Niisiis, kõik vist veel väsinud eilsest päevast ja suud veel pori täis.
LK1 Miila. Mul oli enamvähem ettekujutus olemas sellest katsest eelmisest Kukepeast ja teadsin mida oodata. Varasemalt siis koguaeg sügisel olnd sõit ning maapind jõudnud suve jooksul taheneda. Kohe enne esimest kiipi metsa alla keerates olid vaba klassi masinad tee ära blokeerinud. Neil tundus seal päris tore olevat, kivid maa seest välja kakutud ning liiguti ainult trossi jõul. Saime kuidagi sealt rööpast välja ning puude vahel õnnetutest mööda. Esimeses kiibipunktis suutsin vintsides ilusti käpuli käia ning terveks päevaks omale märja olemise kahlajatesse luua. See on alati tore. Edasi sai loksutud seda harvesteri rööbast, mis mõnes kohas oli ikka ERITI sügav (eelnevatel aastatel oleme korra küllili ka sinna kukkunud). Jälge ees väga ei läinud (Boatworld oli ainukesena ees läinud). Kohati oli see hea, et ees otsas olime, kuna iga läbimisega läks olukord ikka väga palju hullemaks. Aga kohati jälle ei leidnud õiget rada (jälje järgi on alati kiirem sõita, kui pind all). Pokumaal, mis siis on selline mõnus mättaline s'taauk, kus mätaste vahel on ca nabani vedel ning vahel ka vesi kaenla alla, üritasime ka valida sellise jälje, et koguaeg oleks vintsimiseks puu olemas, kuna me ei viitsi ankrut kaasa vedada. Sealt saime suht lihtsalt läbi (võrreldes eelnevate aastatega). Mõni ATV olevat seal tunde veetnud - ju siis meeldis

.
Kuskil poole peal rammisime võsa maha ning seal oli ka üks känd, mis meie roolivarda purustas. See tõmbas masti korraks päris maha. Kiire kõne Evenile ning hakkasin esimese asustatud punkti poole kõndima, kust uus varuosa hankida. Sinna kadus meil suht täpselt tund. Vahepeal oli mõte, et sõidame suvalisest kohast välja ära, kuna ei teadnud, mis see Miila katse veel varuks hoiab aga surusime edasi. Kuna mõtlesime, et katse nagunii pekkis, siis võtsime rahulikult. Olime kaasvõistlejatele ankruks jne. Pärast tulemustest vaadates oleks ilma viperusteta katsel teise aja saanud aga oleksid ei loe mitte midagi. 6 aeg LK1-lt kokkuvõttes.
Järgmisena võtsime LK3 ette. Stardis anti peale piiksu kätte paberkaart ning pidid selle järgi punktid leidma liini äärest. Päris põnev formaat. Autosi oli katse päris palju ning ilge sagimine käis. TR3s olid vahed suht väikesed kuna vintsima ei pidanud. Väikestel ratastel võis seal olla jälle päris palju pusimist, kuna katsel puid vintsimiseks oli ülivähe ning ankur ei tahtnud pidama jääda.
Me võtsime järgmisena LK2 põhjapoolsed punktid ära, et pärast ei peaks tagasi sinna kanti tulema. Ning mingi loogilise ringi ka enda jaoks luua ning siis sealt alla LK4 suunduda.
LK4 oli täitsa ok. Õnneks oli maapind veel veidi külmunud ning jää kandis. Muidu oleks tublisti kauem aega seal läinud. Navicupi järgi ekslesime ikka päris palju tühja katsel aga lõpuks tuli ikka kuidagi katsevõit ära.
Tagasi finishi poole pöördudes hakkasime alles jäänud punkte noppima, et ikka kõik saaks võetud. Plaan õnnestus ilusti ning LK2 jagasime Boatworldiga esikohta (aega seal ei arvestatud, ainult võetud punkte).
Tehniliselt peale roolisüsteemi häda rohkem midagi meil ei juhtunud, Kütust läks nende ülesõitude peale päris palju. Isegi meie oma diisli kärakaga suutsime mingi 60-70 liitrit kütust atmosfääri saata.
Katsete kokkuvõttes siis meile 2 koht.
Rada oli päris raske ja murdis palju tehnikat. Vahepeal rajal kohtasime ka TR1 ning VABA klassi autosi, paeaegu koguaeg olid need vintsimas. Kõvad mehed!
Korraldajatele ka suur kiitus! Kõik ajakavad, koordinaadid jms klappis 100% ning oli väga meeldiv võistelda! Järgmisel aastal loodetavasti jälle!
EDIT: Mina seda raja raskust hetkel rajameistritele ette ei heidaks. Kevad on nii heitlik aeg, rajameistrid sõitsid ise paar päeva varem raja läbi nign polnud probleemi aga nüüd viimastel päevadel vihmaga sulatas keltsa lõplikult ära ning maapind läks pehmeks. Eks see võistlus oli jälle paras katsumus ja võibolla väikese rattaga võisteldes räägiksin teist juttu aga loodusele vastu ei saa.
