4x4.ee

Elik minu "hoovi" on veeremas paar liitrit nimetatud vedelikku läbi juhuse. Kuna jutud käivad , et seda ollust pannakse murdu talvel diislile juurde siis küsiks kas on kellegil kogemusi selle teemaga ja kas see üldse peab paika, et teeb asja paremaks jne jne. Ja millised võiks olla vahekorrad segule ntx?
Sheerige kama.

Suur vahe kas tegemist on "aviobensiiniga" või Jet-2'ga, mõlemad on kütused lennunduses

AsTroSS kirjutas:Suur vahe kas tegemist on "aviobensiiniga" või Jet-2'ga, mõlemad on kütused lennunduses

jep, kas bensiin või petrool?

100LL e. lennukibensiin on pmst tavabensiin, mille aurustumine on kõrgemal temperatuuril, et kõrgemal lennates keema ei läheks. Vaevalt, et selle lisamine diislile midagi paremaks teeks, pigem s---ks, tavaline bensukas sõiduauto sõi kenasti.
Reaktiivkütus, ehk petrool on sõltuvalt päritolust. Vene lennuväe Tartust toodud petrool oli hull mürk, lahustas plastikut, kummi ja mõned metallist detailid (oli vist alumiinium?) olid kui ära näritud. 90.-te algul kütusekriisi ajal, üritasime sellega autoparki käimas hoida. Diislid ei käivitunud, ei käinud, kui käis, siis suitses kui krt, pumbad jooksid kinni, hoolimata õli lisamisest. Proovisime katelt kütta, kummist ühendusvoolikud lahustusid ja pihustid sõi ära. Mingit sooja isegi sai.
Bensukatele üritati lisada 50/60, jõhkramad isendid (GAZ 52 R6-ga) käisid mingil moel, aga käima saamine oli loterii ja pärast süüte väljalülimist käis hõõgsüüte peal tühikäigul rahulikult edasi. Moskvitši mootorile põlesid kolbidesse augud (e. detonatsioon).
Kaasaegseid jetA kütuseid ei tea, aga vaevalt sealt midagi paremat segada saab, kui tavatanklast.

Lühidalt: on seda jama vaja? Pigem kasuta kinniroostetanud detailide lahtivõtmiseks vms. Väga hea kraam...

al kirjutas:... Vene lennuväe Tartust toodud petrool oli hull mürk, lahustas plastikut, kummi ja mõned metallist detailid (oli vist alumiinium?) olid kui ära näritud. 90.-te algul kütusekriisi ajal, üritasime sellega autoparki käimas hoida. Diislid ei käivitunud, ei käinud, kui käis, siis suitses kui krt, pumbad jooksid kinni, hoolimata õli lisamisest. Proovisime katelt kütta, kummist ühendusvoolikud lahustusid ja pihustid sõi ära. Mingit sooja isegi sai.
Bensukatele üritati lisada 50/60, jõhkramad isendid (GAZ 52 R6-ga) käisid mingil moel, aga käima saamine oli loterii ja pärast süüte väljalülimist käis hõõgsüüte peal tühikäigul rahulikult edasi. Moskvitši mootorile põlesid kolbidesse augud (e. detonatsioon).
...

huvitav-huvitav Omal ajal Tartu lennuväljal töötades oli seda vene sõjaväelennuväljalt tulnut käes niipalju kui jõudis ära kulutada (enne säilitustähtaja lõppu toodi tsiviillennuväljale ärakulutamiseks). Autod, eelkõige Mossed, käisid sellega, parema aurustumise huvides tehti kütusetorule lisaks vaskspiraal ümber kollektori. Samuti käivitamiseks väike lisapaak bensiiniga. Hõõgsüüte probleem tekkis mõnekümne paagitäie järel. Mingi aja pärast pidi tahma ära põletama, selleks oli hea sõita paagitäis lennukibensiiniga Б91, mille oktaanarv oli uuel meetodil, kui skleroos mind ei peta, 110 (mootorimeetodil siis 91) ja see pikemaajalisel kasutamisel tõesti tõi kaasa mootori kapremondi (Uraalile, mis olid määratud remonti minema, ei pandud pärast otsust enam AI93, mis läks naleevo, vaid lennukibensiini ja läks remonti ennetähtaegselt). Aga lennukibensiini tuli tavakasutusel segada A76 vahekorras 1 osa lennukibensiini Б91 ja 2 osa A76, sai kokku AI93, nii olid meie lennuvälja kütuseinsenerid välja arvutanud.
Petrooliga käis ka mul sõjaaegse hercules mootoriga aiatraktor jpm ning midagi ära ei rikkunud. Ei oska küll arvata, mis keemia teile sattus. Diislite kohta ei oska kommenteerida, meil neid ei olnud (pritsuautod olid Zilid ja Uraalid) ja erakätes ammugi.

Ühesõnaga ma hetkel detailidesse ei lasku, et kes ja kus aga spetsialistid väidavad, et tegu ikkagi lennuki kütusega, mida ka nemad ise siis diislitele julgelt sisse valavad .. seda siis mingi vahekorraga.
Niipalju seletati veel, et asi näeb välja rohkem nagu diiselkütus kui visuaalselt hinnata ilmselt sellest ka petrooli/kerossiini nimetus ai kess.

007 kirjutas:Ühesõnaga ma hetkel detailidesse ei lasku, et kes ja kus aga spetsialistid väidavad, et tegu ikkagi lennuki kütusega, mida ka nemad ise siis diislitele julgelt sisse valavad .. seda siis mingi vahekorraga.
Niipalju seletati veel, et asi näeb välja rohkem nagu diiselkütus kui visuaalselt hinnata ilmselt sellest ka petrooli/kerossiini nimetus ai kess.

no siis ikka petrool jah, see ju oma koostiselt nagu kõikse arktilisem diiselkütus, nii alates -50 kraadist.

Talvine diislikütus on jah segu diislist ja lennukikütusest (petrool/ Jet A või ka A-1). Alandab parafiinide väljasadenemise temperatuuri.