4x4.ee

Kas keegi teab kust võiks saada vasktoru jahutusribidega või terastoru alumiineum ribidega? Plaan on teha lisajahutus mootori veesärgile, hakkaks olema 12V väikese pumbaga ja ploki kaane salongi jahutuse lõdvikust.

Lugedes ka Sinu poolt algatatud teisi teemasid, siis mulle tundub, et üritad ravida tagajärge mitte põhjust.

Töesti, vaheta oma veepump ära ja termostaat ja radikas puhu läbi. Kaua sa teed uusi teemasid.

Pole teemasi lugenud,aga Pigem lõhnab kaanetihendi,kaane jne asjade järgi .

marauder kirjutas:Töesti, vaheta oma veepump ära ja termostaat ja radikas puhu läbi. Kaua sa teed uusi teemasid.

Algul mõtlesin sama asja, loogiline ju
Tegemist ei ole maasturiga vaid RASKE alkov tüüpi matkaautoga, millel suht nigel 110KW 2,2-ne mootor. Kui on eestis +25C on kõik korras, siin pole pikki ega järske tõuse ja need mis on lähevad hooga läbi. Radiaator on eelmine suvi lastud Kallel (Pääsküla jaama juures radika tegija) paksem teha, tõesti on ventilaatorite valik nigel kuna lasin Kallel sügisel valida, liiga nõrgad ja väikesed, üks imev ja teine puhuv. Need lähevad asendusse, ette teine 320W kondi vent ette lisaks ja taha imemis poole kas blokeeritud termomuhviga originaal või Vito 2,1 diisli 47cm 300W vent, oleneb kumb paremini sobib ja mahub.
Kujutage teed ette millel on 10km 6-8% tõusu või 3km 23% tõusu Viimasesse ei läe enam proovima aga Transiti baasil matkaauto sai oma 56KW mootoriga hakkama, olgugi, et 1-sega ja üpris vaevaliselt, pöördeidki ei saanud üles. MB on siteim auto nii tehnika kui omaduste poolest. Mootori radiaatori ees on kondi radikas, õhuke ja tihe, enam - vähem samade mõõtudega mis mootori radikas. See on puhtaks pestud ja peaks õhku läbi laskma. Mingi takistsus tal kindlasti on aga seda mõõta on võimatu, samuti eemaldada. Pole kuhugi mujale panna.....kui aga hoopis minema visata ja kondist loobuda? Ei saa nagu ofroad võistlusautol kapoti peale või katusele tõsta. Liikumiskiirusel ~30-50km on sõidutuul nõrk, vajab lisa ventilaatorit, mootor aga töötab nii 70% võimsusega 3000-3200p/min. 3 suve tagasi oli uus radiaator, uus veepump ja termostaat, ikka sama lugu. Kui tulevad tõusud siis ei kannata minna, siis oli lisaks ka kiirem tagasild, nüüd 4,72 ülekandega. Ülekande suurendamine mingil määral parandas aga vähe. Lisaks on tehtud kapotti lisa õhu avad, et ei tekiks kapoti alla sooja õhu korki.....ka natuke parandas. MB mootor ei kannata ülekuumenemist, kui läheb vee tuli põlema on kaan kõver.
Järsku üldse termostaat välja võtta? Siis peab olema eestis sügisel kapotil avadega kate nagu kunagi vene ajal kasutati
Ega minul üksi, ka teised rasked matkakad on selle probleemiga hädas, oli mitmeid end tee kõrval jahutamas. Mootorid pole mõeldud vedama aeglase käiguga ja suure koormusega eriti +40C välisõhu korral. Ka +45-48C on esinenud, siis saab ainult öösiti sõita kui jahedam.
Suhteliselt palju parandab kuumaga salongi radiaatori max. küttele lülimine, lisaks ka taha kuudi vesiradikas järgi, seal on mõlemale 12V elektriline pump ja ringlus kiire. Ainuke häda on salogis viibimisega, nagu kõrbes kõva tuulega, taga on sees +50C! Ei ole üldse meeldiv. MB-l on mootori õli jahutus mootori veesärgis, õli temp on ~20C kõrgem kui veel ja see hakkab mõjuma, kui liiga kõrgele läheb siis tühikäigul kipub õlisurve kaduma. Nagu tehas soovitab 5W-30 õli ja 20 tuhat vahetusvälbaks usun, et ka uus mootor sellistes oludes üle 2-3 õlivahetus välpa üle ei ela. Mootor on peale kap.remonti sõitnud 20000km, kokku 165000km. Õlipump öeldi korras olevat ja vahetusse ei läinud.....vist viga.
https://www.youtube.com/watch?v=m3FeU_VeOEc
Tootlikumat veepumpa ei ole saadaval ja termostaat avaneb kusagil +85C, ka seda varem avanevat pole leidnud.
1. Kui oleks veepumba tiivik lahti siis kuumeneks alati üle.
2. Termostaat avaneb osaliselt, isegi +70C läheb lõdvik soojemaks.
3. Tundub, et masin pole mõeldud kuumale kliimale ja lisaks suure raske kerega aeglase käiguga tõuse võtma. Jahutussüstreem lihtsalt pole vastav nagu ekskavaatoritel ja teistel kohapeal töötavatel masinatel.
4. Kui on pooltühi kaubik, kaaluga ~2500 - 3000kg pole häda, kannatab sõita, seda on teised kasutajad rääkinud. Kui aga raske järelhaagis? Pole sellist kohanud, et küsida.
-------
Eestis ja keskeuroopas pole probleeme, alates +28C hakkavd probleemid. Kusagi prantsusmaal, portugalis remontida mootorit on õudusunenägu. Raha peaks siis haagisega kaasas vedama

Praks1 kirjutas:Pole teemasi lugenud,aga Pigem lõhnab kaanetihendi,kaane jne asjade järgi .

Korra on juba kaan kõver olnud, mulin paisupaagis. See juhtus Poolas, õues oli +20 - 24C, ei olnud kuum. Sellist asja enam ei ole, jahutusvedelik ei kao, mulinat ka pisimat pole. Mikropragu? Ja õhumull süsteemis? Ka võimalik, ainult väga raske leida. Paisupaagi kork? Ka vahetatud. Talvel sõites -10C seoses suure siseruumiga peab olema salongi küte suhteliselt max. lähedal. Siis ilma eelsoojendita soojaks ei saa, 6KW diisel eelsoojendi lühematel sõitudel on vajalik.
---
Teile offroad fännidele peaks olema tuttav kui maasturil on 1 käik + aeglusti ja liivasossis 37-14,5" rehvid käivad aeglaselt, vaevaliselt ringi ja gaas on põhjas.....iga ratta ringiga masin liigub nii 40-50cm aga ikka liigub edasi Ja nii pikalt, pikalt kuni liiva lõpuni mis paistab kusagil 200m järgi lõppevat. Kas standard jahutus tuleb toime? Seda räägin kunagistest kogemustest G mersuga millel 3,0 mootor 63KW.....tõsi rehvid olid siis 35-14,5

See ribidega toru on titepeer, võrreldes radiaatoriga. Võibolla oleks mõte kapoti kaane siseküljele lisaradikas installida ja mingite scoopidega õhk peale sööta. Ventilaator(id) ka loomulikult. Või stangesse, või poritiibadesse? Aga esmane ikkagi veepumba ja ventilaatorite efektiivsus. Mingiteks lühikesteks perioodideks aitab piirituse ja vee segu pihustamine radiaatori kärjele.

xcad kirjutas:... 3 suve tagasi oli uus radiaator, uus veepump ja termostaat...

Kogu su teooria lähtub sellest, et need süstemi elemendid töötavad perfektselt, kuna on uued. Alati ei saa sellest lähtuda, eriti kui on nt. kasutatud mitte OEM varuosi või on remonditöö tehtud mingil moel ebakorrektselt.
Vist matkaka foorumist käis läbi fraas, et sa külma ilmaga ei saa tuba soojaks. Siin: "2. Termostaat avaneb osaliselt, isegi +70C läheb lõdvik soojemaks." Kõik see viitab sellele, et termostaat ei toimi korralikult, nagu korduvalt on öeldud. Kontrolli veepotis termomeetriga üle ja asenda uue kvaliteetsega, nagu soovitati. Siis vaatab edasi.
On ka teisi hädalisi sama mootori ja hädadega, neid märkab. Aga ilmselt oluliselt rohkem sõidab korras mootoriga muretult ringi ja neid ei pane tähele isegi siis, kui nad ise märku annavad (nagu Arvo matkakatest).

margus61 kirjutas:

xcad kirjutas:... 3 suve tagasi oli uus radiaator, uus veepump ja termostaat...

Kogu su teooria lähtub sellest, et need süstemi elemendid töötavad perfektselt, kuna on uued.

Just. Endal samuti kõik aasta tagasi vahetatud kuid kohapeal seistes ja tühikäigul läks keema. Pealtnäha radikas puhas nagu uus, kuid eest võttes selgus et ei mahu sealt ribidevahelt läbi ei õhk ega vesi. Leotasin senikaua kuni kõikjalt vesi läbi läks ja jahutusmured korras.

Nagu varem öeldud, siis b termostaadid enamasti ei toimi, isegi wahlerid. Mõte ka eraldi õlijahutus.

ahto42 kirjutas:Nagu varem öeldud, siis b termostaadid enamasti ei toimi, isegi wahlerid. Mõte ka eraldi õlijahutus.

Esmaspäeval ostan siis veepumba. Kui radikas ees siis väga ebameeldiv vahetada, nüüd läheb radikas maha ja õige hetk vahetada koos rihmaga. Õlijahutust ümber teha suhteliselt võimatu sest pole sellist väljavõtet kuhu ühendada, muidugi annaks......Aga järsku termostaadist üldse loobuda? Ja lisaks konditsioneeri tihedast radikast samuti? Konti kui vaja oleks siis niigi ei ole, lisaks takistab jahutust. Talvel on vähe sõitmist ja radika eesmine kate peaks asja kuidagi lahendama. Masin on mul 5-s aasta ja algusest peale on sama häda, nagu jahutaks aga rasketes oludes jääb jahutusest väheks. Vahepeal oli ka veepritse ette kondiradikale, see mõjus palju. Häda tuli sellest, et radikad on tänapäeval väga tihedad ja märg radikas tõmbas tolmu, lõpuks hakkas kinni kittima. Kui on +45C ja suurem tõus on selline tunne, et oleks vaja taga kärusse 2-e 200l jahutusvee paaki kust pidevalt tuleb külma vett mootorisse
MB Sprinteri konstruktsioonilised äpardused ja valed tehase soovitused:
1) Generaatori + juhtme vahel on lisa pingeregulaator mis võtab geneka pinge 13,5V-ni, generaator ise annab 14,1V. Kui see järgi siis iga aasta uued kuudi akud sest akud laetakse max. 50%
2) Rehvid mida soovitatakse ei pea vastu. 235/65R16C kandejõu ideksiga 115/113 jäävad nõrgaks kordid purunevad. Samas aga on saada ka 121/119 sama mõõduga rehve ja isegi hind on sama.
3) Veljed pragunevad, ikka need tehase originaalid ja hakkavad õhku välja laskma.
4) 5W - 30 õli ja vahetusvälp 20 tuhat? Ei kommenteeri parem pangu välbaks juba 200tuhat
5) Tagasilla stabilisaator on imepeenike ja kaldumist isegi tühja kaubikuga ei paranda. Kas mustmetall on kallis?
6) Ühekordse tagasilla poolassid on imelahendusega. Ja kallid kusagil 800EUR üks pool. Ei kannata pukseerimist ja varsti on nuudid maas.
7) Kaubikule tagasilda 1 vedru leht? Progresseeruv vedrustus siis puudub ja tühjalt on tõesti OK.
Armatuuris pole ei vee ega õli näidikuid....miks? Küll aga absoluutselt mittevajalikke asju.
9) Kapotialune tihe ja kinni, tekib kuuma õhu padi, OK põhja soomes või norras kus -40C.
10) Kaitsmed on 2-es kohas eraldi ja pole õiget skeemi neile, lisaks on raske ligipääs.
11) 110KW mootor on sõiduautolt ja ka seal on ta üks õnnetuimaid lahendusi. Kaubikul ta kahjuks ei kesta.
12) Kui suvel paned salongi kütte tööle siis kont läheb avariirežiimi ja vaja töökotta minna.
13) Kere roostetab ka siis kui ainult suvel kuiva ilmaga sõidad. Tiivad, tiiva ääred, uksed, kandevelementidel on korralik korrosioonikaitse.
14) Tagarataste käsipiduri trummel....üks peavalu ja ligipääs suht raske.
Seda lugulaulu võiks veel jätkata. Tuleb meelde kunagine maanteemuhk ja selle hädad, kui aga sprinteriga tegeled siis on muhk üks töökindel masin ja omaaegsete olematu kvaliteediga õlidega pidas mootor paremini vastu kui sprinteril tänapäevase täissünteetilise õliga.

Kuudi akudele saad pikka eluiga, kui päikesepaneeli katusele paned.
Termostaadi eemaldamine pole hea mõte. Mersu 2,2D ehitust täpselt ei tea, aga ju ta ikka niipalju kaasaegne on, et termostaadi tööfunktsiooni hulka kuulub koos suure ringvoolu avamisega läbi jahutusradika ka väikese ringvoolu sulgemine otse plokki tagasi.
Aga ilmselgelt on aeg kogu autot vahetada, see Sprinteri peal suur ja raske matkakas on paras õnnetus jah. Fiati aeg vist käes.

Ducatol oli vist isegi 3.0 mootor. Naaber ongi hädas. Tahaks vahetada kaubikut, aga enam ei pakuta sellist mootorit, sest kaubaveol maks koormusega möödasõit nagu lumme, uutega ei ole sellist tõmmet enam. Elagu downsizing.

xcad kirjutas:

ahto42 kirjutas:Nagu varem öeldud, siis b termostaadid enamasti ei toimi, isegi wahlerid. Mõte ka eraldi õlijahutus.

Esmaspäeval ostan siis veepumba. Kui radikas ees siis väga ebameeldiv vahetada, nüüd läheb radikas maha ja õige hetk vahetada koos rihmaga. Õlijahutust ümber teha suhteliselt võimatu sest pole sellist väljavõtet kuhu ühendada, muidugi annaks......Aga järsku termostaadist üldse loobuda? Ja lisaks konditsioneeri tihedast radikast samuti? Konti kui vaja oleks siis niigi ei ole, lisaks takistab jahutust. Talvel on vähe sõitmist ja radika eesmine kate peaks asja kuidagi lahendama. Masin on mul 5-s aasta ja algusest peale on sama häda, nagu jahutaks aga rasketes oludes jääb jahutusest väheks. Vahepeal oli ka veepritse ette kondiradikale, see mõjus palju. Häda tuli sellest, et radikad on tänapäeval väga tihedad ja märg radikas tõmbas tolmu, lõpuks hakkas kinni kittima. Kui on +45C ja suurem tõus on selline tunne, et oleks vaja taga kärusse 2-e 200l jahutusvee paaki kust pidevalt tuleb külma vett mootorisse
MB Sprinteri konstruktsioonilised äpardused ja valed tehase soovitused:
1) Generaatori + juhtme vahel on lisa pingeregulaator mis võtab geneka pinge 13,5V-ni, generaator ise annab 14,1V. Kui see järgi siis iga aasta uued kuudi akud sest akud laetakse max. 50%
2) Rehvid mida soovitatakse ei pea vastu. 235/65R16C kandejõu ideksiga 115/113 jäävad nõrgaks kordid purunevad. Samas aga on saada ka 121/119 sama mõõduga rehve ja isegi hind on sama.
3) Veljed pragunevad, ikka need tehase originaalid ja hakkavad õhku välja laskma.
4) 5W - 30 õli ja vahetusvälp 20 tuhat? Ei kommenteeri parem pangu välbaks juba 200tuhat
5) Tagasilla stabilisaator on imepeenike ja kaldumist isegi tühja kaubikuga ei paranda. Kas mustmetall on kallis?
6) Ühekordse tagasilla poolassid on imelahendusega. Ja kallid kusagil 800EUR üks pool. Ei kannata pukseerimist ja varsti on nuudid maas.
7) Kaubikule tagasilda 1 vedru leht? Progresseeruv vedrustus siis puudub ja tühjalt on tõesti OK.
Armatuuris pole ei vee ega õli näidikuid....miks? Küll aga absoluutselt mittevajalikke asju.
9) Kapotialune tihe ja kinni, tekib kuuma õhu padi, OK põhja soomes või norras kus -40C.
10) Kaitsmed on 2-es kohas eraldi ja pole õiget skeemi neile, lisaks on raske ligipääs.
11) 110KW mootor on sõiduautolt ja ka seal on ta üks õnnetuimaid lahendusi. Kaubikul ta kahjuks ei kesta.
12) Kui suvel paned salongi kütte tööle siis kont läheb avariirežiimi ja vaja töökotta minna.
13) Kere roostetab ka siis kui ainult suvel kuiva ilmaga sõidad. Tiivad, tiiva ääred, uksed, kandevelementidel on korralik korrosioonikaitse.
14) Tagarataste käsipiduri trummel....üks peavalu ja ligipääs suht raske.
Seda lugulaulu võiks veel jätkata. Tuleb meelde kunagine maanteemuhk ja selle hädad, kui aga sprinteriga tegeled siis on muhk üks töökindel masin ja omaaegsete olematu kvaliteediga õlidega pidas mootor paremini vastu kui sprinteril tänapäevase täissünteetilise õliga.

Siin aitab ainult üks lahendus tuleb osta normaalse põhja peale tehtud matkaauto. Olles ise aastaid matkaautosid remontinud ja hooldanud on sõelale jäänud ainult paar auto marki mis sobivad suurepäraselt selleks otstarbeks.

kalle211 kirjutas:

xcad kirjutas:

ahto42 kirjutas:Nagu varem öeldud, siis b termostaadid enamasti ei toimi, isegi wahlerid. Mõte ka eraldi õlijahutus.

Esmaspäeval ostan siis veepumba. Kui radikas ees siis väga ebameeldiv vahetada, nüüd läheb radikas maha ja õige hetk vahetada koos rihmaga. Õlijahutust ümber teha suhteliselt võimatu sest pole sellist väljavõtet kuhu ühendada, muidugi annaks......Aga järsku termostaadist üldse loobuda? Ja lisaks konditsioneeri tihedast radikast samuti? Konti kui vaja oleks siis niigi ei ole, lisaks takistab jahutust. Talvel on vähe sõitmist ja radika eesmine kate peaks asja kuidagi lahendama. Masin on mul 5-s aasta ja algusest peale on sama häda, nagu jahutaks aga rasketes oludes jääb jahutusest väheks. Vahepeal oli ka veepritse ette kondiradikale, see mõjus palju. Häda tuli sellest, et radikad on tänapäeval väga tihedad ja märg radikas tõmbas tolmu, lõpuks hakkas kinni kittima. Kui on +45C ja suurem tõus on selline tunne, et oleks vaja taga kärusse 2-e 200l jahutusvee paaki kust pidevalt tuleb külma vett mootorisse
MB Sprinteri konstruktsioonilised äpardused ja valed tehase soovitused:
1) Generaatori + juhtme vahel on lisa pingeregulaator mis võtab geneka pinge 13,5V-ni, generaator ise annab 14,1V. Kui see järgi siis iga aasta uued kuudi akud sest akud laetakse max. 50%
2) Rehvid mida soovitatakse ei pea vastu. 235/65R16C kandejõu ideksiga 115/113 jäävad nõrgaks kordid purunevad. Samas aga on saada ka 121/119 sama mõõduga rehve ja isegi hind on sama.
3) Veljed pragunevad, ikka need tehase originaalid ja hakkavad õhku välja laskma.
4) 5W - 30 õli ja vahetusvälp 20 tuhat? Ei kommenteeri parem pangu välbaks juba 200tuhat
5) Tagasilla stabilisaator on imepeenike ja kaldumist isegi tühja kaubikuga ei paranda. Kas mustmetall on kallis?
6) Ühekordse tagasilla poolassid on imelahendusega. Ja kallid kusagil 800EUR üks pool. Ei kannata pukseerimist ja varsti on nuudid maas.
7) Kaubikule tagasilda 1 vedru leht? Progresseeruv vedrustus siis puudub ja tühjalt on tõesti OK.
Armatuuris pole ei vee ega õli näidikuid....miks? Küll aga absoluutselt mittevajalikke asju.
9) Kapotialune tihe ja kinni, tekib kuuma õhu padi, OK põhja soomes või norras kus -40C.
10) Kaitsmed on 2-es kohas eraldi ja pole õiget skeemi neile, lisaks on raske ligipääs.
11) 110KW mootor on sõiduautolt ja ka seal on ta üks õnnetuimaid lahendusi. Kaubikul ta kahjuks ei kesta.
12) Kui suvel paned salongi kütte tööle siis kont läheb avariirežiimi ja vaja töökotta minna.
13) Kere roostetab ka siis kui ainult suvel kuiva ilmaga sõidad. Tiivad, tiiva ääred, uksed, kandevelementidel on korralik korrosioonikaitse.
14) Tagarataste käsipiduri trummel....üks peavalu ja ligipääs suht raske.
Seda lugulaulu võiks veel jätkata. Tuleb meelde kunagine maanteemuhk ja selle hädad, kui aga sprinteriga tegeled siis on muhk üks töökindel masin ja omaaegsete olematu kvaliteediga õlidega pidas mootor paremini vastu kui sprinteril tänapäevase täissünteetilise õliga.

Siin aitab ainult üks lahendus tuleb osta normaalse põhja peale tehtud matkaauto. Olles ise aastaid matkaautosid remontinud ja hooldanud on sõelale jäänud ainult paar auto marki mis sobivad suurepäraselt selleks otstarbeks.

Kas on raske mainida, mis on sõelale jäänud ?
Peab ikka eraldi küsima ?