4x4.ee

On kellelgi kogemusi? Kui minna edasimüüjate juurde, siis need räägivad, nagu kõik maasturid seda kasutaks, kuid siit otsinguga eriti midagi ei leidnudki. Omal muidu kogemusi XADOga päris palju, enamuses VÄGA positiivsed (1 erand, aga see polnud ka auto mootor), teeb tõesti imesid. Palju kasutajate kogemusi leiab SIIT. Samas üks tuttav rikkus sellega oma väga vähe sõitnud japsimootori, ja kui mure esindusse kurtma läks, öeldi et sama probleemiga on olnud palju inimesi, mingi japsimootorite kaante üsna tüüpiline eripära. Midagi targemat pole samas kah asjast teada saanud. Tahaksin panna Xadot äsja ostetud Mitsu Pajero 2.5TD mootorisse, aga ilma teiste julgustuseta seda kah tegema kohe ei kipu. On siin keegi sellist asja pikemalt kasutanud, või on see maasturimeeste Xado-lembelisus ainult müügimeeste väljamõeldis?

oot-ot, ag amille üle Sa näituseks kaebad? ei saa TÜV läbi? võtab õli? jõudu pole?
Mina näituseks oma D jõuallikatega vägagi rahul, probleeme ei ole ja ma parem ei häiri töötavat süsteemi. kaane remondile sai investeeritud kopikas rohkem kui xado kuur oleks maksma läinud ja vähemalt tean, mis sees toimub.

Ei kurda hetkel veel millegi üle (naljakas oleks öelda nii vana auto kohta veatu, kuigi seda tundub see praegu olema). Lihtsalt XADO efekt (võimsuse kasv, vaiksem mootor jne) on seni olnud autodes niivõrd suur, et tahaks seda efekti näha ka sellel Mitsubishil. Seda enam, et see metallokeraamika peaks kaitsma mootorit päris palju.

Kas see mitte ei kaitse ka hilisema remondimehe eest samuti. Olen lugenud et see kiht mis sinna tekib on 10 korda kõvem kui tavaline metall. Mõeldes nüüd natukene mehaanika ja metallitöötlemise peale siis eks mootor ole ka nii koostatud et vahetatavad osad kuluvad ennem ja mittevahetatavad kestavad kauem. Siit ka pindkarastuse valik detailidele. Kui aga kõik pinnad saavad ühekõvaduseks siis võib see materjalikõvaduse tasakaal muutuda aja möödudes vastupidiseks. Minuarust on see ajutine ja lõplik lahendus. Väitke vastupidist kui tahate.

Küsi endalt, et miks tehases, võidusõidus või muus sarnases valdkonnas sellist asja ei kasutata, võimsuse kasv oleks nagu maast leida. Mina arvan, et see keemia on tehtud autoärkatele ja neile kes asjale pihta ei saa.
Selliseid odavaid tuuninguid on palju. Olen näinud sellist rullnokka, kes uskus tõsimeeli, et sinise põhjaaluse valgustusega liigub auto kiiremini.
Kui raha on ja mootorist kahju pole, anna minna.

Raha eriti pole ja mootorist on kahju, andsin aga minna.
Panin Mitsu 1,8L diiselmootorisse Hadot. Siiani on terve.

Me kasutame oma võistlusautos XADO`t ja LOODAME, et kui peaksime jääma õlita või sõitma emulsiooniga siis ehk HADO aitab ja saame metsast välja ja pääseme suuremast remondist.

erik kirjutas:Me kasutame oma võistlusautos XADO`t ja LOODAME, et kui peaksime jääma õlita või sõitma emulsiooniga siis ehk HADO aitab ja saame metsast välja ja pääseme suuremast remondist.

Mina usun küll, et sinu lootus on põhjendatud.
Proovitud värk
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=5671

Tänu päris suurtele (positiivsetele) kogemustele Xadoga, ei kahtle sugugi selle võimetes. Küll aga tahaks teada, mis on täpsemalt see japsimootorite eripära, miks igasse mootorisse seda panna ei tohi. Kui keegi ei tea, siis võiks vähemalt spekuleeridagi antud teemal

Seda IRL testi ma lugesin ma ikka ennem, kui XADO oma mootorisse valasin.

krss kirjutas:Kui keegi ei tea, siis võiks vähemalt spekuleeridagi antud teemal

Minu Coldi mootor on terve. Minu sõbra Nissani mootor on ka terve. Mõlemad on japsid ja mõlemad hadot maitsnud. Äkki on see japside riknemine hadoga mingi legend.
Ega see japside mootor ju mingi imeasi pole. Neil ka ikke tavalised sisepõlemismootorid peal. Pealegi on hado nii peenike, et mahub õlifiltrist läbi. Kuidas ta midagi ummistada saab?
Või on japsi mootorid niiiiiii täpselt ehitatud, et hado kasvatab lõtkud kinni ja mootor jooksebki kokku. See on küll väga hea reklaam hadole, et ta niiiiii palju mootorit juurde ehitab. Isegi kolvid ei saa liikuda enam.

Kui saaks mingeidki vihjeid rikke iseloomu kohta, mida hado on japsidele põhjustanud. Siis saaks edasi teoretiseerida. Või on see sõjasaldus? Või neid polegi?
Hado vastased võiks ju nüüd täiega lajatada. Trumbid nende käes, või kuidas? Muidu virisevad niisama oma uskmatusest ja remonditeooriast (mida minagi tunnen).

Tean vaid niipalju, et tekkisid kaaneprobleemid (?) ja esinduses öeldi, et Xado puhul juhtunud sama asja varemgi. See tuttav ise on autodes võhik ja rohkem infot ma temast tollal kätte ei saanudki. Oma loogika ütleb, et ainus peenike õliga seotud asi kaanes võib olla seotud kas hüdrotõukuritega või nuka/nukkade õlitusega. Paraku ei oska ise võrrelda selles osas erinevaid mootoreid, kaaneprobleemidega japside puhul õnneks vähe kokku puutunud (VAGi kaante remondist, üldse mitte Xadoga seotult, samas kõriauguni )

Käisin täna mootoriremondi meeste käest küsimas arvamust. Nemad ei osanud küll mingit japside olulist eripära välja tuua. Lausa eitasin hadoga mootori rikkumise võimalust.
Väitsid ära tundvat hadoga töötanud mootori. See pidi selgelt ära tuntav olema.
Küsisin siis ka tugevuse kohta. Metall pidi ikka väga tugeva kihi peale võtma. Hülsi puurimist ei pidavat see segama. Puuritakse sügavamalt, kui hado ulatus. Lihvimise kohta ei taiband kohe küsida, kiire oli ka.
Jutuajamist pealt kuulanud klient küsis lõpuks, millest jutt on. Peale lühikest seletust pidi kolme "võlutuubikest" ostma minema. Ju oli jutt mootorimehega küllalt veenev/müstiline, kuigi algul käis jutt just mootori rikkumisest hadoga.

Kas kellelgi on kogemusi, mis juhtub, kui Xadot lisada peale seda, kui on varem mõnda muud ainet kasutatud ?
Olen siiani X1R kasutanud ja tulemus on olnud positiivne.
Aga eks ikka tahaks ju veeeeel paremat

Uurisin täna seda asjaväheke jälle. Mõtlesin, et küsin otse probleemi südamest. Helistasin ühele Honda esinduse tehnika poole bossile. Selgus, et tema pole Hadoga seonduvatest probleemidest japside juures kuulnudki. Ei osanud ta ka oletada, misasi võiks plokikaane piirkonnas hadoga mingeid probleeme tekitada.
Kui juba jutt sellele läks, siis valgustati mind kiirkorras Hado anloogist, mida tema oma autodes (japsid muidugi) on kasutanud. Ilmselt on tegu sama asjaga. Venelaste ja soomlaste ühitööna välja töötatud aine tootenimega RVS. Hiljem vened olid oma firmanime (Xado) all venes seda müüma hakanud.
Kiirkorras saadud õppetunnist väga jäme seletus.
Tootes on magneesiumi ja räni elemendid. Suure koormuse all magneesium plahvatab ja lööb räni metalli sisse. Sealt tekib ülikõva keraamiline kiht metallile. Selleks, et saavutada magneesiumi plahvatuseks vajalik temperatuur, kasutatakse halvema kvaliteediga õli ainega mootori sissetöötamise perioodil. Väga hea õli korral ei pruugi hõõrdepindade vahel tekkida vajalikku kuumust. Hiljem pannakse jälle parem õli sisse. Sedasama nippi kasutatakse ka käigukastis ja sildades.
Seletuse sai ka metalli juurdekasvamise effekt. Enne aine mootorisse panemist sõidetakse mõni aeg selle õliga. Vanas õlis hõljuvaid metalliosakesi kasutabki RVS täitematerjalina. Plahvatuse käigus lüüakse koos räniga ka hõljuvaid metalliosakesi pindadesse.
Ta on käinud RVS toote tutvustusloengutel.
RVS-ist räägin ma selle pärast, et sellega oli Honda mehel kogemusi. Hadoga tal kogemused puuduvad.
Rääkisime ka kuivalt (ilma õlita) sõitmisest. Soomlased olid selle katse ametlikult teinud. Katsemasinaks oli Ford Sierra. Läbitud sai ilma õlita 120km (vist oli selline vahemaa). Siis masin edasi ei sõitnud. Uuringutel selgus, et purunenud oli nukkvõll. Nuka simmer (Ka kummist tihend vajab õlitust)) oli nuka nii kuumaks ajanud, et see oli paisumise tagajärjel plokki kinni kiilunud. Ülejäänud mootor oli täiesti vigastusteta. Takkajärgi tarkus oli - "Oleks pidanud simmerid ära võtma. Nagunii ei olnud õli sees."
Praeguseks kõik , mis telefonikõnest meenus (kõne lõpetas vajadus sõita praamile).
Lõpuks panen ka selle RVS lingi. Kes rohkem inglise/soome keelt oskavad võiksid ka kommenteerida.
www.rvs-tec.com
www.rvs-tec.fi