Töötuba soojaks.

[Kjen]

Vaat ei tea, palju sõnnikut seina vahel on. Aga kui täiesti juhuslikult üldse ei ole, siis on sellise seina U-arv pigem 1,8...2,0 vahel.
Mind Sa nagunii ei usu, seega tee kontrolliks näiteks google otsing sõnakombinatsioonile "paekividest seina u-arv".
Või tutvu sellise autoriteetse allika andmetega. Lk 4 p.3.1.
https://www.tartu.ee/data/Energiat%C3%B ... statud.pdf

[MetsaVikat]

Pole küll põranda küte jms aga eelmine talv oli päris külm garages, nii, et see aasta sai tehtud vanametallist omale ahi. 4 korrust, kütab hästi. Pea 100m2 põrandat, 4m kõrge. Pildi pealt puudu veel ventilaator mis õhu ringlema paneb ja mõned asjad veel.





Terv. Villu

[Kjen]

Siuke maja on kirjeldatud?

[Kjen]

Toksisin ülaltoodud maja mõõdud exceli tabelisse ja sain sellised tulemused:
Olukord on natuke ebareaalne muidugi:
Väljas on -21C
Aga toas tahab onu Veiko hoida +17C
Ühtlasi on ta just äsja lükanud õuest tuppa 1,5t valdavalt rauast traktori

Sellisel juhul soojakaod, mida peab kompenseerima mingi tahkekütuse katel, on järgmised:
läbi paekivimüüri: 4,2kW
läbi soojustamata Fibo seina ja värava: 0,95kW
läbi põranda (10cm peno): 0,5kW
Läbi lae (20cm villa): 0,5kW
Läbi pragude sisse immitsenud külma õhu soojendamiseks: 0,3kW
Traktori üles soojenemiseks: 3,6kW
Kokku: ca 10kW

Olukorras, kus onu Veiko on ära põhitööl ja tahab, et tal traktori kodus oleks alati min +5C, siis peaks toas toimetav soojuspump -21C välisõhu korral arendama 4,4kW
Juhul kui onu Veiko lepib sellega, et mingi karmil perioodil võib tuba päris tugevalt miinuses olla, kuid kütteperioodi keskmiselt (välisõhk ca 0C) saaks soojuspump hakkama toas keskmiselt +5C hoidmisega, võiks see aparaat olla võimsusega ainult 0,9kW.

[jaan mmc]

Metsavikatile. Küttekeha tekitab ise õhuringluse, ventikas on minuarust suht kasutu ja samas vägagi häiriv vidin. Tõsi, kui garaazi soojaks ei saagi (on siis uksed pidevalt lahti vms.) siis ventikas aitaks sooja suunata nt. töökohale. Ja kui ahi ei suuda soojust piisavalt ruumi üle kanda st. pool kipub korstnasse minema, siis võib on ka ventikast abi olla.

[MetsaVikat]

Ventikas mul selle jaoks, et õhku rohkem läbi suruda kuumadest objektidest(ribid, torud) ja sellega suureneb ka sooja kättesaadavus, vähemalt minu mõistuse järgi. Sellega nõus, et häiriv asi on, sp. on ta ka lülitatav ja vastavalt vajadusele. Korstnasse väga palju ei lähe, saab kätt vastus hoida, nii, et enamus peaksin ikka kätte saama sealt. Hoone mul soojapidavusega ei hiilga, laeks on 8mm osb ainult, aga plaan ikka sinna peale ka midagi panna. Mul oli jälle see oluline, et peale tööd kui garage isu peal, siis kähku sooja saaks. Just hetkel kütsin, viskasin 4-5 halgu alla ja tunni aja pärast oli 4 kraadi pealt 12kraadi peale tõusnud, selle tempiga täitsa norm juba toimetada. Mul kõrge lagi ka, 4m. Plaan lakke veel laeventilaator panna, et see sooja alla tooks.

Aga eks igalühel oma ideed, mõistmised ja arusaamad. Mina tegin nii.

Lugupidamisega Villu

[jaan mmc]

Mul ka veneaegne olematu soojapidavusega töökoda, lagi ligi 5 m. Pinda 200 ruutu ja bursuika ühes nurgas, ventikat ei kasuta, sest nagu öeldaks - ühes poti nurgas paksemat suppi ei tee, nii pole ka ahju juures "saun" ja vastas nurgas "kelder" Tõsi ahju juures on soojem niivõrd kui seda mõjutab soojuse kiirgus. Lae ventikad oleks mulgi mõistlik panna, lae all on ikka tunduvalt soojem.

[raulex]

Soojuskao arvutuskäigu eest 10 punkti.Seda arvutust saab igaüks oma majakesele vastavalt modida ja soojusallikat valida.
Nullist seda teha on keeruline.See arvutus näitab ka, et iga peaaegu igasugune tahkekütuse soojusallikas tuleb sellise garaazi soojendamisega toime sest alla 10 kW neid eriti saada polegi.
Soojuspumbast.Kui hoones midagi miinust kardab,siis peab olema ka selleks puhuks olema kui õues on -30, elektriradikad nt.
Laeventilaatorist, sellest on ikka väga palju kasu juba 3 m lae puhul, kõrgemast rääkimata.

[erik]

Sellised paekivi seinad peavad paremini sooja. Rohkem ei viitsi vaielda, aga jään U = 1 - 0,7 juurde. Olen sellised hooneid renoveerinud ja nagu ma ka varem kirjutasin, on mu semul sellises hoones üle 100 m2 garaaz. Seda kütab 03 bullerjan võimsusega u. 23 kw. Aga mitte pidevküttes. Iga päev sületäis - kaks ja töö käib särgiväel. Ja ärge unustage selliste piirete inertsi. Jahtub kaua ja soojeneb kaua.

[Kjen]

Ega sellise seina U-arvu ei teagi keegi. Vähe olulisema sarnase hoone korral tuleks mingid mõõtmised läbi viia.
Aga parem on pisut üle dimensioneerida, kui pärast leida ,et puudu on.
Ja konkreetsel juhul peaks tagavara olema juba puhtalt sellepärast, et see maja on laupäeva hommikul hobitöö isu peale tulles heal juhul soojapumbaga hoitult +5C, kehvemal juhul aga lausa -19C. Siis kulub hulka energiat, enne kui sa betooni ja paekivimassid koos ruumis oleva tööriista ja masinapargiga (treipink, kuvaldad ja seesama eelmine nädal juba sisse "sooja" aetud trakats) ülesse kütta jaksad.

Siis veel sellest õhk-õhk soojuspumbast. See peaks juba suhteliselt teada olev info, et selle võimsus sõltub välisõhu temperatuurist. Korjasin jutu illustreerimiseks netist ühe suvalise seadme vastavad andmed:
Küttevõimsus W (välisõhk +15 °C) 6180
Küttevõimsus W (välisõhk +10 °C) 5970
Küttevõimsus W (välisõhk +7 °C) 5400
Küttevõimsus W (välisõhk +5 °C) 4920
Küttevõimsus W (välisõhk 0 °C) 4160
Küttevõimsus W (välisõhk –5 °C) 4040
Küttevõimsus W (välisõhk –10 °C) 3700
Küttevõimsus W (välisõhk –15 °C) 3200
Küttevõimsus W (välisõhk –20 °C) 2700
Küttevõimsus W (välisõhk –25 °C) 2200
Ehk tippkülmaga väheneb võimsus pea kolm korda. Müüjad üldjuhul kirjutavad suurelt välja selle +7C kraadiga saavutatava võimsuse.
Mistõttu see arvutusnäites välja pakutud 900W (v.õ =0C) soojuspump, mis 0C juures hoiab ruumis +5C, suudab -21C korral kütta kõigest ca 450W võimsusega ja ruumis on heal juhul -19C. Arvutusnäidetes hoone soojainertsid on muidugi kõrvale jäetud.

[TRANSIIT]

Pole küll põranda küte jms aga eelmine talv oli päris külm garages, nii, et see aasta sai tehtud vanametallist omale ahi. 4 korrust, kütab hästi. Pea 100m2 põrandat, 4m kõrge. Pildi pealt puudu veel ventilaator mis õhu ringlema paneb ja mõned asjad veel.





Terv. Villu

Sellega vist saab ka kärakat ajada

[MetsaVikat]

Pole kursis kuidas seda ajada, ning ei tarvita ka seda eriti. Aga kui targemad nii ütlevad, siis vb tõesti

Terv, Villu