1. leht 1-st
Postitatud: N Jaan 04, 2007 12:42 pm
Postitas Beast
kas liivaprits mitte ei soodusta tulevikus roostetama hakkamist? olemas on ka haavli pritsi varjant.
Postitatud: R Jaan 05, 2007 12:10 am
Postitas boob
Beast kirjutas:kas liivaprits mitte ei soodusta tulevikus roostetama hakkamist? olemas on ka haavli pritsi varjant.
Huvitav, kuidas liivaprits soodustab tulevikus roostetama hakkamist? Ehk räägid oma teooriast lähemalt...
Postitatud: R Jaan 05, 2007 7:44 am
Postitas Beast
TEOORIA on siis selline, et liivaprits jätab metalli liiva osakesi, ja kuna liiv sisaldab hapniku siis soodustab tulevikus rooste minemist. st kui rooste läheb siis ikka reipalt. AGA SEE ON AINULT TEOORIA MIDA POLE MINA VÄLJA MÕELNUD. Eelmine postitus polnud väide vaid küsimus.
Postitatud: R Jaan 05, 2007 10:46 am
Postitas Motamees
Mul sõber oli kunagi kusagilt lugenud selle kohta (praegu ei õnnestunud seda teksti enm leida). Jutt oli olnud matalli aktiivseks muutmisest, liivapritsi toimel. Soovitatud oli bensiiniga kindlasti üle pesta pärast (passiveerimiseks vist nimetati seda).
Tollel ajal olid pea kõik benad pliisisaldusega. Äkki see midagi mõjub seal. Kas keemikud oskavad midagi õelda räni, plii, hapnik, bensiin koosluse kohta? Kindlasti on foorumis mõni sellise haridusega liige.
Postitatud: R Jaan 05, 2007 11:54 pm
Postitas erik
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268&page=1
Kui viitsid loe läbi, 70 % tekstist on BS aga sa saad sealt oma kõikidele küsimustele vastused.
Postitatud: L Jaan 06, 2007 6:41 pm
Postitas Beast
viitsid äkki kokkuvõtte teha?

Postitatud: L Jaan 06, 2007 11:39 pm
Postitas erik
Et kui sauna aitasid, siis vihtle ka. Ausalt väga ei viitsi ja hariv lugemine ei jookse kunagi mööda külgi alla.
Heakene küll, mingi enese jaoks universaalse kokkuvõtte võin tuua.
Kui eesmärgiks võimalikult kauaegne kaitse väliste tegurite eest:
1. Liiva kui haavelpritsitud tahab pärast töötlemist mehhaanilist üleharjamist, selleks sobilik tööriist olek nurklihvija otsa käiv traatketas. (seda selleks, et vabaneda pleki sisse pekstud liiva ja muu saasta kõvematest osakestest)
2. pärast harjamist pestakse plekki karukeele ja pesuauinega (sobib ka bensiin õige oleks aga maalripesu aine)
3. Kui plekki kohe üle ei krundita siis on vaja pinda hilisemal käsitlemisel roostemuunduriga töödela ja siis kruntida.
4. esimene krunt on rooste muundamis võimega - või Zn kahekomponentne krunt
5. teine krundi kiht aga kahekomponentne aluskrunt.
6. nüüd võib vist pahteldama ja värvima hakata.
NB. Liivapritsitud detailile otse pulbervärvi peale lastes on tulemus ilus, kuni esimese värvi läbiva vigastuseni, peale seda algab korrosioon juba värvi ja detaili vahel ja levib soodsatel tingimustel paari aastaga nagu vähkkasvaja.