Land Cruiseriga lood ühelpool

[olli]

Hetkel on Norras piisavalt mägijärvesid, kuhu vett üles pumbata madaltarbimise ajal. Ülejääki peaks kõvasti rohkem olema, et sinna enam ära ei mahuks. Elektribörs on meil ju ühine. Kusjuures see pumpamine tuleb elektrolüüsiga vesiniku tootmisest efektiivsem kokkuvõttes.

[totu]

Hetkel on Norras piisavalt mägijärvesid, kuhu vett üles pumbata madaltarbimise ajal. Ülejääki peaks kõvasti rohkem olema, et sinna enam ära ei mahuks. Elektribörs on meil ju ühine. Kusjuures see pumpamine tuleb elektrolüüsiga vesiniku tootmisest efektiivsem kokkuvõttes.

Norrakad juba elektriautostuvad massiliselt, neile kulub see energia endile ära. Lisaks ei ole selline akumuleerimine ka ilma jalajäljeta. Meil on sarnaseid plaane tehtud ja tehakse üle 10 aasta, kohti on aga pappi ei ole. Odavam on põld paneele täis külvata ja roheline nägu ette manada, tasuvusaeg ka lühem.
Ja miks alustasime (vähemalt meil, Eestis) kõige marginaalsemast fosiilenergia tarbimisest- sotsiaaltöötaja ratastega seljakotist. Tänaste tehnoloogiate juures oleks sellise punni kulu veidi üle 2 l/100km. Samas oleks võinud juba aastaid teagasi suunata autotranspordi elektriraudteele ja selleks ei ole vaja Rail Balticu suguseid ökakatastroofe. Kaubaautod, veel parem poolhaaked, platvormile ja 90 km/h, mööda tavaraudteed minema-tulema, elektri jõul, mida meil justkui üle on. Vaadake Via Balticat, ligi pooled autod on TIR rekkad, igaüks 30l/100 ja nii tuhandeid kilomeetreid. Ja peale RB valmimist on nad ikka seal, kuna arendaja tahab papi kohe tagasi ja küsitud hinna asemel on kasulikum kaup ise sihtkohta vedada. Loomulikult pistab arendaja mõned kohvrikesed seadusandjate öökappidesse ja maanteetransport saab jörgmised kaikad kodaratesse.Siis valibki väga kalli ja veel kallima vahel ja tavaline inimene maksab selle palagani kinni. Aga ja, energiakasutuse koha pealt on isegi see mõistuspärasem, kui elektri kaasas vedamine, akuga.
PS: Aga kuidas see kõik LC ga seotud on?

[jaan mmc]

Hetkel on Norras piisavalt mägijärvesid, kuhu vett üles pumbata madaltarbimise ajal. Ülejääki peaks kõvasti rohkem olema, et sinna enam ära ei mahuks. Elektribörs on meil ju ühine. Kusjuures see pumpamine tuleb elektrolüüsiga vesiniku tootmisest efektiivsem kokkuvõttes.

Selle ühise börsi taset me hiljuti nägime, kui oli vist ühe Soome tuumajaama tarnehäired ja el. hind laes.

[kadjakas2000]

Põikame hetkeks teemasse.
Põhjanaabrite õhutatav paanika-jaanika on tingit ilmselt miski miki-väljaande diagonaal-lugemisest. Jutt on nö suurest "kruzakist". Millaski 2021 vahetub 200 uue mudeli vastu. See aasta saab Mikistanis 200-toodet veel osta, uut mudelit Länkarina seal enam ei müüda. Ainult Lehhusena. Vähemasti esialgu.

Sahistavad, et uus mudel tuleb ka masuudi-pressina, alul heietati V6 tüüpi mootorist, viimasel ajal kisub jutt kolmepooleseks reas-neljaks. Seda lisaks bensukale ja hübriidile. Võib arvata, et masuudi-press on sihitud Ida-Euroopasse, karburaatoriga tooted ameeriklastele, aborigeenidele ning Lähis-Itta. Klaaskuul ütleb, et meile ei anta.
Siiapoole paugutatakse hoopis Highlanderit, vististi saabki juba lähedalolevast butiigist soetada.

Päikest ja asju! Uut Aastat ka.

[kummist]

Elektrimootor on tulevik, aga mitte veel tänapäev. Probleem on energia salvestamisega.
Aku on ca 200 aastat vana tehnoloogia ja sellega on nii palju probleeme mis seotud füüsika ja keemia põhialustega, et kõik mida seal saavutatakse on vaid peenhäälestamine.

Näiteks TESLA on suuresti pettus. Autos on aku mahtuvust rohkem kui kasutajale kasutada antakse, sest kui aku laadimise taset üle 75% ei lase, siis ka aku mahtuvuse vähenemine ajas on väiksem. Lisaks piirang kui tühjaks saab sõita.
Seda kinnitab ka see: https://www.theverge.com/2017/9/10/1628 ... s-x-60-60d Jutt, et TESLA aku ei degradeeru nagu teistel on bullshit. Lihtsalt on pandud suurem aku kui tarbijale öeldakse ja mängitakse varuga selle peale, et lõpuks kui akumahtuvuse langemine kriitilise piirini jõudnud on, siis pole see enam tootja mure (garantii läbi jne.)


Copy-pasten siia ühe teksti mida hiljuti LHV foorumist lugesin. Olen just ise ka nendele aspektidele mõelnud ja see teebki mõttetuks/võimatuks mingi massidesse mineva laadimisvõrgu väljaehitamise. See on lihtsalt demo mida praegu tehakse, et lollidelt fanboydelt raha ära võtta. Lõpuks lähevad need laadimispunktid sulgemisele. Mõelge ka sellele, et rekkad on täna ka kõik diisli peal ja sõiduatod on vähemus kui Euroopas põhimagistraalidel silmad lahti ringi sõita. Kui veel rekkade laadimispunktid ehitada, siis KUHU??? Absurd.

copy-paste:

“Elektrienergia ülekanne on kõike muud kui odav. Bipolaarse 800 kV HVDC liini kilomeetri hind on 190 k€. Ühe konverterjaama maksumus on samuti umbes 190 k€.Transmissioonikadu arenenud riikides 1000 km kohta 5,1% - 7.7% ja arenevates riikides 11,6% - 20,7%. Kusjuures 750 kV HVAC merekaablites võib transmissioonikadu juba 100km kohta ulatuda 60%-ni! Kesk- ja madalpinge võrkude korral võib need numbrid umbes kahega korrutada. Näiteks Eleringi aktiivvõimsuskadu on keskeltläbi olnud 41MWh, mis teeb keskmiselt 359 GWh kaoenergiat aastas.

Roheenergia debatis läheb kogu fookus küsimusele: “kus kohast energiat saada?” See on tegelikult täielik non-issue. Kui ITER plasmakatsetus peaks 2025 positiivse tulemuse andma, kukub kogu see solari ja tuulesektor kolinal kokku. Tegelik triljoni dollari küsimus kõlab hoopis nii: “kuidas teha, et elekrtienergia oleks õigel ajal ja õiges mahus seal, kus seda vajatakse?” Suuremate pöörete toimumiseks energeetikas oleks vaja, et keegi siin suudaks millegi revolutsioonilisega välja tulla. Kui kuulete, et keegi on leiutanud odava ülijuht-materjal, mis toimib välitemeratuuril ning atmosfäärirõhul või töötanud välja mõistliku hinnaga akumulatsioonitehnoloogia, mis suudab omadusi kaotamata talitleda kauem kui 10a, siis tormake aktsiaid ostma.”

Ilmselgelt tegelevad ametnikud soovmõtlemisega ja lobistidel on mingi isiklik agenda mis nende endi äridele kasulik, kuid praegu toimuv ei ole jätkusuutlik.
Keskmine inimene seda teemat ei hooma ja lähebki poodi ostma akukruvikat-millega-saab-ka-sõita, sest kõik teised ju ostavad ka. Paraku on see mastaapne lollus, mis lõppeb valusalt.

[DreamWalker]

Ilmselgelt tegelevad ametnikud soovmõtlemisega ja lobistidel on mingi isiklik agenda mis nende endi äridele kasulik, kuid praegu toimuv ei ole jätkusuutlik.
Keskmine inimene seda teemat ei hooma ja lähebki poodi ostma akukruvikat-millega-saab-ka-sõita, sest kõik teised ju ostavad ka. Paraku on see mastaapne lollus, mis lõppeb valusalt.

Ei oskaks paremini sõnastada kui üritakski. Aamen.

[beginner]

Põikame hetkeks teemasse.
Põhjanaabrite õhutatav paanika-jaanika on tingit ilmselt miski miki-väljaande diagonaal-lugemisest. Jutt on nö suurest "kruzakist". Millaski 2021 vahetub 200 uue mudeli vastu. See aasta saab Mikistanis 200-toodet veel osta, uut mudelit Länkarina seal enam ei müüda. Ainult Lehhusena. Vähemasti esialgu. /---/

Panen mõne algupärasema lingi ka juurde:

https://www.roadandtrack.com/news/a3505 ... fter-2021/
https://www.caranddriver.com/news/a3505 ... dead-2022/
https://www.motortrend.com/news/toyota- ... continued/

[jaan mmc]

Tundub, et Länkar läheb kandkerele https://auto.pub/et-ee/post/uue-land-cr ... asi/123691

[totu]

Kandevkere ja sõltumatu vedrustus ei olegi nii halvad, kui need on adekvaatselt tehtud. Need on asjad, mille vastu võime uriseda aga selle poole liiguvad kõik tootjad. Kokkuvõttes ei ole mõtet ehitada raami, mis flexib vedrustusega kaasa ja sinna peale keret, mille uksed on avatavad ka diagonaalis lahti sõites. Samuti ei ole mõtet peaülekannet ja diffrit mööda teekonarusi põrgatada. Kandevkere säästab massi, sõltumatu vedrustus jällegi lisab aga kokkuvõttes on tulemus universaalsem- saab teha auto, millega on võimalik "treppi" sõidetud kurvist mitte välja sõita ja maastikul (niipalju, kui tavakasutajal vaja) sihtkohta jõuda. Tahame või ei, redelraam ja talasild jäävad nostalgia rubriiki.
PS: Valdav osa USA "maastureid" ei jõua KORDAGI asfaldilt maha.

[rann]

Tahame või ei, redelraam ja talasild jäävad nostalgia rubriiki.

Tahame või ei, aga need kaks on need, mis tegid landcruiserist landcruiseri. LC100-l ehitatakse ka esisilda talasilla peale ümber ju.

[totu]

Tahame või ei, redelraam ja talasild jäävad nostalgia rubriiki.

Tahame või ei, aga need kaks on need, mis tegid landcruiserist landcruiseri. LC100-l ehitatakse ka esisilda talasilla peale ümber ju.

Loomulikult on talasillal eeliseid aga üldine tehnika areng paneb suunad paika. Dakari ralli, Baja jms. näitab ära, mis toimib. Kui auto on ainult maastikul turnimiseks, on talasild pigem eeliseks aga maastureid toodetaks ikkagi valdavalt teedel sõitmiseks. Ja kogu kaasaegne tootmine on suunatud kaupade tegemisele, mida tahetaksse palju, väiketootjad neelatakse lihtsalt alla. Igasugustes valdkondades on järjest raskem/võimatum hankida toodet, mida ei tarbita massiliselt. Autode puhul kujundavad arenguid ka kõikvõimalikud testid, nii kohustuslikud kui ka omaalgatuslikud. Kui paljusid, turule tulevaid autosid, uputatkse akendeni mutta? Aga kui paljudega tehakse põdratesti? Ja autosid ostetakse nende testide tulemuste järgi, reaalset kasutajakogemust ju ei ole ja ei jõua ka uue mudeli tulemiseni tekkida. Redelraam ja talasilillad ei kannata põdratestil võrdlust välja, kui just sõitjateruumi mõõtmeid oluliselt ei kärbi. Raskuskeskme alla viimiseks tuleks katus alla lasta, mootor "uputada" sildade vahele jne. Tuleb leppida, klassikalised lahendused jäävad entusiastidele ja lõpuks kaovad. Ei olnud liiga ammu aeg, kui lehtvedru oli maasturi jaoks "õige" valik, täna kaovad need isegi veokatelt.

[Arvon]

Inglise keelset ajakirjandust lugedes , siis seal on küll kirjas , et on ikka raamil peal, (new ladder frame, tnga platform). Ma isiklikult arvan , et see artikli koostaja tähelepanematus. Nagu alguses puterdati ja aeti segamini 200-ne ja 150-ne .

[LR90]

PS: Valdav osa USA "maastureid" ei jõua KORDAGI asfaldilt maha.
"totu", ma parandaks, valdav osa Tallinna maasturitest ei ole kruusateid näinud.