila tagasi Narva ja otsis parkla.Seni jõudsime meie Vene piiripunkti ja nüüd hakkasid ka meil jamad pihta.Kuna nii Terracani,Rubiconi ja treila passides olin meie tiimist ainsaks omanikuks või kasutajaks saadeti mind kui kulakut otseses mõttes persse sest ühel inimesel ei saa nende riigi seaduste järgi üle kahe teh.passiga liikurit olemas olla.Nõks üle poole tunni palumist,vaidlemist,helistamist kõrgetele ülemustele,jne.sain erandkorras loa ja kõigile trans.vahenditele sisseveo volitused ja võisime teekonda jätkata.
Nüüd jõudis Vene piirile ka Urmas oma!!! kahe autoga ja selgus tõsiasi et seaduse järgi tohib omanik üle piiri tuua vaid auto ja käru???Kuna tal ka ei olnud teh.passides tiimiliikmete nimesid asus samuti läbirääkimisi pidama kuid need jooksid ummikusse Lomp saatis piirivalvurd ise hoopi persse ja naases kodumaale.Kui ma sellel hetkel oleks vaid teadnud et seni teda võistlustel kaasanud ebaõnn sai siiski üle piiri ja kolis minu pea kohale,oleks ma Lombi ka läbi Narva jõe salaja Venemaale toonud!!!
Võistluspaika jõudsime siiski ilma suuremate äpardusteta.
Proloogile startisime vastavalt loosile 12-ndana ja intervall 6min.Raja esimene kolmandik sujus hästi ja liikusime samas tempos lätlaste Mateikode ja Peebuga kes startisid kohe peale meid.Siis käis süütus kohas krõps ja jäime eest ilma ühest vedavast rattast.Tempo vähe langes ja varsti möödusid meist taganttulijad.Veel natuke sõitu ja parem esimene amort tuli ülemisest kinnitusest lahti(põhjuseks mutrilt maha tulnud keere).Sai siis see lihtsalt kui üleliigne jubin eemaldatud.Proloogi lõpus oli niinimetatud publikukatse mis koosnes jõest(sügavus vähe üle meetri) kahest pikast savitõusust ja väiksest nikerdamisest metsa vahel.Siin suutsin jõeläbimisel saada vee bensupaaki ning 138kW sai 4kW mis ainult popsus tühikäigul.Peale tulutuid katseid tõusust sellise autoga ülesse saada sai paagist mingi osa vett välja pumbatud ja uut paremate süttimisomadustega bentsu asemele pandud,lisaks vahetasime ära parema pooltelje ja amortisaatori sest peale proloogi pandi autod kinnisesse parklasse ja rem.tööd olid seal keelatud.Enne lõppu süttisid autol veel kardaanid mis jõge ületades olid enda ümber keerutanud mingit kalavõrgu sarnast vetikaid ning mis nüüd ära kuivades katalüsaatori lähedal väikse tulevärgi korraldasid.Kaotust liidritele tuli kogu selle jamaga muidugi kokku üle 5h.Meist kehvemini läks veel vaid Artol kelle Gmootor jooksis kokku(jälle).
Põhitrassile startisime eelviimastena lähima eespool olevani 2h aega.Juba hommikul(meile küll lõuna ajal) pargist starti sõites eemaldasime pidevalt sissepritsetorustikust veeklimpe ja kogu see jama kestis trassil edasi.Vahetult enne starti avastan veel et esimeste lukkude vaakumkpump on tuksis ja ühendan mõlemad lukud tagumise alla.Vaatamata vähe vigasele autole õnnestus varsti rajal paar konkurenti kätte saada ja kui kolmas auto tuli ühel raiesmikul meile vastu ja teatas et neile aitab ja nad sõidavad starti tagasi sest tagasillaga olid probleemid ja ees ootas "polnaja $opa" tärkas meis juba väike lootus et edasi pusides võib jõuda päris kaugele.Möödus vaid mõni minut ja jah.vent lõpetas ühepoolselt töölepingu.Pool tunnikest vahetusele ja jahutamisele ning lisaks väike vee eemaldus ning uuesti edasi enne pimedat jõudsime veel läbida kaks soolõiku kus oma kWd kaotanud Wrangler käitus suurepäraselt ja möödus veel kahest konkurendist.Pimeduse saabudes hakkas bensupump järjest enam nöökima ja sõidust sai jalutuskäik kus Ermi ja Martin lükkasid-vintsisid tühikäigul vaevaliselt liikuvat Jeepi ikka edasi ja edasi.Saime mõõda veel ühest läti tiimist kes kottpimedas ja põlvini mudas vahetasid juba teist vintsi.Jõudsime korralikule palkteele kui auto suri välja ja keeldus käivitumast.Istusime vast tunnikese paigal ja mõtlesime et paneme juba oma kohustusliku 6h puhkeaja jooksma kui tagant tuli Alvar oma Tr-2-ga ja tõmbas meid palktee lõpuni ja me jäime sinna ööbima... jätkub...
Magamisesest ei tulnud esialgu muidugi midagi välja sest plaan oli seda 6h tundi paigal seistes remondiks kasutada aga mingil hetkel sai vihmast ja külmast,porist ja savist lihtsalt siiber.Pealegi hakkasid ideed otsa saama kuidas bensupump uuesti tööle saada.Selleks et tagada autos magamiseks norm.temp. sai öö otsa salongis gaasipriimust põletatud.Varsti peale seda kui olime autosse läinud möödusid meist veel ühed lätlased keda valges olime soos näinud.
Kui puhkeaeg sai täis õnnestus taas käivitada "topka" abil mootor ja hakkasime edasi liikuma.Õige varsti jõudsime jõe juurde mille ääres panid oma laagrit kokku öösel möödunud lätlased.Kuna proloogi kogemus jõega osutas et meie paagi veetaluvus pole kuigi hea otsustasin iga hinna eest üle jõe pääseda "kuiva jalaga".See aga sai suht saatuslikuks,sest üks kolmest jämedast palgist mida mööda olin lootnud jeebi teisele kaldale vintsida,otsustas ära vajuda ja jätta auto tugevasse kreeni.Kui Martin mõõtis kreeni poolt vee sügavuseks üle 2m otsustasime tagasi kaldale saada(kurat miks ei ole ohutuse mõttes Tr-1s tagumine vints lubatud sest selle puudumine ongi meid sellisteks,"ainult edasi ja mitte sammugi tagasi hulludeks",muutnud).Lätlased muidugi keeldusid abist ja oma aja ära seisnud vintsisid rõõmsalt ca 15m kauguselt läbi jõe ja kadusid.Järgmised 4h kulusid linnutiivul-üritasime auto alt otse taha,siis läbi ploki kõrvale,siis taha,siis igale poole mujale vintsida ja selle tulemusena saime tagumised rattad lõpuks kalda serva peale(seda muidugi esimese pooltelje purunemise ja trossi korduva katkemise hinnaga).Vahepeal vuras mööda muidugi üks Tr-3 kes teatas Ermile et tal pole lihtsalt aega kuna sõidab võidu peale ja ka 2min on otsustava tähtsusega
.Samuti jõudis kohale öösel savis vintsi vahetanud lätlane kes samuti arvas et see 1m vintsimist võib teha temale liiga(kusjuures öösel,kui nägin kui sügaval nad maakamaras istusid ja vintsi vahetasid,pakkusin neile oma abi ja nad ise keeldusid sellest peale seda kui kuulsid mismoodi Wrangleri mootor käis).Lõpuks üks Tr-3 tiim ei pidanud paljuks aidata meid kaldale
Läbi jõe saime lõpuks ikkagi mööda põhja sõites ja kaldast ülesse vintsides.Tulemuseks muidugi jälle uus vesi paagis.Teisel kaldal otsustasime lõpuks mootori käima saada sest savises rööbas sõita autoga mille tahhomeeter käib max 1500p/min meenutasid mudarehvid siledaid sisekumme.Kui lõpuks olime paagist vana bensu-vee segu kätte saanud ja uue sisse valanud selgus kurb tõsiasi et pump küll töötab aga survet pihustiteni ei löö.Masendav hetk mida leevendas pisut just Ermi poolt valmis tehtud hommikusöök.Täis kõhuga muutus ka enesetunne paremaks ja ka aju hakkas genereerima uusi ideid.Lõpuks sai siis selline lahendus välja nuputatud-aknapesupaaki ca 1,5-2 l bensiini,bensupumba relee alt juhtmed klaasipesumootorisse,voolik pihustite taga olevasse torusse ja tulemuseks saime umbes 4000p/min
Rajale tagasi ja nüüd oli võimalik juba sõita ka-ainsateks miinusteks oli vaid see et läbi pori sõites ei olnud enam võimalik klaasile vett pritsida ning ca iga 200-400m jooksul tuli korra "tankida"
Saime siis kulgeda nii 0,5km kui tuli üks tagumine rehv veljelt maha
.Ok varuratas alla ja edasi .Esimest korda hakkasin nüüd mõtlema Visa Hinge needuse peale
Millegipärast tundus et nüüd võiks nagu ebaõnn lõpuks kellegi teise veel ülesse leida(hiljem selguski et ta külastas vahepeal Peepu kuid saabus varsti meie juurde tagasi)
Veel mõnedsajad meetrid sõitu ja pidurid hakkasid nagu viletsamaks minema kiire kontroll -õli olemas, torud-voolikud terved ja edasi veel mõnedsajad meetrid kui käib vasakust esirattast krõgin ja see vajub lääpa
Põhjus esimese pooltelje risti üks pesast väljapoole jooksnud kauss mis pööreldes on kaasa viinud ka esirattalaagrit(hubi)kinni hoidvad poldid.Õnneks on veel üks vasak pooltelg varuks nii-et vähe üle poole tunni pausi ja jälle edasi.Põhitrassi esimese osa lõpuni jääb veel "vaid" 4-5km ja esimesed on juba kogu raja läbi sõitnud
Järgneb...
Jätkame sõitu.Murelikuks teeb meid see et bensuvarud hakkavad otsa saama-selle pideva bensu-veesegu väljaimemisega paagist ja ühest kankust teise solgutamisega on kaod kohutavad.Lisaks hakkab üks voolikuühendus aknapesupumba juurest lekkima ja enne kui jaole saame lendab veel 3-4l tuulde.Vintsime jeebi rööpa servale kaldu ja imen tagant paagist viimase kütuse välja.Liigume edasi ja jõuan tiimikaaslastele öelda et enam vist ei saa midagi viltu minna kui ühe tõusu lõpus vintsiga aidates lõpetab vintsirelee eriefektide saatel töölepingu.Vahetan selle ja rühime edasi.Jõuame kohani kus rada läheb kaheks ja nüüd lõpuks annab siis läpaka ekraan saba ja käsi GPS näitab suunda kahe tee vahele.Jalutame mõnesaja meetri ulatuses mõlemad teed läbi ja valime otse ja paremale mineva rööpa mis osutubki õigeks.900 meetrit enne finisit saab bensiin lõplikult otsa.Õnneks(rõhk sõnal ÕNN) tuleb tagant loetud minutite jooksul abi ATV -de paari näol kellelt kaupleme välja 5L kütet ja jätkame etapi lõpu poole.Veel enne lõppu lõbustame esimesi turiste kes meile oma 37"bogeritega järgi jõuavad sellega et suudan peaaegu siledal heinamaal ennas kinni sõita.Martin lükkab meid tagasi ja lõpuks saame ka viimasest KP-st läbi.Mõnus.Paistab et nüüd on õnn meie kasuks pöördunud sest 100m pärast kohtame Luige tiimi saateautot Veikoga kelle kätte olime laagris usaldanud oma kütusevarud ja vahetame tühjad kankud täite vastu.Vaatamata Martini valmisolekule ja entusiasmile minna järgmisele etapile otsustame Ermiga sõita laagrisse kuhu on ca 35km lisaks kankudele pressime autosse ka Peebu kaardilugeja "Tai" kes on teele ripakile jäänud.Laagrisse sõit kulgeb 5km otsade kaupa sest pidevalt on vaja tankida aga tühja sest sest bensupuudust meil pole.Laagrist leiame eest juba pidutsevad kaasmaalased ja loovutanud kohtunikele "mustad kastid" ja SAT jälgimissüsteemid ühineme nendega.Väljas hakkab pimenema aga sära lõpetanute silmis muutub üha eredamaks
Hommikul pakime laagri kokku ja ootame autasustamist.Kauaoodatud hetk saabub intriigide saatel kus kaotajaks jääb Alvar ja Star Team sest vaatamata II kohale ei saa ta BSC punkte.Nimelt oli osalejaid Tr-2s vaid 4 ja enne võistlust tehtud kohtunike kolleegiumi otsus BSC etapi läbiviimise kohta "unustati" lihtsalt infotahvlile riputada ja nii saavad lätlased kolmikvõidu.Alvar siis lõpuks neljas.Tr-1 ja Tr-3 jälle kõik poodiiumikohad eestlastele.Autasustamine oli muidugi ülimalt segane sest jagati Vepski Lesi,Venemaa karikasarja lõpu ja BSC lõpu auhindu kuid lõpuks saab kõik läbi ja asume koduteele uskudes et nüüd on kannatusterada lõppenud ja teekond sujub kaitseingli tiiva all
Esimesed 150km lähebki lepase reega kuid siis hakkab kaduma Terracani jõud ja tõusudel kostab mootorist detonatsiooni.Õnneks on meie sabas Vaiko ja Mait Transporteriga ja haagime käru VW külge ja sõidame esimese suurema tanklani.Tunnike filtrite puhastamisele ja diislile lisandite manustamisele ja lõpuks õnnestub Terracan bensiiniga! käivitada.Edasine teekond kulgeb kiirusega 50-80km/h auto kord sõidab siis sureb mootor välja ja käivitub ainult õhupuhastisse bensu lisamisel,põhja alt kostab aeg-ajalt pauke ja sumsist pillub sädemeid.Piiteris "Lentas"teeme söögi ja ostupausi ning tundub loomunikuna et viina enam meile ei müüda sest jääme paar minutit hiljaks(23.00-7.00 neil ka müük keelatud).Piiri poole sõites õnnestub mingil hetkel rooli kupatada Ermi ja saan pea tunnikese kõrval tukkuda.Piiril läheb kiiresti(vaid vene poole peal on vahepeal arvutisse tulnud märge et minuga koos võivad reisida kodanikud kellel on maksmata trahve ja keda tuleks põhjalikult kontrollida) ja koju sõites tempo langeb pidevalt ja lõpuks Tallinnasse jõudes on mootoril pöördeid 1100-ni ja "gaasipedaali tallamisest pole mingit kasu.Tänud Vaikole ja Maidule kes viitsisid meiega kogu tee jännata.Kell on saanud 6.00 ja tööpäev algamas.
Hiljem selgub et paagis on rauapuru ja üks pihusti ja pump on andnud saba.Loodetavasti saab tänu Toomasele ja Margusele varsti jälle liikuma.
Aga jah kuratlik reis oli.Tavaliselt kuulen selliseid reisimuljeid ainult Urmase suust ja need tunduvad uskumatuna.Edaspidi ei kahtle tema jutus kunagi ja ka ilma tema osavõtuta ilmselt võistlustele ei kipu kah!
[/img]
[/img]