4x4.ee

http://www.postimees.ee/3304931/maantee ... e-muutmist
Tsitaat:«On keegi mõelnud sellele, kas Haanja kuppelmaastikul ning sirgel Tallinn-Pärnu maanteel peaks olema lubatud sama kiirelt sõita?,»

Minu meelest tegeleb Maanteeamet tuuleveskitega võitelemisega. ehk tegeldakse tagajärgede ja mitte põhjustega.
Mis kasu on sõidukiiruse alandamiset 80km/h pele Haanja kupplemaastikul, kui KEEGI seda ei kontrolli ja kohalikud töllid ikka külavahel 100+km/h ringi lendavad?

Ollen viimase kahe nädala jooksul päris palju mööda Eestimaad ringi sõitnud ja minust kes ma liikusin reeglina (GPS-i järgi) 90..95 km/h sõideti pidevalt nagu postit mööda.
Meeletult tehakse maanteedel üliohtlike möödasõite (märkide keelatud või pidevjoonega) aldes ning ka norm kiirusega liikuvatest masinatest. Lisaks pikad mitmekordsed möödsõidud kurvides ja tõusudel. Ei jõu kokku luged neid kordi kui on viimsel aastakll tulnud tolmupilve saatel tee peenrale tõmmata, et mitte sattuda mõnda külgkokkupõrkesse sellise hulluga..
Viimati üleeile Pärnust tulles ka 50km/h alas kus pidev joon ja pime kurv. See bemmivend tõmbas ikka täiega sita keema.

Samas on busside-veokate- kubikute juhid parema suunaga mööda mineku võimaluse teavitamise suuresti minetanud. Kurb!

Eestis on päris palju (käänulisi ja kitsiad) teelõike ( ka kõvakattega) kus ma ei sõidaks iial ja kuiva ja selge ilmaga üle 70km/h, kuigi 90 on lubatud ja vihamas pigem 50-60 km/h.
Sõidukiiorus tuleb ikkagi valida vastavalt tee ja ilamstiku oludele ning juhi võimekusele.

Siin on kaks suunda, kuhu areneda. Meie liigume veel poola mudeli poole- tee äärde unustatud labidast on 3km enne ja 2 km pärast piirang 30 või vähem. kui keegi veel selle labidaga tööd teeb, pannakse liiklus päris seisma. Samas ainult poolas olen näinud, ja mitte üks- kaks korda, 100+ km/h linnast (mitte külast aga valgusfooridega ülekäiguradadega jne. linnast) läbituiskavat rekkat. Korra kaotasin "jänese", öösel ei julgenud reisibussi sabas sõita, kohati oli linnakiirus 120. Teeääri vaadates on küünlaid ja igasugust mälestusatribuutikat teeääred täis, lisaks šokeerivate arvudega tahvlid- mitu surnut ja mitukümmend vigastatud. Teine valik oleks saksa- austria liiklusruumi poole vaadata. Üks ilmekamaid näiteid oli ajutiste märkide tulp "teetööd", "möödasõit keelatud" ja "max kiirus 70". Iseenesest normaalne aga see combo oli klassikalise mägiserpentiinil, vahetulut enne pööret (180 kraadine tagasipööre) . See tähendab, et teetööde puudumisel on kiirus 90 ja möödasõit lubatud. Mulle meeldib kiirest sõita ja mägiteedega ka veidi harjunud aga minule oli 70, sellel teel, ilmne liig. Saksamaa kiirteeremontidest ei maksa vist rääkida. 2 eriti kitsast sõidurada, betooni vahel, lubatud 80, tegelik 100, esimesed korrad üsna põnev. Nendes riikides aga ei torka silma erilisi laibaloendusi, motivaatorid veidi erinevad. Meil ja Poolas kasvab (kasvatatakse) suhtumine, et kiirust ületades saad trahvi, võib olla (kõrvalteel ei saa). Saksas ja Austrias kasvab suhtumine, et kiirust ületades saad surma, võib olla jääd vigaseks, e. kiiruspiirang ongi maksimaalne võimalik kiirus, tegelikult peab roolis olija hindama asjaolusid ja valima ISE õige kiiruse, kes kiirust ületab on ilmselt sutsiidne. Need asjad ei käi üleöö, see on liikuskäitumise kujundamise protsess, mis võtab aastakümneid aga suuna peab valima- sõidame märgi järgi või mõtleme ise. Nt. Saksas läbitakse, väidetavalt, iga kolmas kilomeeter kiirteel (kiirus piiramata) aga iga kümnes liiklussurm on kiirteel, see võiks olla järjekordne tõestus, tapab lollus, mitte kiirus.
PS: see, et külamees joob paar viina, võtab sõbrad pardale ja ei suuda 200ga autot kontrollida, juhtub(või ei juhtu) täiesti sõltumatult sellest, kui suur on antud külatee kiiruse piirang.
Isiklikult arvan, et riik võik eraldada veidike autokütust, et škodal paak täis panna ja asjaosalised võiks Kanamaa- Laagri lõigul föönitamise asemel vaadata- nuusutada kes, millega ja kui kiiresti õhtuti külapoode väisavad. No ja föön täidaks oma põhifunktsiooni (liiklusohutus) ka kruusateede ääres paremini. Tõsi "saak" jääb ilmelt väiksemaks.

totu kirjutas:PS: see, et külamees joob paar viina, võtab sõbrad pardale ja ei suuda 200ga autot kontrollida, juhtub(või ei juhtu) täiesti sõltumatult sellest, kui suur on antud külatee kiiruse piirang.
Isiklikult arvan, et riik võik eraldada veidike autokütust, et škodal paak täis panna ja asjaosalised võiks Kanamaa- Laagri lõigul föönitamise asemel vaadata- nuusutada kes, millega ja kui kiiresti õhtuti külapoode väisavad. No ja föön täidaks oma põhifunktsiooni (liiklusohutus) ka kruusateede ääres paremini. Tõsi "saak" jääb ilmelt väiksemaks.

Eile õhtul kui lugesin seda 80km/h juttu siis mõtlesin sama. Teised võivad 80nega sõita . 1 lendab ikka segi peaga 200ga puusse surnuks ennast. ja ilmselt veel kedagi sest teised liiguvad nüüd veel vaiksemalt, enam ei jõua maha pidurdada.

Alllu kirjutas: Eile õhtul kui lugesin seda 80km/h juttu siis mõtlesin sama. Teised võivad 80nega sõita . 1 lendab ikka segi peaga 200ga puusse surnuks ennast. ja ilmselt veel kedagi sest teised liiguvad nüüd veel vaiksemalt, enam ei jõua maha pidurdada.

Peale ühe hullu puusse panemist pannakse kiirusepiirang 60 kmh.

Aga minu arust selle saagi taha ongi see koer maetud.
Sinised mehed föönitavad alati ja ainult seal, kus on kindlat saaki loota. Pole ise veel näinud, et nad kusagil kruusateel kohalikku alkashi püüdnud oleks. Pärnu kandis muud muidugi polegi - seal olen kuulnud, et püüavad küll. A see oli mingi 10a tagasi. Nüüd on politsei veel õhemaks jäänud.
Aga nende alkashide ja üksikute turbotajate pärast tahetaksegi piirkiirust alla võtta. Nagu see midagi muudaks - nad lasevad sama lauluga edasi. Saab aga suuremat trahvi nõuda, sest kui enne lasi 90 alas 120nega ja oli +30km/h, siis nüüd prisked 10 otsas ja ametnik hõõrub käsi nagu välek vibulane oma ritva.
Kõik ülejäänud normaalsed liiklejad, kes eelistavad sujuvalt sõita ning ebavajalikke manöövreid mitte sipsida, peavad mingi käputäie paskaakide pärast kannatama. Seega näiteks 200 000 inimest sõidavad igapäevaselt rahulikult ja sujuvalt 90nega, tuhat munevad 80nega ees ja tuhat kujutavad ette, et on solbergid. Kui piirkiirus alla lasta, munejaid tuleb juurde, suurenevad ka möödasõitude arvud, sest viisakal inimesel katkeb ka lõpuks kannatus.
Kokkuvõtlikult on tegu järjekordse riigiaparaadipoolse endale jalga tulistamisega. See on mingi idee, mis on sündinud kontoris ametniku peas, kes sõidab oma hundai seljakotiga lähimasse rimisse ja tagasi. Reaalsest elust on asi kaugel nähtavasti.

Samal ajal lasevad kõik saksas bahnil 160 kellal, küla vahel sõidavad vastavalt oskustele ja jobutamist kohtab harva. Kultuuri ja kasvatuse küsimus. Meil aga ametnik arvab, et kasvatada pole vaja - parem kohe karistada ja keelata.

Roostekoll kirjutas:...Samal ajal lasevad kõik saksas bahnil 160 kellal, küla vahel sõidavad vastavalt oskustele ja jobutamist kohtab harva. Kultuuri ja kasvatuse küsimus. Meil aga ametnik arvab, et kasvatada pole vaja - parem kohe karistada ja keelata...

1. Meil pole bahne
2. See ongi kasvatamine.
3. Usun uuringut, et laupkokkupõrke puhul on 80 see piir kus läheb veel nii enam-vähem.
4. Kui pidevalt õigustatakse +10 sõitmist, siis 80 lahendabki olukorra.

M.o.t.t.

Roostekolli jutt vägagi loogiline, 10 punni väärt.
Tohoh, see kolmas punkt....ei tea neid uuringuid aga 80-ga lauppa kokku panna peaks sama olema kui 160-ga seina kimada....rebib vast kõik elundid paigast hetkega.
See selleks, igatahes miskist m.o.t.t.-st asi väga kaugel kokkuvõttes.

Ei taha päris delfiks teemat kiskuda aga kasvatus algab ennekõike kodust ja autosõidukoolist. Mõnele isegi äki mõjub ka see piirkiiruse vähendamine kasvatusena. Enamus inimesi võtavad seda kui nöökimist.
80 liita 80nega on kokku ikkagi 160 betoonseina. Üks naine sai 30nega Lasnamäel surma kui eesolevale autole sisse sõitis. Turvavööd pold peal ja turvapadi tegi oma töö. Oskused, tähelepanuvõime, auto turvavarustus-omadused määravad päris palju ära. On suur vahe, kas istud mingis vanas Daewoos või Volvo naistekas kui pauk käib. Kaldun arvama, et ülereguleerimine ja piirkiiruste vähendamine mõjuks niigi närvilisele liiklusolustikule veelgi frustreerivamalt. Aga nuh... see minu nägemus. Põhjuseid võib otsida igalt poolt, miks asjad on nagu nad on.

Ei ole ükski auto seni pannud teelt välja Haanjas ega ka Noarootsis puhtalt selle pärast, et sõitis veidi kurvilisel teel 90nega (ja need korrad kui nii on olnud, on mees autost välja roninud, traktori otsinud ja pärast naise käest koosa saanud vms). Alati on olnud lisanduvad asjaolud. Olgu see libedus/rehvid, joodiklus, rullnoklus+40km/h üle lubatu või midagi muud.

Muide vana terranoIIga oli mul linnas seik, kuidas kadaka teel kõrvalt keeras mulle otse nina alla ette mingi sedaanivend. Päästsid ainult kiire reaktsioon ja ABS'i puudumine, muidu oleks temast "autot juhitavana pidurdades" üle sõitnud lihtsalt. X-traili kohta sõber lohutas, kui autode ohutusest mulisesime, et nägi pealt, kuidas mingi mats oli lasknud 100++ km/h mööda lõiku ning teele keerav masin seda ei märganud. Bemm pani küljelt sisse ja x-traili inimesed jalutasid omal jalal välja. Teises autos oli asi kehvem olnud.
Auto kuju ja peakuju tuleb kõikides kiiruste ja liikluse hindamiste juures ka vaadelda. Sellised siblijad ja nahhaalid on ka maanteel esimesed, kes oma muhu saavad. Kui üldse saavadki. Kaasnevad asjaolud määravad palju ära nagu juba mainisin. Liikluse rahustamiseks kõlbaks mõnes kohas ka piirkiiruse tõstmine. Mina ei õigusta 90ne alas 100ga sahistamist. Maanteel 89ga rekka taga on ka okei; kui kedagi otseselt ees ei ole, siis +2 ka täiesti piisab.

Edit:
Joodik või rullnokk ei vaata seda liiklusmärki. Kui ta tahab, siis ta läheb ja väänab selle auto ümber puu kringliks nii või teisiti. Kui talle ette jääd, ei päästa see Sinu -10km/h võibolla suurt midagi. Kui kurvilisel teel auto käest lased, oled ise ka süüdi - olgu see kasvõi 90ne alas 70nele pidurdades ja nii kurvi võttes - autod ei liigu nagu mängurongid rööbastel ühtlase kiirusega iga nurga all. Nii lihtsalt on.

80-ga lauppa kokku panna peaks sama olema kui 160-ga seina kimada..

Kui Newtoni 3. seadus veel kehtib siis on ikkagi 80ga betoonseina(juhul kui kehade massid võrdsed).

Ühe täpsustuse teeksin võib-olla. See betoonseina jutt kiiruste liitmise kontekstis. Liikluses liigub vähe betoonseinu mis sulle vastu sõidavad. Aga uuringust oli äsja kusagil juttu. 30-ga saab surma kui sõidu ajal näiteks küüsi viilida, isttuda nägu esiklaasis jms.

Mis meie kihutajatesse puutub, siis üllatval kombel ei ole neidmassilsilst märga meie vähestel 2+2 ja 110lm/h lõikudel. Hõõrun Tallinn-Narava suunalist trassi mitu korda nädalas ja sellstel lõikudel ei ole just paju neid kes 110km/h liikujatest olulislet kiiremini edasi tahaks jõuda? Tea kas rullnokkakde bemmide/audie jõud rugebki sel 120km juures?

Samas meie armsal Via baltical käib ikka jube tõmblemine. Iga kord Pärnus ämma juures käies on tunenagu oleks mõnda arvutimängu sattaunud.Pigem peaks "väheareneud maapiirkondades" reede-lupäeva õhtutel tihemeni sinivalgeid näitama, et kohalikud enda peale saunaõlle hinge alla tõmbamist kohe Kankuneniks või Märtinik pidama ei hakkaks.
Kujuures olen kuulnud,e t tihti aitab prüfülaktine vetlus sini-valge uato tagaistmel ikka hulga rohkem, kui kopsakas trahv. Eriti, kui veel paadundu liiklushuligaaniga tegu pole.

Kuineid erikiirusleisi lõike hakkab jube palju tulema, siis on teine mure veel -ei panda ju piirngu märki alla sees iga tauõue või metatee otsa juurde ning nüüd saab iga mats väita, et kui tema teele pööras,siis mingit piirangut polnudki väljas.

Roostekoll kirjutas:Ei taha päris delfiks teemat kiskuda aga kasvatus algab ennekõike kodust ja autosõidukoolist.
...

Eelkõige see esimene, autokool (nagu tavakoolgi) töötab kätteantud materjaliga. Kord käestlastud paskaaki parandab paraku vaid haud. Paskaake on meil aga oi, kui palju.

90 vs 80 on sisuliselt samade tagajärgedega laupkokkupõrke puhul. Piir minevat 60 pealt... Ka NCAP on 64 km/h. Küll on märkimisväärne vahe PEATUMISteekonnas (see on reageerimisteekond+pidurdusteekond). Ning kes kiiresti sõitnud, see teab isegi, kui palju võib lugebda mõnekilomeetrine kiirusevahe olukorras, kus asjad hakkavad hapuks kiskuma...

Suur vahe on kütusekulus nendel autodel, mille kõrgeimal käigul kiirusel 80 km/h on mootor pöördemomendi kõvera järsu tõusu alast läbi ja kütuse erikulu kõvera põhjas. Õhutakistus on suuremal kiirusel peamine kütuseõgija ja selle mõju koggukulule on märkimisväärne. Väiksem kiirus, väiksem takistus. Samas on oht rikkuda mootor ja käigukast, kui sõita liig madalate pööretega (ja neid autosid on päris palju, mille mootor kõrgeimal käigul 80 peal alles tühikäigult tõusma hakkab...).

Praegu välja pakutud piirkiiruse vähendamine on puhas rahastamine. Trahvimäärad ju ka tõusevad uuest aastast.

Arutelu liikluskäitumise üle on aga küll omal kohal. Nagu tsiteeritu (kellega sajaprotsendiliselt nõustun) ja hulk muid mõtlevaid inimesi on juba maininud, siis idioot leiab ikka viisi, koha ja aja avarii tegemiseks. Kuniks ühiskonna üldine suhtumine seda lollimängimist soosib, midagi ka ei muutu. Muutama hakkab siis, kui kasvav sugupõlv hakkab kodus igapäevaselt kuulma ja nägema vastutustundlikku käitumist ja arutu lollimängimise taunimist. Kuniks aga lapsed näevad ja kuulevad järjepidevalt seda, et turvavarustust on kasutatakse vaid mendihirmus, piirkiirus on vaid lollidele ja üleüldse on vaid suli ja petis õige mees, polegi paremat loota.

Liikluskultuur on tegelikult meie kõigi kätes. Kui igaüks meist ei lase oma purjus sõpra rooli vägitegusid tegema, oma silmnähtavalt lollis kohas korda saadetud sigadusega kiitleva sõbra jätame kiitmata, ehk isegi lausume laitva sõna, on meil lootust paari inimpõlvega jõuda august välja. Potensiaali nagu oleks, rahvas on ju üldiselt haritud.

Pelkade keeldudega, millest kinnipidamist kontrollida ei suudeta, jõuame aga varsti järele idapiiri taga õitsevale "kultuurile"...

t4nel kirjutas:

80-ga lauppa kokku panna peaks sama olema kui 160-ga seina kimada..

Kui Newtoni 3. seadus veel kehtib siis on ikkagi 80ga betoonseina(juhul kui kehade massid võrdsed).

Nii on. Nendele, kes füüsikatunnist poppi tegid, tehakse puust ja punaseks. https://www.youtube.com/watch?v=r8E5dUnLmh4
Üldiselt on nii, et kõige viletsam variant on sõita kokku vastutuleva sõidukiga, mille mass on oluliselt suurem kui Su sõidukil (rekka) või siis vastu puud/posti. Viimase puhul jaguneb aeglustuseks vajalik jõud väga ebaühtlaselt auto esiosa suhtes ning ainult väike osa lööki leevendama mõeldud kereosadest peavad "kogu paugu" enda peale võtma.

t4nel kirjutas:

80-ga lauppa kokku panna peaks sama olema kui 160-ga seina kimada..

Kui Newtoni 3. seadus veel kehtib siis on ikkagi 80ga betoonseina(juhul kui kehade massid võrdsed).

Ma sain natuke teised tulemused
Kineetiline energia = 0,5*m*V*V (kiirus ruudus)
Ehk siis 2-e võrdse massiga (1,8t) autode energia 80km/h = 5760+5760=11520 (ei hakanud ühikutega jändama, taanduvad välja lõpuks)
Sealt nüüd tagasi arvutades saame kiiruseks 113km/h [ruutjuur(2*11520/1,8)]
Ehk siis 80-ga laupa pannes neeldub samasuur kineetiline energia kui 113-ga seina pannes.