4x4.ee

Nii väga TIG'i moodi tunduvad mõned sillatõste keevitustööd.
Välismaal on paljud autoehitusettevõtted läinud üle täielikult TIG'i kasutamisele. Täpset põhjust ei oskagi öelda, kindlasti üks osa on mugavusel, sest TIG'i ju pritsmeid ei tekita ning töö on kvaliteetsem, küll aga aeglasem.

Mugavusel ? Sõber hea, sa oled liiga palju American chopperit ja Hoytroodi vaadanud. Kvaliteetse tigi töö sellistes keskkondades, nagu meil seal on kõike muud kui mugav. Vana head MIGi ei võida seal miski.

Isa pean TIG'i siisk mugavaks, saab vabalt lühikeste varrukatega tööd teha, kui just masstootmisega ei tegele (vastasel juhul peaks vist päevituskreemi kasutama ). Kõik sõltub siiski töö iseloomust, kuid minu jaoks on pritsmete puudumine oluline argument.

Chopper ja Hotrod pole minu jaoks mingit näitajad, kuid nagu näha on ka nemad TIG'i teed läind.

Ka Eestis on auto raamide valmistamisel TIG'i kasutatud, üheks näiteks on Taavo Erkki Vitsuti kiirendusauto ning ka ESTfieldi alumiiniumraamid.

Asi läheb liiga OT, sry

TIG ei täida pragusid ilma lisatäidiseta, MIG jälle täitepõhimõttel töötabki. Kuna enamus detaile on tehtud kätevahel on täidetavaid pragusid-pilusid palju. See pärast sobib kodugaraaži MIG minuarust rohkem. Ja pealegi olen arvamusel, et kui jätta keevitavate detailide vahele konkreetne distants u. 2-3 mm on läbikeevituvus parem, kui liibuvate detailide puhul.
Ja MIG`ga saab pea iga mees kaks rauajuppi omavahel kokku TIG`ga se pole vist nii lihtne. Ja ausalt, mo olen DIG`i vähe proovinud ja käppa pole seda ka saanud. Ja ma ei tea kas DIG`iga alt üles üldse saab keevitada?

Alt üles saab keevitada küll, iseasi kui mõtekas see on. TIG-i suurimaks miinuseks on soojussisestus, mis suurem kui MIG-i puhul. Plussiks jällegi see, et õmbluse hilisema puhastamisega vähem jama. Üldiselt kui taga ei aeta dekoratiivsust või veekindlust ei ole TIG-i kasutamine põhjendatud. Muidugi väga väikse paksusega materjale on ka hea TIG-itada.

Ise olen kasutanud TIG'i just õhukese pleki keevitamiseks, näiteks 0,8mm pleki jaoks, ütleks nii, et selliste tööde puhul on see asendamatu.
Lisaks olen TIG'i kasutanud ka roostevaba materjali keevitamiseks, tavalise musta metalli keevitamisest erineb see siis vaid selle poolest, et lisamaterjaliks tuleb anda peale roostevaba materjali ja ongi kogu lugu. MIG keevituse ümberkohandamine võtaks aga rohkem aega ning vahelduvate tööde puhul pole see mõttekas teha. Sama on ka alumiiniumi keevitamisega, piisab vaid TIG aparaati nuppudest ümber seadistada ning võta täitematerjalina kasutusele alumiiniumtraat ning ongi kohe võimalik alumiinium keevitada. MIG'i puhul aga tuleks vahetada välja traat ja lisaks sellele ka gaasiballoon (vajalik argoon).

Selles asutuses kus ma töötan kasutame AL keevitamiseks AgaMix 2-te, on nagu parem.
Nagu ma juba mainisin, siis kui tehakse tööd, mitte ei nokita, siis Tigil ei ole eeilist Migi ees peale selle, et on silmaga ilus vaadata ja saab väga õhukestel lehtmetall detailidel hea tulemuse. Ma isiklikult küll ei kujuta ette, miks ma peaksin tahtma 3-4 mm materjali TIG-iga põletada. Pritsmete vastu aitab spray, õige aparaadi seadistus, puhas gaasidüüs ja kindel käsi.

Patermaa kirjutas:Ma isiklikult küll ei kujuta ette, miks ma peaksin tahtma 3-4 mm materjali TIG-iga põletada. Pritsmete vastu aitab spray, õige aparaadi seadistus, puhas gaasidüüs ja kindel käsi.

Just nimelt. Sellega on kõik öeldud.

Kusagilt olen kuulnud järgmist ütlemist. KEEVISÕMBLUS MIS NÄEB HEA VÄLJA EI PRUUGI OLLA KVALITEETNE, KUID KEEVISÕMBLUS MIS EI NÄE HEA VÄLJA EI OLE MITTE KUNAGI KVALITEETNE.

Mida teised arvavad?

Näiteks laua taga väiksemaid detaile on hea keevitada, sest siis on keevitaja keha toestatud ja kätt saab paremini juhtida, teine asi on aga keevitada raskemates tigimustes, kuskil turnides või raami vahel roomates. Omatte klass on kindlasti laevade keevitajad, kes keevitavad nurkade taga või õõnsustes olevaid kohti, kasutades vaatamiseks ka peeglid. Muide olemas on ka selline amet nagu allveekeevitaja Allveekeevitajad ja laevade keevitajad on ühed paremini tasustatud keevitajad üldse.

http://www.pagesbydave.com/divepics/ima ... elding.jpg
http://www.uccdive.com/images/DiverWelding.jpg

Kriisa kirjutas:KEEVISÕMBLUS MIS NÄEB HEA VÄLJA EI PRUUGI OLLA KVALITEETNE, KUID KEEVISÕMBLUS MIS EI NÄE HEA VÄLJA EI OLE MITTE KUNAGI KVALITEETNE.

Mida teised arvavad?

See milline keevis pealt välja näeb on siiski petlik. Oluline on kuidas metall on allpool pealmist visuaalset katet omavahel sidustatud. Võin ju sulle "sittuda" väga hea õmbluse peale mida iganes ja mida sa siis arvad? Kuigi jah, üldjoontes võib pealevaatamisel keevise kohta paljugi öelda. kas ta on läbiv, kui kaugele läbiv, jne. Seega visuaalne kvaliteet räägib juba palju üldisest kvaliteedist.

Kriisa kirjutas:Kusagilt olen kuulnud järgmist ütlemist. KEEVISÕMBLUS MIS NÄEB HEA VÄLJA EI PRUUGI OLLA KVALITEETNE, KUID KEEVISÕMBLUS MIS EI NÄE HEA VÄLJA EI OLE MITTE KUNAGI KVALITEETNE.

oleneb mis on "hea välimus" minu kogemus ütleb et üldiselton korralikult kinni, kui keevitus õmblus on lame(mitte mullis) ja hõõgub sama punaselt kui ümbritsev metall. aga vahest on nii, et sulatad korralikult kokku kaks juppi, ja siis lased veel vähe peale ja see "vähe peale" jätab inetu välimuse kuigi tegelikult on koos asi. Mis on TIG keevitus?

Kopeerisin AGA leheküljelt, ei viitsinud ise kirjutada. Beast, sa ise oleks sama tulemuseni jõudnud u.10 sekiga. peace

TIG-keevitus töötati välja 1940. aastatel alumiiniumi- ja magneesiumisegude keevitamiseks. TIG-keevitusel kasutatakse sulamatut volframelektroodi ning see on oma nime saanud sõnadest ‘Tungsten Inert Gas’. Tungsten on volframi ingliskeelne nimetus.

Lisaks alumiiniumile ja magneesiumile keevitatakse TIG-iga roostevaba terast ning sulamiskindlat või vähesulavat terast. Kõige rohkem kasutatakse meetodit õhukeste, alla 6-mm paksuste materjalide töötlemisel.

TIG-keevitusel kasutatakse metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks elektroodi ja metallitüki vahel põlevat elektrilist kaarleeki. Keevitusleeki ja elektroodi kaitstakse läbi gaasiotsiku tuleva kaitsegaasiga. Elektrood asub gaasiotsiku keskel.

Kaitsegaasi olulisim ülesanne TIG-keevituses on metallitüki kuumade ja sulanud osade, lisaainete ja elektroodi kaitsmine ümbritseva õhu mõjutuste eest. Kaitsegaasiga võib mõjutada ka kaarleegi omadusi ja keevituse välimust.

Sagedamini kasutatavad kaitsegaasid on argoon, heelium ja nende ühendid. Vesiniku ja lämmastiku lisamine kaitsegaasile võib teatud lahenduste korral kasu tuua. Keevitajat tuleb piisavalt kaitsta keevitusvingu ja muude hingamist takistavate ebapuhtuste eest. MISONŽ kaitsegaasid kaitsevad nii keevitust kui keevitajat.

Tüüpiliselt kasutatakse TIG-keevitust torude, rõhuanumate ja soojusjuhtide puhul. Kuna meetod sobib hästi ka õhukestele ja väikestele materjalidele, kasutatakse seda ka elektroonikatööstuses.

TIG-keevituste kvaliteet on kõrge, šlakki ei moodustu kunagi ning ka prahti on vaid natuke. Meetod on eriti mitmeotstarbeline, kuna see sobib peaaegu kõigile keevitatavatele materjalidele. TIG-keevituse puhul kõlbab kasutada kõiki keevitamisasendeid ja liitetüüpe.

Lisaks veel seda, et TIG keevitus vajab kõrge kvalifikatsiooniga keevitajat, tean mitmeid mehi kes MIG'iga oskavad väga hästi töötada, kuid TIG'iga samas mitte, kuigi harjutatud ja proovitud on.

Meil firmas on üks vanem keevitaja kes on 30 aastat selle tööga telenud ja ca 10 viimast aastat siis TIG'iga. Siiani pole veel teised keevitajad suutnud saada temaga võrreldavad õmblusi, pean siis silmas välimust. Ise suvel huvi pärast harjutasin ja proovisin TIG'i. Kui MIG'i õppimisel saavutasin häid tulemusi kiiresti, siis TIG nõudis palju enam aega.

TIG-i nüuab pidevat tegelemist, jätad nädala vahele ja kohe on jokk, õpid jälle 2 päeva, et sama tulemust saada. Mul keevitajad kõik EU paberitega ja ise tahavad nädalas ikka paaril päeval paar tundi keevitada Tigiga, et koguaeg värskelt meeles oleks.

Patermaa kirjutas:TIG-i nüuab pidevat tegelemist, jätad nädala vahele ja kohe on jokk, õpid jälle 2 päeva, et sama tulemust saada. Mul keevitajad kõik EU paberitega ja ise tahavad nädalas ikka paaril päeval paar tundi keevitada Tigiga, et koguaeg värskelt meeles oleks.

Nats OT: Tuttav oli Ilmarises vanasti mingi jupijumal, ütles, et kui neil mõni keevitaja (professionaal loomulikult) puhkuselt tagasi tuli, ei lastud torude kallale teda kuu aega... "Taastumiseks" lihtsamad tööd siis. Ja tööle võeti mehi - käekirja järgi. Võtmesõnaks koordinatsioon siis. Lasti avaldust kirjutada ja siis vaadati, kuidas sulg jookseb, poole peal võeti näiteks paber käest ära ja öeldi, et oled palgal. Eks eeltingimused pidid ka täidetud olema, aga et lõplik valik siis...