4x4.ee

Vabatahtliku päästekomando ca 10-11 tonni kaaluv ZIL-131 vajab uuesti vintsimise võimekust. Seoses sellega küsin liiduvabariigi kangematelt vintsimeestelt nõu. Lugesin läbi foorumi erinevad teemad hüdrauliliste- ja elektriliste vintside kohta, kuid üldised küsimused jäävad õhku. Küsimused kirjutan tumedalt, samas kommenteerida võib kõike.

Taustaks. 131-le lasime paigaldada 132kw Volvo F613 510Nm diiselmootori ja ZF S5-42 kiirendava käigukasti (5.72-0.76), millel mõlemal pool 6 poldiga jõuväljavõtte avad. Tuletõrjepumba jõud sai võetud vahekasti pealt. Selle asjaga on korras, auto võimekus paranes kõvasti, mootori pöörded vee pumpamisel vähenesid. Elektrisüsteem on jätkuvalt 12-voldine.

131 mehhaaniline vints oli hea, kuid pärast mõningast otsimist ei ole ma leidnud inimest, kes ZF-i käigukasti kaldhammakast 131 vintsi sirge hammakaga väljavõttele adapteri teeks. Võib-olla polekski see hea variant, kuna ma pole kindel, kas adapter ja PTO vastu peaksid. ZF originaal PTO lubab kuni 30 minutilise intervalliga töötades PTO-le rakendada 270 Nm.

ZIL-131 tehase andmetel 5-tonnisele originaalvintsile pole eriti midagi ette heita. Sai ilma plokita imelisi raskusi liigutatud. Diisliga ja Zil-i kastiga oleks originaalvintsi võimekus arvatavasti parem, kuid käigukast sai vahetatud parema lõppkiiruse ja suurema lubatud sisend Nm pärast.

Päästeautoga me võistlema ei lähe ja mudajärve vabatahtlikult ei sõida. Oht paigale jääda võib tekkida (difrilukkude puudumise tõttu) kuskile kinni jäädes või kraavi vajudes. Vintsimist tuleb ette rohkem teiste ((pääste)autode) aitamisel ja muude objektide eemaldamisel või fikseerimisel. Vintsi kiirus ei ole väga oluline näitaja.

Eesmärk oleks esialgu taastada ühe vintsi võimekus. Siinkohal tuleb öelda, et MTÜ finantsid on väga piiratud. Samas peab vintsi süsteem olema lihtne ja kasutajakindel, kuna tegu on siiski kolhoosi varaga. Hulluks ei tasu selle auto puhul minna, arvan, et raskemate kui 20-30+ tonniste aparaatide tõmbamiseks jääb auto kergeks ning puudub võimalus sõrgu maasse ajada. Lennukite ja rongide tirimiseks tuleks kunagi midagi muud ehitada.

Variantidena kaalume 9-tonnist B-kategooria elektrivintsi või 131 originaalvintsi hüdrosüsteemiga. Kindlasti ei tohiks hüdro peale minnes 131 vints muutuda nõrgemaks kui originaalis (jämedama tiftiga), pigem tugevamaks. On ka mõte paigaldada esialgu elektrivints ette (lihtsam ja odavam lahendus, ees parem valgustatus ja täpsem juurdesõit objektile, lühem tross, auto mootori tööst sõltumatu) ja hiljem taha hüdroga 131 või URAL-i vints (suuremad raskused, 70 meetrine tross, enese pääste, kui on liiga kaugele mindud). Kas on argumente paigaldada vastupidi?

Nüüd tuleb eriti võhiklik osa:
Kas on saadaval samade ja suuremate katkemisnäitajatega nööre kui 13+ mm trossil?
Küsimus ankurdamise kohta – kui nt libedal pinnal tõmmata ühe vintsiga läbi ploki nt 15-20-tonnist raskust, siis kas teise vintsiga (nt pool trossi poolil) end ankurdada saab/tohib? Või peab teise vintsi trossi ankrust tagasi läbi ploki auto külge tooma? Kas tõenäoliselt katkeb enne tross või lõhub ära vintsi mootori/kerimismehhanismi/korpuse vms?

Kas 131 vintsi hüdro peale minekul on lihtsaim variant panna käigukastile külge õhuga lülitatav PTO ja selle otsa hüdropump? E-Bays pakutav variant annab survet max 250 bar-i. Auto taga, tuletõrjepumba kapis on olemas sidur ja mootori pöörete hoob, millest saaks vajadusel uuesti kabiini ronimata sidurit lahutada ja pöördeid muuta. Hüdrovintsi oleks vaja puldiga juhtida eemalt, pooli nägemisulatusest.

Mitte OEM PTO-d antud kastile:
http://www.ebay.co.uk/itm/PTO-UNIT-FOR- ... 27cb66c499
http://www.ebay.co.uk/itm/PTO-PUMP-KIT- ... 27d4013d09
Mis võiks kokku maksma minna hüdrosüsteem koos paigaldusega, et säiliks 131 originaalvintsi hea võimekus?
_________________
Pilk peale järgnevatele elektrivintsidele ja andmetele- kas need võiks teha harvaesineva töö ära või põlevad kohe läbi? Kui kasutada plokisüsteeme? Paremad firmavintsid lähevad eelarvest välja.
http://www.ebay.co.uk/itm/The-Monster-2 ... 53ee738081
http://www.ebay.co.uk/itm/T-MECH-ELECTR ... 3cd2dc349b

Hetkel on autol kaks 105Ah akut, genekas on Volvo F613 originaal. Sadu meetreid edaspidi vintsimist tõenäoliselt ei tule, pigem enda ja kellegi-millegi välja aitamine või fikseerimine. Mida selliste odavamate vintside paigaldamise juures tähele panna (midagi tugevamaks teha, panna jämedamad kaablid, lisaaku jms)?

Mis võiks sellise elektrivintsi paigaldus kogemustega tegija(te) juures maksta?
Või siis – kui kohe hüdrole minna, kas teise 131 vintsi paigaldamine auto taha oleks juba olemasolevale hüdrosüsteemile mõistlikum (ja odavam) juurde pookida? Kahe vintsi üheaegne töötamine ei ole oluline.

Tänan ette asjalike nõuannete ja tähelepanekute eest. Lisan mõned andmed, pildid.

Paar faili veel:

Ma arvan, et mõistlik oleks väljavõte ja hüdropump otse 60 - 80l/min pähe variant: (see küll nüüd kardaaniga variant olnud aga selle flantsi saab eemaldada ja siis läheb otse ptole pähe)



Zilli Vints läbi hüdromootori ja jagaja käima panna.
Pole vaja Kardaanidega jaurata.

Torud saab ilusti raami vahelt vedada.

Vintsi endaga ankurdamist ka ei soovitaks.


Lisaks arvestades su Zilli massi jääks elektriline 9t lahjaks. enamus ajast peaks 2 plokki (kui mitte rohkem) vahel olema.

El vintsid unusta parem kohe ära. Pigem ikka hüdro. Kui võimalik paneks mina vintsi keskele ,et saaks ette ja taha vintsida. Foorumis oli alles müügil paar suuremat hüdrovintsi 500e tk aga need läinud juba. Tuleb Soovil ja Börsil silma peal hoida küll tuleb mõni müüki hea hinnaga.

Proovin täpsustada.

Mõtlesin "nööri" kui trossi asendajat vintsi poolile. 10m dünaamiline köis 40-tonnise katkemispiiriga on olemas. Kui abivajav objekt ei ole väga maa sees ja tema tõmbamine on võimalik, siis saab võibolla asja ära lahendada köiega.

Libedal pinnal tõmbamise all mõtlesin seda, et vintsitav objekt on kraavis ja endal mingit pidamist pole. Samas saaks ankruks kasutada puud. Kui sel juhul esimese vintsiga tõmmata, kas on mõistlik kasutada tagumist vintsi ankurdamiseks nt 70m kaugusel asuva puu külge? Või siis vastupidi - tõmmata tagumisega ja kasutada esimest enda kinnitamiseks millegi külge. Teine vints annaks võimaluse leida ankrupuu tunduvalt kaugemalt lisatrosse kaasa vedamata. Arvatavasti oleks see mingite jõudude vahekorrani ka võimalik. Kuid kus on nõrgim lüli, kui need ei ole tross ega vintsi kinnitus raami külge?

Kui on ennast vaja päästa, saab autolt vee maha lasta (mitte enda alla). Veeta massiks jääb ca 8-9 tonni, olenevalt palju autole varustust aja jooksul koguneb. Täna 8, hiljem võibolla 8,5t.

Vintsi pole mõtet ankurdamiseks kasutada,olgu mis vints tahes,elektrivints sobib tänava maasturile või hobikorras metsas käia.
Selline nöör mida sa tahad maksab rohkem kui su vints ja üldiselt ei saa seda trossiga võrrelda,ainus eelis on,et on kerge ja ei aja kiude,rohkem eeliseid pole on aind miinused

taavi163 kirjutas:Proovin täpsustada.

Mõtlesin "nööri" kui trossi asendajat vintsi poolile. 10m dünaamiline köis 40-tonnise katkemispiiriga on olemas. Kui abivajav objekt ei ole väga maa sees ja tema tõmbamine on võimalik, siis saab võibolla asja ära lahendada köiega.

Libedal pinnal tõmbamise all mõtlesin seda, et vintsitav objekt on kraavis ja endal mingit pidamist pole. Samas saaks ankruks kasutada puud. Kui sel juhul esimese vintsiga tõmmata, kas on mõistlik kasutada tagumist vintsi ankurdamiseks nt 70m kaugusel asuva puu külge? Või siis vastupidi - tõmmata tagumisega ja kasutada esimest enda kinnitamiseks millegi külge. Teine vints annaks võimaluse leida ankrupuu tunduvalt kaugemalt lisatrosse kaasa vedamata. Arvatavasti oleks see mingite jõudude vahekorrani ka võimalik. Kuid kus on nõrgim lüli, kui need ei ole tross ega vintsi kinnitus raami külge?

Kui on ennast vaja päästa, saab autolt vee maha lasta (mitte enda alla). Veeta massiks jääb ca 8-9 tonni, olenevalt palju autole varustust aja jooksul koguneb. Täna 8, hiljem võibolla 8,5t.

Autole pole otstarbekas peale panna suuremat vintsi kui selle 11 tonnise päästmiseks. Suurem vints teeb autole liiga, kui see ümberehitatud pole. Kõige ohtlikum ongi kinnitada oma auto trossidega puu külge ja siis kas suure vintsi või läbi ploki tõmmata. Annab kindlalt kusagilt järgi. Puud kasuta ikka läbi ploki teise trossi otsa või ploki kinnituseks. Tahad kõvat tõmmet ehita käpad.
Mina nööre ei kasutaks ja ei tea ühtegi puksiirimeest, kes tõsiseid tõid nööriga teeks.

Nagu alguses mainitud, siis lennukite ja rongide tõmbamisega ei olegi plaanis selle autoga toimetada. Käppasid külge ei pane, kuna ei hakka otseselt puksiirteenusega tegelema.
Vaja on võimalusel taastada 131 originaalvintsi tohutu varuga tugevus, et aidata vajadusel ennast ja tõmmata plokiga mudast või kraavist välja 15-20 tonnised asfaldiautod. 131 vintsiga sai seda mitmel korral tehtud ilma plokita.
Puu külge on ennast väga hea kinni panna, kui puu olemas on. Piisavalt tugev tross/köis ja korralikult kinnitatud aasad raami küljes. Ja kui lendab, siis lendab. Saab nõrga koha teada.
Päästetööd ongi sihuke kiire, ohtlik ja sitt värk. Sageli läheb midagi persse. Kui aastaringsete asfaldirehvidega päästeauto enne tulekahjukohta kraavi vajub ja tee sulgeb, siis tuleks proovida ta sealt kiiresti kätte saada.

Kas keegi oskab seletada, miks ei saa vintsiga ankurdada? A la "ei ole mõtekas", pole hea vastus. Kui vints kerida jõuab, siis miks ta üle koormamata hoida ei võiks?

Oleks väga kena kui keegi asja tundev olev härra arvutaks milline hüdropump, milline mootor jms kõik distantsjuhtimiseni välja. Kas keegi teab, kui palju ZIL-i vints hüdroga tõmmata jõuab? Oluline oleks ka teada, milliseid hüdrokomponente tuleks hiljem lisada tagumise vintsi paigaldamiseks ja kas see muudaks oluliselt eesmise vintsi hüdrokomponentide loetelu ja maksumust.

Nööri promomine tuli kuskilt siitsamast foorumist. Pole ka kuulnud nööriga suuremate raskuste tõmbamisest.

Enamus vintsidel on pidur,mis hoiab teda kinni,kui see läbi hakkab libisema,on võimalus,et mootor saavutab oluliselt suuremad pöörded,kui ette nähtud ja solvub(enamus Warni mootorite surma põhjus).
Ka meh vints hakkab läbi libisema sellisel moel,korra on juhtunud meil seda ja millegipärast tuli vintsihooldus pärast(põhust ei mäleta enam).

taavi163 kirjutas: Oluline oleks ka teada, milliseid hüdrokomponente tuleks hiljem lisada tagumise vintsi paigaldamiseks ja kas see muudaks oluliselt eesmise vintsi hüdrokomponentide loetelu ja maksumust.

Pump ja väljavõte jääb üks. Tuleb lihtsalt kontuur juurde teha mis läheb tagumisse hyd vintsi. Jagaja paned vahele. Reeglina sa kahte vintsi nii kui nii korraga ei kasuta.
Meil Puksiiril peal 3 erinevat vintsi. Kõik kolm ühe pumba pealt. Tegemist küll meie puhul kahe sektsioonilise pumbaga, mis annab pealisehitusele ja tugikäppadele 1 sektsioonist, vintsidele teisest.
Vintsid on vaieldamatult trossidega. kui tugikäppadest väheks jääb, ankurdatakse kettide trossidega. Ei mingeid köisi.

Nööri kasutatakse jah. Võistlusautodel ja ka harrastajade masinatel, kuna mugav käsitleda ja ei aja kiudu. keskmine vints on keskmisel maasturil seal 5t juures. Seega on nöör ka odavam, kui see mis sa vajad.

taavi163 kirjutas:Nagu alguses mainitud, siis lennukite ja rongide tõmbamisega ei olegi plaanis selle autoga toimetada. Käppasid külge ei pane, kuna ei hakka otseselt puksiirteenusega tegelema.
Vaja on võimalusel taastada 131 originaalvintsi tohutu varuga tugevus, et aidata vajadusel ennast ja tõmmata plokiga mudast või kraavist välja 15-20 tonnised asfaldiautod. 131 vintsiga sai seda mitmel korral tehtud ilma plokita.
Puu külge on ennast väga hea kinni panna, kui puu olemas on. Piisavalt tugev tross/köis ja korralikult kinnitatud aasad raami küljes. Ja kui lendab, siis lendab. Saab nõrga koha teada.
Päästetööd ongi sihuke kiire, ohtlik ja sitt värk. Sageli läheb midagi persse. Kui aastaringsete asfaldirehvidega päästeauto enne tulekahjukohta kraavi vajub ja tee sulgeb, siis tuleks proovida ta sealt kiiresti kätte saada.

Kas keegi oskab seletada, miks ei saa vintsiga ankurdada? A la "ei ole mõtekas", pole hea vastus. Kui vints kerida jõuab, siis miks ta üle koormamata hoida ei võiks?

Kui jääb originaaltugevusega vints ja plokiratast ei kasuta, siis polegi probleem. Kui oled ise libedal ja pidamist ei ole, siis peadki ennast puu külge ankurdama. Siinkohal ütlen sulle, et neid puid juhtub ikka väga harva olema!
Kui sa väidad, et kusagil ülekoormusi ei tee, siis polegi probleem

Pikkade kirjade kirjutamine on mulle vastumeelne. Kui arvad, et võid minult mingit nõu saada, siis helista.

Nõrk koht leidub alati! Tehas on selleks planeerinud kaitsetihvti. Kui suur oli varu konkreetse paigalduse juures, selgitab juurdlus peale krõpsu. Ning tihvti tugebvdamisel see krõps ka käib, kuna süües kasvab isu.

Nöörist vabaneb pingeenergia teisel viisil. Samas võib nööri vetrumise kasutamine aidata mõne piiripealse juhtumi liikuma. Purunev tross lõikavat vaid ühes suunas, nöör pidada ettearvamatult liikma...

Võiks eeldada, et see kast elab teie vintsimised säärasena üle - päris tummine tükk ju.

Pahatihti ülehinnatakse vintsi kinnituse tugevust raamile - need poldid töötavad puhtale lõikele ja annavad üllatavalt vara järgi. Mis on igal juhul parem, kui rombikstõmmatud raam. Iseasi, kas see just rõõmustab päästetavat, kelle olemise raami säästev vintsikinnitus purunedes võib õige ebamugavaks muuta.

Odavaim viis vints liikuma saada on hüdraulika. Panete pumba ja mootori sama mahuga ja ongi otseülekanne jaotuskastist. Mängite mahtudega, saate kiirust või jõudu juurde. Mida suurem pump, seda suurem on mängumaa (ja teoorias, ülekantav moment). Kuigi juba miskine 100kuubine pump peaks seda mootorit ära tappa suuta.

Mehh. ülekandel jääb alati küsimuseks kardaani möödaviimine sidurist ja mootorist. Ning see kurikuulus tihvt.

Ankru kasutamisel on oluline jälgida, et tõmme ei keeraks auto raami banaaniks. Mida tummisem on vints ja mida paremini ankur maas püsib (vanad puud on Väga Kõvasti Kinni), seda tõenäolisemalt auto puruks tõmmatakse. Teise vintsi kasutamine ankruühenduseks võib raami päästa - annab enne raami deformeerumist ise järele.

Tasub käia proffide juures praktikal enne, kui Tõsiselt Maa Sees olevate asjadega iseseisvalt harjutama hakata...

Otse tõmmates saab veel kohoosiaegset varianti kasutada, paar vana rehvi trossile vahele ja need annavad vajaliku venimismaa.

Hr. Võsa kokkusaamine oleks kena, samad asjad huvitavad, ehk pajatame millaski neist?