4x4.ee

Tekkis väike mõte lumesahaga, nimelt kuidas reageerib hüdrosilinder õhuga? Kui effektiivne on hüdrosilinder, kui panna see toimima õhu pealt?

.... küsimustele vastused endiselt tasuta. Põhikooli füüsika: Kas gaasi saab kokku suruda- jah
Kas vedelikku saab kokku suruda - ei.
Seega - reaktsiooni ei toimu.

helar kirjutas: Seega - reaktsiooni ei toimu.

Loll jutt. Õhk LIIGUTAB hüdraulilist silndrit edukalt. Küsimus on selle tootlikuses ehk jõus. Hüdrosilindri enda liigutamiseks kulub oluliselt rohkem ressurssi kui pneumaatilise silindri jaoks.
Paraku ei oska ma ühtegi raud kindlat vastu argumenti tuua kasutamaks hüdraulilist silindrit pneumaatilise asemel. Hüdrauline silinder on tehtud suuremate survete jaoks ja jõudu rohkem hüdraulikaga kui samas mõõdus pneumaatilise silindriga võrrelda. Võid julgelt kasutada hüdraulilist silindrit õhuga kuid ära oota sama jõudu mis hüdraulikal (tõenäoliselt on eluiga ka lühem).

Küsimus kahele eelmisele (teine ja kolmas postitus) füüsikule :
Mis vahe on pneumosilindril või hüdrosilindril kui töörõhk on sama ehk ühele pinnaühikule mõjub sama jõud ?

Õhk jahtub ja siliner muudab asendit.

helar kirjutas: .... küsimustele vastused endiselt tasuta. Põhikooli füüsika: Kas gaasi saab kokku suruda- jah
Kas vedelikku saab kokku suruda - ei.
Seega - reaktsiooni ei toimu.

Tegelikult on asi palju lihtsam!
Kõik sõltub rõhust silindri kolvi taga (või ees)
1 bar pindalaühikule 1 cm2 võrdud jõuga 1kg või 10 N kui soovite.
Teisisõnu 60mm läbimõõduga hüdrosilinder, mille kolvitagune pindala on ca 28 cm2 suudab 100 bar rõhu juures liigutada piki silindrit raskust 2800 kg. See on õli jaoks väike surve. Kui samasse silindrisse lasta õhk 10 bar-i, liigutab see raskust 280 kg
Et sama 10 bar-i rõhu juures suudaks silinder liigutada 2800kg, peab silindri läbimõõt olema 190 mm
Lisaks muidugi igasugused muud nüansid, mis tulenevad gaaside ja vedelike erinevatest füüsikalistest omadustest.

Pneumosilinder võib sul olla küll kiirem, aga vahe on selles, et õhu ja õli tihedus on erinev ning sellest ka su küsimusele vastus: hüdrosilindril on rohkem jõudu kui pneumol ja seda just märgatavalt madalal rõhul.

helar kirjutas:Õhk jahtub ja siliner muudab asendit.

Istu. 2 .

Midagi teema algatajale kah vastuseks,kuna keskmine hüdrosüsteemi töörõhk on 150-200 bar-i ja kompressor lööb sul parematel päevadel 8bar-i siis ei ole sellel asjal jumet väga.
Eeldan,et tahad seda zili peale aretada.

Kuna teemaalgataja pole öelnud milline on saha konstruktsioon (jõuõlg jmt) ,milline on silindri kolvitagune pindala ja stoki läbimõõt,ning millise rõhuga ta soovib hakkama saada siis vastus esimesele küsimusele,et saab küll.
Ülejäänud peale GC peavad 7. klassi füüsika uuesti meelde tuletama.

Movistar kirjutas:

helar kirjutas:Õhk jahtub ja siliner muudab asendit.

Istu. 2 .

Lisaks eeltoodule peaks siiski positiivse hinde saama. Kui me just õhkpadja tööpõhimõttel toimivat silindrit ei otsi ?

Kui juba hüdrosilinder olemas, siis tee kaks kulutust veel, pump ja jagaja+nipetnäpet torujuhet, lisaks üks ölimahuti ja olemas, ei ole mingeid susinaid ega miskit. Lisaks kena kindel värk, tõsta või kive maaseest välja

Nuh mehed, vähemalt loogika teil liigub.

Üks põhjus, mille pärast hüdrosilindrit pneumoga ei rakendata, on materjal. Ehk siis teras. Suruõhk sisaldab alati niiskust ning silinder on varsti seest roostes. Pneumosilindrid on kaasajal alumiiniumist, varem ka pronksist, õhuniiskusele peavad need paremini vastu. Lisaks on hüdrosilinder oma võimaliku pneumoga arendatava jõu kohta ropult raske.
Teiseks, hüdrotihendid on veidi teise ehitusega ja jäigemad kui pneumotihendid. Hüdrosilinder jääb õhuga töötades lekkima, kui vähegi kuivemaks läheb.
Kolmandaks, pneumot saab kasutada vaid kahes ääreasendis. Õli teatavasti kokku suruda ei saa, lukus portide korral püsib silindri kolb jäigalt paigal. Õhk aga annab vetruma, kolb võib mõlemapoolse võrdse surve ja piisava varrele rakendatava jõu korral rõõmsalt ühest ääreasendist teise liikuda.

Hunnik väiksemaid põhjuseid veel, aga ka siintoodutest piisab täielikult.

Katsun eelkõnelejaid liialt mitte dubleerida ja veits juurde pajatada.

Ükski kompressor ei toida üht korralikku hüdrosilindrit ära, ma kardan. No kui piisavalt suur (ja väga tugev) rõhupaak taha pookida, saab puuduoleva rõhu lihtsalt kogusega kompeneerida. Siiski olen ülimalt skeptiline. See sahk töötaks ehk jah aga kasutusmugavus-kasutegur oleks nullilähedane. Rõhku võib pneumoga korraks kõrgele ajada küll aga hüdro suudab oma (tõsiseid töö-)rõhke ka ühtlasena hoida. Asi näeks välja nii selle õhuga, et sahk hakkab lihtsalt vänderdama.

Kõik sõltub ju sahast endast ka - millised on jõuõlad, kas on ka tõstesilinder või lihtsalt pööramise funktsiooni jaoks jne. Pöördsilindris mingit rõhku sees hoida, et kohe päris lössi ei lendaks, saab ju katsetada. Suured need silindrid üldse on?

Kui neid silindreid nö kuivalt käiata, tekib koheselt määrimise küsimus. Hüdrosilindrid määrivad end ise ju
Kompressorist kondentsi ja tolmu sisse puhudes ei jää neist silindritest palju alles.

Jah, muidugi, õhku annab kokku suruda ning kivisse-kaevukaande sõitmisel annab saha kenasti vetruma. See säästaks nii sahka kui masinat. Üheksanda klassi füüsikas aga õppisime, et õhk kokkusurumisel kuumeneb. Kui peaks juhtuma, et maksimaalasendis silinder järsku lõõtsaks kokku peaks löödama, annab kindlasti miski kusagil järele.
Hüdraulika puhul on selle vastu rohi olemas - kaitseklapp ja hüdroaku.

Seega kui plaan on kindel, siis pajata pärast teistelegi, kas toimib ja mil määral. Mina kätt ette ei paneks aga suhtuks ideesse kerge reservatsiooniga.