4x4.ee

Lugesin mina seda ja mõistatan, et miks on vaja "peksa ja kõigile võrdselt" lähenemisega probleeme lahendama asuda
See on umbes sama mis taimetoitlaste ühiskonnas vägisi 5..10% lihatooteid igasse sousti suruda.
Gluteenitalumatusega inimesele on ette nähtud erimenüü (lennukis, suvalises majutusasutuses) ja dai bohh talle peale hakkad suruma oma "nägemust" ilmaasjadest, pahandus missugune.
Vanakooli mootoriga või mõttemaailmaga inimesele (noh, et poslamasla käib pannile ja masuut mootorisse, utreeritud lähenemisega) sõidetakse aga mingi direktiivi valguses rämedalt sisse.

Kui on vaja biokütuste osakaalu tõsta - palun, pange friikartuliõli tanklad püsti ja/või lõpetage inimeste kiusamine ära kes seda ise paaki valavad. Kõigepealt keelatakse kodus valmistatud rapsiõliga sõitmine ära ja siis hakatakse vägisi biosolki sulle ise paaki siristama. Aijaa, õigus, ei tohi oma biokütusega sõita - hakkab jälle mingi kepp aktsiisiga ja -voilaa!- "tehas ei luba sellist kütust mootorisse(!!!)" ohkimine pihta. Seda enam, et, tsiteerin:

"Realo selgitas, et biokomponendi osakaal erinevates biokütustest saab olla erinev. Näiteks on tulevikus üheks nõudeks müüa ka 100-protsendilist biodiislikütust ja mõned aastad tagasi müüs Statoil 85-protsendilise bioetanooli sisaldusega mootoribensiini."

Veidi irisemise maik man mu postitusel, aga no hämmastust tekitab. Kõigepealt keelame ära ja siis sunnime kõigile peale, mis mõttes? Soodustage biokütuste kasutamist või reglementeerige see kasutus mõistlikel alustel ära ja inimesed võtavad need ökonoomsetel või ökoloogilistel kaalutlustel ise kasutusele, tõuseb ka osakaal nõutavale tasemele.
Või kui ikka kuidagi ei saa, hakake biokütust oma reserv- jm jaamades ja katlamajades põletama. Kodaniku auto ei ole teerull ega prügikast (pindamised ja siis nüüd see kütuste "tuunimine").

Kütustega oleme varsti mäel, elektrienergiaga on ka kamm turjas (hõõglambid, tolmuimejate võimsus) - jääme ootama karmi eurodirektiivi peldikupoti lubatud veetarbe kohta. Et pettust ei oleks, taimer peale, kauglugemisega, tunnis rohkem kui 2 paaki ei tohi lasta võimaldada...

Kas keegi sai aru sest statoili muti argumentatsioonist, miks just 98-le ei tohi biolisandit panna?

Aijaa. Tsiteerin:

"Realo lisas, et biokomponendiga kütuste propageerimiseks on enamik Euroopa liike kehtestanud biokomponendile kas madalama või 0-aktsiisimäära, mis võimaldab biokomponendiga kütust müüa kas sama soodsalt või isegi soodsamalt kui 100-protsendilisi fossiilkütuseid. Eestis otsustati aga biokomponendi maksuvabastus kaotada paar aastat tagasi."

Fucking priceless.

P.S: tsitaatide allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/st ... d=69828677

Aru ei saanud kas see puudutas vaid bensiini (95) või ka diislit?

tarmo kirjutas:Aru ei saanud kas see puudutas vaid bensiini (95) või ka diislit?

Ajalehe artiklist võib välja lugeda, et diislile lisandub kaks senti. Artikkel. „Kuid ka bio- etanooli ja biodiislikütuse enda hind on üks tegur, mis tõenäoliselt kasvatab mootorikütuste hinda,” nentis ta. „Bensiini puhul võib eeldada hinnatõusu umbes pool eurosenti ja diislikütuse puhul kaks eurosenti liitri kohta,” ütles Ruuda.

No mina seda biomöga hea meelega ostma ei hakkaks. Mida ma siis muruniidukisse kallama peaks, mootorsaele? 80 võeti müügist maha, seega 95 on ainus lahendus. Mingi biobensiiniga need punnvärgid tõrgeteta ei töötaks, ma arvan.
Kui ainul nt 98 hakkab puhas olema (nagu Soomes), saab plärina kõrvale rõngaste laulu kuulata (ja lõpuks neid vahetada). Auto puhul vahet ei ole, solki hetkel ei tangi
Auto on vana ja mingit liisingut maksta ma ei taha. Ei usu ka, et mingi piss pähe peaks lööma ja poodi skooda järele peaks ronima.
Meie mummo elab Soomes ja nii palju kui kõrvalt oleme näinud (ja vanainimese informatsiooni üleküllust kuulanud), ega põdrad seda biosolki suurt ei ostagi.
Kellele seda bios*tta vaja on? Peale kontoris sündinud jewroametnike?

Vabandust, ma olen loll, aga kas keegi seletaks ära:
1) mis printsipiaalne vahe on 95 ja 98 bensul? s.h. biolisandite aspektist?
2) kuidas tekib efekt, et mootor mis 95-ga käib, 98-ga pekki läheb?

Täiesti siiralt küsin. Mul oli mingi ettekujutus kütuse oktaanarvust olemas (parem detonatsioonikindlus), aga viimasel ajal on see nii pressi artiklite kui foorumi postituste mõjul kõikuma löönud/endas kahtlema hakanud...

Katsun ise ka veidi selgust saada ja sutsu siis selgitada.
Tunnistan, et osad mu eel-teadmised tulenevad "vanamehed kuuri kõrval rääkisid" allikatest.
Kõrgema oktaanarvuga kütus vajab suuremat survet, et detoneeruda. Madalama oktaanarvuga kütus jällegi võib uuemates mootorites palju kurja teha, sest süttib liiga vara (süttib rõhu tõttu enne kui küünal ta süütab). Oktaanarvu tõstetakse bensiinis siis üldiselt etanooliga. Seega mida kõrgem on surveaste, seda suurem on töötemperatuur ja ka löök, mis sealt tuleb. Tavalised mootorid tavaseades selliseid surveid ja kuuma ei vaja.

Järeldan seega, et madalama oktaanarvuga kütus sobib paremini kodumasinatele selle pärast, et põleb lihtsamini. Kõrgem oktaanarv seega antud juhul tähendab efektiivsuse langust.

Kuidas see va biolisand siia nüüd sisse mängib, tekitabki nüüd minus skepsist. Kuidas see biolisand mõjutab bensiini süttivust? Kui see süttimine muutub sõltumata oktaanarvust halvemaks, siis tähendab see jälle jõu kadu (niiduk ei niida, saag ei sae, genekas ei genereeri). Kuidas kehvemini süttiv kütus mootorit lõhub, on hea küsimus. Igasugune "bio" eesliide tähendab minu jaoks siiski kõrgemat oktaanarvu ja väiksemat energiasisaldust.

Põhirõhk on igal pool sellel, et timmitumad mootorid lähevad lõhki madala oktaanarvuga kütuse peale (plahvatab liiga vara ja kõlab nagu peksaks kääbik haamriga mootorit). Tänapäeval auto ajud klaarivad ise süüte tihti paika ja polegi millestki probleemi.
Võimalik, et see viimasel hetkel kehvem süttimine lihtsamale mootorile on ebavajalik ning kurnav ja mingist kasutegurist siin juttu ei ole. 2Tmootorsaag võib mööndusega seega kergemini üle kuumeneda ning see kärakas ei määri end ise - vaid määrime meie oma väriseva käega. Ei pea vist autoteemalises foorumis hakkama seletama, mis juhtub kuuma ja ebapiisavalt või üle määritud mootoriga.

Võimalik, et kogu see probleem on üks suur pseudokas. Kiire guugeldus igatahes näitab, et "vana hea küts" on parim.

Mõni kütusevello võiks ka sõna sappa panna.



Allikad:
http://www.economist.com/blogs/babbage/ ... ne-ratings
http://mechanics.stackexchange.com/ques ... low-octane
http://www.nicoclub.com/archives/gasoli ... myths.html
http://cleantechnica.com/2013/06/28/hig ... al-closer/
http://mn.gov/commerce/weights-and-meas ... eFacts.pdf
http://biofuel.org.uk/bioalcohols.html
http://www.answers.com/Q/What_are_the_e ... octane_gas
(Kuna meil siin foorumis ei ole viitamise reegleid paika pandud, viskasin kogu loetud materjali siia alla ühte punti kokku. Suhtume mõistvalt. Kellele minu tõlgendus ei sobi, võib ise ka läbi kõik lugeda ning sõna sekka visata)

Tsiklistide hulgas on teada ja korduvalt äraproovitud teema - kes tahab siniseid leegitorusid, kallaku 95 jaoks mõeldud tsiklisse 98. Tagumikuga reeglina miskit tunda ei ole.

Aina müstilisemaks läheb...
Aga kuna ma end lolliks teha ei häbene, mõtlen kõva häälega edasi:
Sinised leegitorud viitavad suuremale temperatuurile justkui?
Suurem temperatuur saab tulla kas:
- detonatsioonist (välistatud mitut pidi, parem detonatsioonitaluvus, tagumik midagi ei ütle, knock sensor (kui on) ka ei rakendu)), või
- kütuse koostisest/koostisainetest
- kütusesegust tulenevalt (liiga lahja segu?)

I'm lost...

Keegi sisepõlemismootoreid või kütuseid tõesti pole õppinud meie ridades?
Siin oli ju keegi "tõkatõka" õppejõud vanasti, kui ma õigesti mäletan, kes mingit sõltumatu vedrustusega kolli ehitas ja müüs... 555 või 777 vmt useriga...?

Kas tsiklite puhul on juttu 2- või 4-takti mootoritest? Mitte et ma suudaks välja mõelda, kuidas kütusele lisatav õli seda mängu mõjutada ja korraldada suudab...
Just chattisin tuttava tsiklimehega, tema väitis küll 98ga hoopis teise pilli p...e all olema (4T)... see klapiks nagu minu talupojaloogikaga, et kõrgem põlemistemperatuur tähendab suuremat gaaside rõhku ja survet kolvile, et ehk võiks nagu minekus vahe olla küll?

no palun, pane iz jupiterile 98 bentsu. tahaks juba tulemust näha, kuigi tean mis see on.
Küsiks pigem, et miks rallikad kõrgema oktaan arvuga bentsu kasutavad?
ja veel sellist mida tanklast
ei saa?
äkki ikka põleb vihasemalt?
Minu jaoks pole vaja vastata. tean ka seda vastust.


Nii mõnelgi vanemal vene masinal mootor saba andnud vale bensu kasutamisega.
Näiteks nooremast ja rumalamast peast sai tsikli kolbidest küll ja küll auke läbi põletatud.

tanel kirjutas: Just chattisin tuttava tsiklimehega, tema väitis küll 98ga hoopis teise pilli p...e all olema (4T)... see klapiks nagu minu talupojaloogikaga, et kõrgem põlemistemperatuur tähendab suuremat gaaside rõhku ja survet kolvile, et ehk võiks nagu minekus vahe olla küll?

See talupojaloogika ei olegi nii mööda tegelikult. Monsterautod ja vormelid sõidavad üldse kas etanoolil või mingil kosmose-lennukikütusel, millel oktaanarv üle saja.
Miks? - Sest mootorid ongi seadistatud kõrgetele survetele, suurele kuumusele ja kõrgele hobujõule. + ohutus, mida ei saa tegelt mainimata jätta.

Enamus meist, kes sõidavad tavalisemate autodega, mis ei ole just umbes audi rs seerias ega japsi ulme-baikidega, ei peagi kallama oma paaki kõvemat kütet. See lihtsalt ei sobi. Vormelisse 95t kallates lendab see pirtsperse lihtsalt õhku. Rahulikumal mootoril jälle tekib raskuseid selle kõrge oktaani efektiivsel kasutamisel. Võime ju unistada, et tagumiku all Murchielago aga tegelt reaalsus on ikkagi pisike neliveoline nissan, mis võib mingi biokytsi peale saba anda.

Sobib kergestisüttiv ja suurema energiahulgaga ühiku kohta küte. Tatikana oma Deltasse ja IZ planeta kolme kallasin ma ikka 90 või äärmisel juhul 95 kütet. Kõrgem oktaan ei toimi nendes vanades mootorites, hästi ei taha ta ka toimida tavaautodes. Kui toimib, siis jääb jõudlus tegelt pigem lahjemaks. See ka kõik mu toodud allikates väljas tegelt.

Mis metalli siniseksminekusse puutub, siis sepana võin öelda, et metall nooldub - struktuur veidi muutub ja tekib esialgu kollakas, punakas ja lõpuks sinakas värvus (vastavalt temperatuuri tõusule). See siis lihtsustusena öeldud.

+ mis pisikestesse õhkjahutusega pentsukatesse veel puutub, siis suur tuli paha, madal temperatuur hea

Edit:
Lisaks selgitusena, nagu ma ise aru sain, tekitabki kõrgema oktaaniga kütus suurema kuumuse, et sellest siis kineetilist energiat teha (sisepõlemismootorite kasutegurid kõõluvad seal 20-30 prossa kandis kui puusalt tulistada, ülejäänd on kuumus). Sellest ka see rallikate teema, mootorid on seadistatudki suurematele survetele, süütemomendid viimseni välja timmitud ja selle pärast ongi igal mehel raja ääres töökoda kaasas.
Tavaline mootor läheb ka vändast käima, eeldab, et ei ole vaja nii suurt rõhku ning armastab madalaid temperatuure, joob seda 95't ohtramalt ja nurrub seepeale nagu mu armas direktriss.
...ja võiks veel pikalt takka seletada, mida iga takt täpselt siis mootoris teeb....

Rallikatel kõrgem surveaste, ja 95 hakkab detoneeruma. Detonatsioon mootoris on kütuse ülikiire põlemine( kuskil seal 2000m/s, kui õigesti mäletan), normaalne põlemiskiirus on seal umbes 200m/s. Numbreid kahjuks täpselt ei mäleta, nii, et ärge väga kõvasti lõõge. Piltlikult puust ja punaseks, mootori normaalne töö on nii, et lükkad kolvi käega alla, detonatsioon on nii, et annad 10kg haamriga kolvile lagi pähe.

Kangem kütus, ehk siis suurema detonatsiooni kindlusega kütus tagab selle, et segu ei hakkaks detoneeruma. lisaks sellele põleb 98 natuke valjemalt ka, ning vanadele mootoritel võib ära põletada klapi servad näiteks. Kuna 98 põleb veits kiiremalt.

Selline minu arusaam nendest asjadest olnud, kui väga vale, siis andke jalaga tagumenti...


Terv. Villu

Mäletan isegi, kui kolhoosi mehed oma ladade surve astet erinevat meetoditega alla üritasid viia,
et A72 benstuga sõita saaks.

Aga point ikka siin selles bio lisandites.
Tean kui rõvedalt soomes see bio diisel haiseb. isegi põlemis hais on juba rõve.
Pole ka ime, kui seda mingitest kala rappidest tehakse, mis mingi keemia sisse vädima pannakse.
huvitav, et seda veel bio diisliks nimetatakse. Autod töötavad ka sellega märkimisväärselt sitemini.
Isegi mu kõige sööja transit hakkas turtsuma ja pirtsutama. jõu kadu oli koormaga korralikult tuntav.

Nojust. Tavainimese küte on ikka madalam oktaan-arv. Mootor toimib rahulikult nendel temperatuuridel, mis tema jaoks mõeldud on. Detonatsioon tuleb siis kui kütus jõuab surve tõttu süttida enne kui küünal ta süütama peaks. Selle pärast siis ei tohigi rallikasse 95t kallata.

Nii palju kui ma biokütustest kuulnud olen, siis jahutakse ikka kõrgest oktaanarvust ja keskkonnast.
Vabandage väga aga ma isiklikult ei soovi sõites haiseda nagu kala per*se. Pärast ei taha see va 98pents -30nega süttida ka korralikult. Mootor, mis on mõeldud töötama väiksel survel, madalal temperatuuril, ei taha silindrisse mingit adrumahla, mis midagi ära kärsatada võib.
Kuigi tõsi, omadest kogemustest ütlen, et 98t kulub miskipärast sutsu vähem.
Diisliga on veel terve omaette ooper.

Kogu see 98 jumaldamine ongi tegelikult suur reklaamitrikk. Suurem on ju alati parem. Või kas ikka on?

Võiks ikka ära otsustada mida tahate endale paaki kallata? Mõned teemad allpool ollakse nõus poslamaslat ,vana õli , ja kasepuid mootoris põletama.Ja siis riik paha et sellist tegevust piirab.
Nüüd ju võimalik täitsa seaduslikult tanklast biolisandiga kütet osta?
Soomes oli ka algul hull kisa ,et vanad rondid surevad ära selle uue küttega aga millegipärast tossutavad siiamaani ringi isegi zigullid-mossed.

heints kirjutas:Võiks ikka ära otsustada mida tahate endale paaki kallata? Mõned teemad allpool ollakse nõus poslamaslat ,vana õli , ja kasepuid mootoris põletama.Ja siis riik paha et sellist tegevust piirab.
Nüüd ju võimalik täitsa seaduslikult tanklast biolisandiga kütet osta?
Soomes oli ka algul hull kisa ,et vanad rondid surevad ära selle uue küttega aga millegipärast tossutavad siiamaani ringi isegi zigullid-mossed.

sigullid ja mossed saavad soomes 85e bensiini ka tankida.