4x4.ee

Kuidas korrektselt massi kereplekile ühendada?
Plekk haljaks juhtmekinga alt ja peale ühendamist värviga üle või kõlbab otse värvi peale king panna?
Veepumba korpuselt kerele mineva massi peab uue panema.

Kui ma ise teeks, siis tõmbaks pleki haljaks, laiem seib veel igaks petteks alla ja korralikult kinni ning siis mingi tummisem värv peale.

Ma isiklikult keevitaks ühe ,näiteks 10-se poldi, vähe paksema pleki (raami osa vms) peale ja ühendaks sinna korraliku kaabli. Siis on kindel, et tulevikus ei teki korrosiooni kuskile pleki-seibi ühenduse vahele ja ehk jäävad elektrianomaaliad olemata.

rivo kirjutas:Ma isiklikult keevitaks ühe ,näiteks 10-se poldi, vähe paksema pleki (raami osa vms) peale ja ühendaks sinna korraliku kaabli. Siis on kindel, et tulevikus ei teki korrosiooni kuskile pleki-seibi ühenduse vahele ja ehk jäävad elektrianomaaliad olemata.

Need tummisema voolukaabli kingad on veits väiksema poldiavaga. 8mm oli tõenäoliselt. King läbi poldi ja nylock mutter peale, ei vibreeri lahti ka.
Aga mõte on igal juhul parem - kui nii teha, siis võib asja täitsa ära unustada.
Kui asukoht pole keevitamiseks parim, siis tuleb teisiti jeblada

Kui haljaks lastud auguümbrusele sirts määret enne kinnikeeramist peale lasta, ega siis rooste vahele ka roni. Pole mõtet üle pingutada/mõelda...

mart77 kirjutas:Kui haljaks lastud auguümbrusele sirts määret enne kinnikeeramist peale lasta, ega siis rooste vahele ka roni. Pole mõtet üle pingutada/mõelda...

Mis tähendab määret....miljoonid kasutajad loevad ja panevad tavotti ja ok ?

mart77 kirjutas:Kui haljaks lastud auguümbrusele sirts määret enne kinnikeeramist peale lasta, ega siis rooste vahele ka roni. Pole mõtet üle pingutada/mõelda...

Seda on ennegi nähtud. Kui ühendus peaks mingil põhjusel lõdvenema, siis on sõltumata määrde olemasolust korrosioon suht kiirelt vahel ja peale vaadates seda ei näe, suur seib varjab sita ühenduse ära.

Roostekoll kirjutas:

rivo kirjutas:Ma isiklikult keevitaks ühe ,näiteks 10-se poldi, vähe paksema pleki (raami osa vms) peale ja ühendaks sinna korraliku kaabli. Siis on kindel, et tulevikus ei teki korrosiooni kuskile pleki-seibi ühenduse vahele ja ehk jäävad elektrianomaaliad olemata.

Need tummisema voolukaabli kingad on veits väiksema poldiavaga. 8mm oli tõenäoliselt. King läbi poldi ja nylock mutter peale, ei vibreeri lahti ka.
Aga mõte on igal juhul parem - kui nii teha, siis võib asja täitsa ära unustada.
Kui asukoht pole keevitamiseks parim, siis tuleb teisiti jeblada

Võib ka keevitada peenema poldi. Ja asukoha saab ju alati parema valid, tuleb lihtsalt pikem kaabel panna. Piisava ristlõike pinnaga kaabli puhul pole kaabli pikkusel väga tähtsust, et mass ühendamata jääb või voolutugevus kaabli kuumaks ajab.
Näiteks tõsuki aku kaablitel kasutan 50 või 90mm2 kinga ja selle poldi augu läbimõõt on 12mm. Aku ise on kuni 925Ah. Ühendus kestab ja ei ole liigset kuumenemist ja muid jamasi. King saab muidugi tinga kaabli otsa kinni, mitte pressides.

Plekk päris haljaks, parem kui pleki pind jääks sile (nagu kaablikinga pind), mitte relaka jälgedega, kus elektri kontaktpinda vähe ja kuhu rooste vahele ronib. Kui õhuke plekk, siis teisele poole plekki poldi pea alla suuremat/paksemat seibi. Võib panna seibi ka pleki ja kaablikinga vahele, mutri alla aga kindlasti. Määret enne ja pärast. Vaseliin on hea, vaesel ajal käib "tavott" kah- paar aastat ikka peab;:-) Kontrollitud. Värv elektriühenduse peale ei sobi.
Võib poldi/mutri/plaadi/misiganes viguri keevitada, aga pole ju mingit vahet kas puhas pleki pind või mingi uus tekitatud lisapind! Oluline ikka, et kontaktpind kaablikingaga oleks sile ja puhas.
Ja.
Mutter kinni keerata nii nagu peab, muidu mingil põhjusel lõdveneb! ;:-)

puhvel kirjutas:

mart77 kirjutas:Kui haljaks lastud auguümbrusele sirts määret enne kinnikeeramist peale lasta, ega siis rooste vahele ka roni. Pole mõtet üle pingutada/mõelda...

Mis tähendab määret....miljoonid kasutajad loevad ja panevad tavotti ja ok ?

Ei, miljardid suisa loevad ja panevad... Aeg on edasi läinud ning variante määretest on mustmiljon. Isiklikult paneks vaskspreid, kuigi tegelikult see elektrit ei juhi.

Ma olen sellises kohas grafiitmääret kasutanud, seda saab Valgevenes tanklast 2 euri liitrine pott.

mart77 kirjutas:

puhvel kirjutas:

mart77 kirjutas:Kui haljaks lastud auguümbrusele sirts määret enne kinnikeeramist peale lasta, ega siis rooste vahele ka roni. Pole mõtet üle pingutada/mõelda...

Mis tähendab määret....miljoonid kasutajad loevad ja panevad tavotti ja ok ?

Ei, miljardid suisa loevad ja panevad... Aeg on edasi läinud ning variante määretest on mustmiljon. Isiklikult paneks vaskspreid, kuigi tegelikult see elektrit ei juhi.

Juhib küll elektrit!!! Samuti juhib grafiitmääre elektrit. Aga muidugi antud kontekstis ei ole asi määrav. Siin rohkem asja mõte, et ei läheks kiirelt rooste. Pistikutesse ei peaks seda kindlasti panema. Igal asjal ikka oma tähendus. Sõbral kogemus olemas, laskis ka kaitsmeploki taga oleva pistiku täis seda vaskspreid ja mingi aja pärast hakkas uut plokki otsima, kuna oli see pistik ära kärssand.

Põhjuseid selliseks kärssamiseks võib olla ka teisi, kehv ühendus, ülekoormus. Paks kiht vaskspreid ei näita tavatestriga surkides mingit juhtivust.

No grafiitmäärde el.juhtimise kohta ei oska sòna vòtta, aga näiteks eelmise omaniku poolt oli vintsi mootor vaske täis spreitatud ja mingit kärsssmist seal sees küll täheldanud pole. Aga ise ma näiteks kasutan kòigis polt/mutter liidetes tòrva spreid. Massi juhtmed olen enne ikka kuivalt külge ühendanud ja siis üle spreitanud, mujale piserdan keermetele, ei pääse niiskus vahele, ei vibreeri nii lihtsalt lahti ja ka aasta pärast on see polt/mutter kerge vaevaga kätte saadav.

jyrgen kirjutas:... aga näiteks eelmise omaniku poolt oli vintsi mootor vaske täis spreitatud ja mingit kärsssmist seal sees küll täheldanud pole...

Kindel, et see ei olnud rootori kommutaatori lamellide kulumisest tekkinud vasetolm? Enamus dc mootoreid küll seest söemustad, kuid näinud ka seest vasekarva mootoreid juba siis kui meie suures riigis vasemääret vist ei müüdud.

Vask määrdes- et tuld ja kuuma saav ühendus oleks edaspidi kergesti lahti keeratav (ei "põleks" kokku).
Grafiit määrdes- põhimõtteliselt sama "libestiga" määre, vanasti sai pandud, kui teadsid et poltühendus kasutustingimustes kindlasti rooste läheb kuid on sama kindlasti vaja ka kaugemas tulevikus lahti võtta.
Oleneb alusmäärdest (kuhu vask või grafiit või misiganes puru on lisatud) kui hea on nende niiskuse tõrjumise omadus.

Samas, varasemas postituses kirjeldet meetodiga kere külge kruvitud aku miinusjuhtme king miski 6+ aastat hiljem- läikis kerepleki pind ühenduskoha all jätkuvalt. Määrdeks miski CCCP-i aegne noname "tavott" suure ämbri seest.

Muuseas, kindel ja kestev lahendus on ka kaabli kere külge jootmine, aint tuleb hoolitseda et jäme kaabel suure vibraga joodist lahti ei hakka kakkuma. Kah kontrollitud lahendus. A tjah, tänapäeval variante mustmiljon... Nii et andke lahkesti headest ja parimatest lahendustest teada!