4x4.ee

Kas on üldse võimalik?

Rumala peaga sai paar detaili muretsetud, millest oli plaanis paadile ujumisredel keevitada. Kui esialgsed tükid said valmis lõigatud, siis selgus, et see materjal ei juhi isegi elektrit mitte.
Viiliga on nii massi, kui keevitatava koha juurest puhastatud. Tulemus sama mis ilma puhastamata. Kas oksiidikiht on tõesti nii paks, et tuleks pool materjalist enne minema lihvida, kui midagi teha saab üldse? Materjali paksus on ka ainult 1,5 mm.
Keevitus on MIG ehk traat. Tavalist alumiiniumi keevitab sellega väga edukalt muidu.

Oskab keegi nõu anda?

Kui anodeeritud Al tahad keevitada-vahet pole millega,pead oksiidikihist vabanema.Dremel e. maakeeli käsifrees abiks.Samas kui materjal õhuke on muidugi asi probleemne...

Siin kirjutatakse,et anodeerimisel saavutatakse väga head elektrivoolu isoleerivad omadused.
Kui tead kui paks on sul see kiht,saad umbkaudu välja kalkuleerida palju maha läheb. Kindlam on võtta happekindel nn.merealumiinium,sest tavaline ei kesta soolases vees kuigi kaua. Sama seis on ka roostevabaga.Paadil võiks kõik poldid ja muud fittingud samuti happekindlast olla sest muidu roostetavad vägagi hästi.
http://www.sapagroup.com/ee/sapa-profii ... eerimine2/

Tarmo, hästi loll küsimus, aga ka seda redellit kokku neetida ei kannata?

Landy kirjutas:Tarmo, hästi loll küsimus, aga ka seda redellit kokku neetida ei kannata?

Ei kannata jah. Osadest kandvatest kohtadest tuleb painutada või keevitada.

Aga ega seal midagi teha polnudki - seda anodeeritud alumiiniumi võib puhastada nii palju kui tahad, keevitada teda normaalselt ei saa. Jääbki tatistama, ei saa ilmselt seda oksiidi ikkagi ära sealt piisavalt.

Umbes sama efekt, kuigi mitte nii hull, on siis, kui proovida keevitada kuumtsingitud terast. Seal on sama asi, et tsingi kiht on roninud nii sügavale metalli pinna sisse, et puhtaks saada on suht raske või isegi võimatu.

Õnneks leidus ka nö haljast materjali ja teeb siis sellest. Kahjuks on profiilide valik lihtsalt väiksem.

Hardo - mul kõik kinnitustarvikud ongi kas alu needid (rv sisuga) või rv poldid/mutrid/seibid. Mõni üksik tsingitud sisuga neet on kah.

Roostevaba ja happekindel on kaks suht erinevat assja.

Täpsustagem, igaks juhuks, tavaline nn roostevaba ei kõlba, kõlbab ainult AISi316, või analoog. Alumiiniumist AlMg3, või mõni muu analoogne sulam.

Ma tean, et need on erinevad Enamik ongi happekindlad, aga kõiki asju ei ole happekindlana saada. Nt need samad rv sisuga needid vist on tavaline rv.
Aga üle ei maksa ka mõelda. Vanasti kasutati päris tavalisi mustast metallist asju ja saadi ka hakkama. Ise küsimus kui 24/7/365 oleks alus vees.

Roostevaba hakkab siis roostetama kui puutub musta metalliga kokku. Musta metalliga koos roostetab kiiremini läbi kui must metall. Samuti ei tohi seda lihvida kettaga milega on eelnevalt lihvitud musta metalli ega muul moel kokkupuutuda musta metalliga. Vahet ei ole kas on aisi 316 või aisi 304.

Roostevaba poltide-mutrite puhul on tähistusteks A2 ja A4, vastavalt siis tavaline ja happekindel.

Erinevate metallide kokkupuutel tekib elektrokeemiline korrosioon. Samas kinnitusvahendite puhul vaja teada mida millega kinnitada, ehk siis kas alu plekki rst neediga või vastupidi. Kõige parem on võimalusel erinevad metallid üksteisest isoleerida.

Paadiehituse juures on alumiiniumist detail (plekk jms) + roostevabast (happekindlast) kinnitusvahend vägagi levinud kooslus.
Vastupidi oleks natuke veider, aga muidugi ka võimalik

tarmo kirjutas:Kas on üldse võimalik?

Rumala peaga sai paar detaili muretsetud, millest oli plaanis paadile ujumisredel keevitada. Kui esialgsed tükid said valmis lõigatud, siis selgus, et see materjal ei juhi isegi elektrit mitte.
Viiliga on nii massi, kui keevitatava koha juurest puhastatud. Tulemus sama mis ilma puhastamata. Kas oksiidikiht on tõesti nii paks, et tuleks pool materjalist enne minema lihvida, kui midagi teha saab üldse? Materjali paksus on ka ainult 1,5 mm.
Keevitus on MIG ehk traat. Tavalist alumiiniumi keevitab sellega väga edukalt muidu.

Oskab keegi nõu anda?

Ise olen ühte tavalist ilma (anodeerimata) redelit parandanud. Oli siis teine kortsu kuidagi aetud. Suured lapid ja paigad siis peale,et asi tummine jääks. Kui redeli pulgad toetuvad ka 1.5mmi peale siis pikapeale venivad avad ovaalseks ära. Minu redel oli ka kuskil 1.5 max 2mm paks. Siiamaani peab.

Anodeerimise või üldse lihvimisega on see teema ka,et sa lihvimise käigus ajad juba muidu halja metalli sisse sodi. Näiteks kui lihvkettaga on ennem terast lihvitud ja siis alumiiniumit lihvida hakkab keevitamisel plärtsuma ja väikseid pritsmeid viskama. Seda siis TiG keevituse puhul. Samamoodi võib kehv lihvketas eralduda mingit sodi . Ilusat õmblust sellest enam ei tule.

Ehk mine hangi poest üks korralik ja uus ALi lihvketas ning pane suurem paik peale ,et sa ikka saad juba värskelt puhastatud pinda keevitada . Samuti võib atsetooniga puhastamine natukene aidata. See küll pigem rohkem õli ja muu tavalise mustuse eemaldamise jaoks kui usun,et ega ta hullemaks ei tee.

Kas isegi suurte ampritega ei teki leeki? See on huvi pärast küsimus .