4x4.ee

Nonii,

vaja osta endale mootorsaag. Tööriistade ostmisel on mul selline põhimõte, et ma olen nii vaene inimene, et ma ostan ainult ühe asja, mitte kaks (hea ja odava ostmiseks on vaja teatavasti 2 osta eks)

Seega, vajaksin head saagi, millega ma võin minna talvel metsa lõikama ja samal ajal kodujuures ka niisama joristada, kui vajadus peaks tulema, aga et ma pole iial saagi ostnud, siis äkki mõned inimesed, kes teemaga kursis on jagavad oma kogemusi, mida kannatab osta, mida ei ja lisavad paar põhjendust kah.

Võiks keskenduda pigem elukutselistele mõeldud tööriistadele va juhul kui mõni keskklassi pill ka oma hinna/kvaliteedi suhtelt mainimist väärib.

Kui tõsisemat metsatööd tahad teha, siis uutest saagidest Husqvarna ja Stihl profiseeria vahemikus 50-55cm3. Need on saed, mis kestavad ja varuosad on letis igas linnas saadaval. Kubatuur seepärast selline, et ei jää ka jämedama tüve juures hätta ja ei ole seejuures liiga rasked. Kasutatud saagidest on Husqvarna 254 selline, millest metsamehed igatsusega räägivad, praegune 300-seeria... no ei ole enam nii pommikindel. Enda 254 ostsin 14 aastat tagasi kasutatult , minu käes on palgimetsa ja kütet teinud vist oma paar tuhat tihu pluss pidev kodu juures asjatamine. Ei ole selle aja jooksul veel olnud, et käima ei lähe. Peale kuluosade on vahetatud ainult summuti...

Husqvarna tunduvalt kergem.

Hoiatus, viimane saag saadaval
Stihlipeded seda ostaksid
http://www.foral.ee/et/stihl/18-ms-261-2-mix.html

Minu soovitus on Stihl. Mul on endal olnud juba 12 aastast ja ostsin uuena.Ainuke probleem tekkis siis kui laenasin ühele härrale. Siit moraal ei tohi oma saagi välja laenata inimesele kes ei tea mis ta teeb.

Edu
Veiko

No ma läheneks asjale natuke teisest küljest, kui et stihl või mis iganes on hea. Si**a on eranditult kõigil tootjatel.
Vaataks, et Sael on metall korpus, igasugu plast korpusega asjad jätaks kohe kõrvale. Ostaks mudeli, millel on tootja ette näinud vähmalt 15' plaadi ja sellele 1,5mm keti, tänapäeval on popid 1,3 ja 1,1 millega saavutatakse see, et nõrgem saag on näiliselt suht sama jõudluega, mis suur ja korralik saag. Veotähiku laager peaks olema määrdepritsiga määritav, mitte ilma määrimis võimaluseta. Käepideme soojendus on väga hea asi talvel ja märja ilmaga. Ketiõli pealeandmine peaks olema reguleeritav. Kui kõik need tingimused täidetud, siis on kindel, et päris jama ei õnnestu osta.

Raitz kirjutas:No ma läheneks asjale natuke teisest küljest, kui et stihl või mis iganes on hea. Si**a on eranditult kõigil tootjatel.
Vaataks, et Sael on metall korpus, igasugu plast korpusega asjad jätaks kohe kõrvale. Ostaks mudeli, millel on tootja ette näinud vähmalt 15' plaadi ja sellele 1,5mm keti, tänapäeval on popid 1,3 ja 1,1 millega saavutatakse see, et nõrgem saag on näiliselt suht sama jõudluega, mis suur ja korralik saag. Veotähiku laager peaks olema määrdepritsiga määritav, mitte ilma määrimis võimaluseta. Käepideme soojendus on väga hea asi talvel ja märja ilmaga. Ketiõli pealeandmine peaks olema reguleeritav. Kui kõik need tingimused täidetud, siis on kindel, et päris jama ei õnnestu osta.

Ugh!
Kuigi tundub, et määritavast tähikust on rõõmu vaid siis, kui seda ka korralikult määrida...

Mulle jättis üsna meeldiva mulje Echo, mida sai Maamessil käes keerutatud. Tööd sellega teha pole õnnestunud, kuid põhiasjad tundusid olemas olevat. Hind oli ka hea ning praegugi on miskit pakkumises.

Vanu Dolmareid olen õige mitu ära pidanud - mulle nende saagide iseloom meeldib. Ning ehitatud on loogiliselt ja standardsest materjalist (erinevalt igasugu marketisaagidest ). Uute kohta ei oska kosta, PS-5000 oli paar aastat tagasi Soome Koneviesti talusaagide testi võitja omaduste ühtluse ja mõistliku hinna eest.

Stihl on hea, siin ei ole midagi vaielda. Kuid samas ka kõige kallim... Kas hobisaagijal on kõige-kõigemat ikka vaja?

Kusjuures pean tunnistama, et MS180 tapmiseks kulus minu isal ikka aastaid (täpsemalt 7) enne, kui küsitava õliga töötamisest kolb kinni kiilus. Selle ajaga tehti kümneid tihusid kütust ja näriti palju Tõsiseid Puid läbi. Plastkarter elas kogu vägivalla minu suureks üllatuseks üle, esimeseks loobujaks oli ketiõli pump ja üsna kohe läks ka kolvigrupp järgi.
Praegu tapab vana Husq353e ja kiidab.

Kõiksugu Dolmarite, Sachside, Echode, Makitade ja muu värgi kiitjad - ma ei vaidle üldse, et tegemist on heade saagidega. Aga... oletame, et on käsil korralik metsategemine. Kohale toodud väljaveotehnika ja võibolla ka abilised toodud-palgatud. Ning - näiteks läheb äkki pooleks veotähik, no juhtub. Küsimus - millistele neist saagidest on võimalik katkiläinud detail hankida suvalisest Eesti maakonnakeskusest kahe tunni jooksul?... kahe päeva jooksul?... kahe nädala jooksul? Millised on paarsada euri odavama sae lisakulud näiteks toodud juhtumil? Palju maksab paari mehe ja väljaveotraktori nahkaläinud tööpäev, kui varuosa pead päevi ootama?
Võibolla Tallinnast isegi mõnele saab vajaliku jupi letist, aga palju seda metsa pealinna ümber ikka kasvab...

...ehk siis - normaalne varuosabaas eksisteerib vabariigi piires rootsi saagidele ja Stihlile. Parandatagu mind kui ma eksin. Ma ei ole ka proff, aga kui ma võtan omale mõne päeva metsategemiseks ja kui siis tuleb välja, et sellest ajast läheb 2 päeva varuosa ootamiseks, siis ma väldin seda saagi igal kümnel juhul.

Hääl Stihl ile. Töökindel ja kindlalt parim valik. Husqvarna kah oki. A muu värk BS.

Olen kasutanud Stihl ms360 Üle kümne aasta. Kerge pole selle sae elu olnud. Kasutatud palkmajade ehitusel,metsa töödel, palgist plankude saagimisel ja ehitusel. On veetnud mitmeid öid väljas vihma ja lume käes. Remondis on käinud ühe korra mõned aastad tagasi. Vahetati küünal, starterinöör ja korpuse detail mille oli puruustanud ümber kukkunud palksein. Kuna soetasin igapäevaselt ehitusel kasutmiseks väiksema ja kergema Stihl tüüpi sae siis kirjeldatud saag oli seisnud ca pool aastat. Käivitus umbes neljandal tõmbamisel.
Pool hobikorras kasutamiseks muidugi nii rasket saagi ei soovita hankida, mõni pisut lahjem mudel peaks ka asja ära ajama.
Kindlasti on Varna ka hea saag, pole palju kasutanud aga on meelde jäänud, et talvel pool soojast peast käivitus paremini kui stihl.
Eelnevalt keegi mainis, et sael tuleb tähikut õlitada. Olen korra elus näinud üht Mcdonaldsi või mingi sarnse pilli omaniku seda tegevat. Miks seda teha tuleb ei tea - ehk targemad seletavad.

ttambett kirjutas: Eelnevalt keegi mainis, et sael tuleb tähikut õlitada. Olen korra elus näinud üht Mcdonaldsi või mingi sarnse pilli omaniku seda tegevat. Miks seda teha tuleb ei tea - ehk targemad seletavad.

Nii otsatähik kui ka veotähik (ehk siis sidurikorv, mille peal tähik on) käivad rull-laagritel. Laagrit on ikka kasulik vahel õlitada...

isakene kirjutas: ...
Ning - näiteks läheb äkki pooleks veotähik, no juhtub. Küsimus - millistele neist saagidest on võimalik katkiläinud detail hankida suvalisest Eesti maakonnakeskusest kahe tunni jooksul?...
...

Iseenesest õige, kuid sellist saagi ei olegi. Ka paljukiidet rootslaste varuosateenendus on üsna auklik (kogetud Pärnus H55 siduritrumli otsingul laupäeva pärastlõunal).

Dolmar on Hortuluse kaudu letikaup ja enamus kulutükke on vanakestel standardsed (esinevad ka teistel valmistajatel). Uute kohta ei tea. Echot müüb Stokker, lubati täielikku varuosatagatust. Stihli analoogina võttes - ei päde. On tükke, mida ootadki päevi. Tõsi, mitte kuluosi.

Kuna Saksa ja Rootsi saed on juba piisavalt kiidetud kiidaks hoopis Shindaiwat.
On küll suht tundmatu mark, kuid tuttav proffessionaalne metsategija ostis omale Shindaiwa 598
ja ainult kiitis.Eriti just käivitumist igas asendis nii soojalt kui külmalt ja võrreldes Husgvarnaga väga hea ja kerge ja istub hästi kätte.Samuti pidi olema ökom kui teised.
Miinusena olevat kaasaantud kett ja plaat sellised keskpärased ja need mõlemad asendatud.
Varuosade saadavust ei uurinud, kuid tähiku ja küünla võttis ta kohe varuks ja seni pole vaja läinud.

Stihl

Jontsi ära võta, mul remontide peale rohkem läinud kui saag ise maksis.
See järgmine ja õige saab olema Husqvarna (440 ?)
Turuuuringud pärinevad tuttavatelt / spetsialistidelt....