1. leht 4-st

Natuke kütusest

Postitatud: E Juul 24, 2006 6:48 pm
Postitas tai
Kuna kütte hinńad on taas laes siis otsitakse nagu ikka alteratiivseid ja odavamaid varjante. Siinkohal olen mina leidnud paar erinevat varjanti aga sooviks targemate arvamust kysida selle mõjust mootorile. Ise sõidan LR Disco 1 td300 mootoriga.

Mis on bio diisliga sõitmisel ohud, kogemused? igasugu arvamused teretulnud. Samas on saadaval ka separeeritud diiselküte (kasutatake vedurites)
Kuna nende 2 kytte hinnad pea poole soodsamad siis kuulaks meeleldi arvamusi/kkommentaare

Postitatud: E Juul 24, 2006 6:55 pm
Postitas rommi
sõber kasutab mersus rapsiõli... niipalju kui ma kuulnud siis ta on küll suht rahul.

Postitatud: E Juul 24, 2006 7:09 pm
Postitas Veiko
Biodiiisli puuduseks on see,et selle põlemise juures tekib rohkeb produkte mis jäävad igale poole kinni.Seega klapid tahmuvad kiiremini.Aga muidugi võib seda tavadiislile hulka segada ja siis need probleemid lähevad tunduvalt väiksemaks.
Veiko

Postitatud: E Juul 24, 2006 7:25 pm
Postitas jr
Teeme ise BIODIISLIT - vahendid
Ja teeme veel ise BIODIISLIT - 101


Kunagi oli mõte ära proovida, aga Patrol ehk igapäevadiiselmasin osteti enne käest kui teostuseni jõudsin.

EDIT:
BIODIISEL ja sinu auto

Postitatud: E Juul 24, 2006 8:10 pm
Postitas Landy
Üks kunagine LR omanik soovitas, et 1/3 bio ja 2/3 tavadiilit suvisle ajal töötab üsna keansti. Kui juba pooleks panna, siis pidada veidi jõudu väheks jääma ning ka kerge suisuvine taha võtama (ilmslet ei põle ekõik biodiili jäägid korrlikult ära). Suurema vahekoarra puhul aga haisema nagu friikaruli panniga sõites :-)

Igasuguse sodi ja tahmumise vastu pidavat kütuselisandid head tegema.

Postitatud: E Juul 24, 2006 8:15 pm
Postitas tai
aga oskab keegi kommenteerida mis on see separeeritud diiselkütus?

Postitatud: E Juul 24, 2006 8:38 pm
Postitas al
tai kirjutas:aga oskab keegi kommenteerida mis on see separeeritud diiselkütus?
Läbi koorelahutaja, ehk tsentrifuugi(filtri) käinud diiselkütus. Protsessi käigus eralduvad raskemad osised e. parafiinid, ehk need mis talvel külmaga esimesena tahkuvad ja samas ka rohkem küttevärtust omavad, kui allesjänud kergemad õlid. /talvine alati väiksema kütteväärtusega, kui suvine). talvel pakasega muidugi palju kasu ei ole.

Postitatud: E Juul 24, 2006 9:33 pm
Postitas tai
aga määrdeomadused ja mõju pumbale, pihustile ja muule kremplile? Nagu mõista kulu suurem ja võim väiksem?

Postitatud: T Juul 25, 2006 12:39 am
Postitas Ranno
Minul suvilas naabrimehel Sisu kalluri pump lõpetas töö peale biodiisliga sõitmist. Tarnija ostis kütuse tagasi ja eriti vastu ka ei vaielnud. Mina käin sellest kauge kaarega mööda. Diiselkütuse analüüs algab umbes 80$ ja iga talunik ikka oma toodangu määrdeomadusi ei tea.

Postitatud: T Juul 25, 2006 8:36 am
Postitas ardi
Sõitsin ka siin maha 200 l biodiislit.Polnud küll tanklast ostetud,see oli põlve otsas valmistatud.Ja valmistatud kuulu järgi grill-rasvast.
Puuduseks oli see,et paarist miinuskraadist alates polnud kasutatav,tõmbas filtri umbe.Plussiks see,et suitses vähem (auto suitses kiirendamisel).Jõu vähenemist ei täheldanud.Pakun vahetusena fritüürõli vastu metanooli 1:1-le.Pakkuda ca 300l.

Postitatud: T Juul 25, 2006 9:58 am
Postitas Metsamees
Biodiisli suurimad miinuses on mootori saastumine, seega õlivahetusvälp väneneb 5000 km. peale. Peale selle kaob jõud, ja suureneb kulu, natuke loogikat ja selgub, et teeb sama välja enamvähem, talvel vapsee kasutada pole ka võimalik. kuna eelsüüteküünlad ka paraja rasvakihiall ei pruugi enam normaalse diisliga ka käima minna jne... 8)

Postitatud: T Juul 25, 2006 10:24 am
Postitas jr

Postitatud: T Juul 25, 2006 9:59 pm
Postitas JAN007
al kirjutas:
tai kirjutas:aga oskab keegi kommenteerida mis on see separeeritud diiselkütus?
Näiteks TAK (bussipark) separeerib oma diisli ja kunagi sõitsin minagi sellega, Transit 2,5D igatahes arvas asjast, et suht nõrk oli see kütus polnud tõmmet eriti. Kas oli see seotud separeerimisega (positiivne pool on täielik kindlus, et vett pole kütuses) või lihtsalt sellega et TAK võimalikult odavat ja saasta kütust sisse ostis, seda ei tea. Igatahes meie firma loobus selle kasutamisest. Kui õieti mäletan, siis see diisel mida müüakse väljaspool aeda selles TAK-i Alexela tanklas on separeerimata, mahutid on erinevad. Sai ise kunagi need tankrid ja muu süsteem seal käima aetud aga nüüd juba palju aega möödas..

Postitatud: K Juul 26, 2006 11:26 am
Postitas v6sa
Biodiislikütus ehk RME on standardijärgsena tavadiisliga võrdne. Ainult hangumistemperatuur on madalam. Iseasi on see, kas kodustes tingimustes valmistatud "biodiisel" on ikka standardikohane või on tehnoloogia "ratsimise" tulemusena happeline või leeliseline või suisa puhastamata.

Mul on kütuse isevalmistajatele küsimus: mida teete ülejääva glütserooliga? Kas seda õnnestub Eestis maha müüa?
Ja mida teete muu tehnoloogiast tekkiva sodiga? Ostab keegi seda?

Fakt on see, et bioloogilise kütuse kasutamisel annavad saba looduslikust kummist tihendid-voolikud. Ehk tõenäoliselt sama teema, mis oli ülalmainitud Sisul. Praegu annab Sisudiesel oma mootoritele 100% biodiisli kasutamise loa. Biodiisli all mõistetakse siis standardikohast RME...

Samas on näiteks Deutz keelanud oma mootorites RME kasutamise. Sõiduautomootorite koha pealt pole kursis, kuid Mercedes lubab oma CDI-mootorites standardikohast kütust kasutada...

Natuke teema kõrvalt ka: suvisel ajal võiks täiesti vabalt õnnestuda ka külmpressitud õliga sõitmine. Isegi torustikku pole kütta vaja ;)

Postitatud: R Aug 04, 2006 1:48 pm
Postitas suzi
http://www.favora.ee/89est.pdf

ise sõidan ja ei näe küll miskit vahet. Uurisin ka Kommestist Peugeoti mootori kohta ja sain vastuseks:

Põhjalikku informatsiooni biodiisli kasutusvõimaluste kohta Peugeot autode mootorites meil kahjuks ei ole. 2004.a. Automobiles Peugeot´lt saadud vastuse kohaselt peab Peugeot sõidukite diiselmootorites kasutatav kütus vastama Euroopa standardile EN 14214. Kui Favora poolt müüdav (ja nende koduleheküljel oleva info kohaselt väga heade omadustega) biodiisel eeltoodud standardile vastab, siis võite seda oma autos kasutada.

Ja päring favorasse ning vastus:

Meie poolt müüdav biobiisel vastab antud standardile.


Majandus- ja kommunukatsiooniministri määrus 02.04.2004 nr. 60 , jõustus 01.05.2005.a. Kütus vastab EVS-EN 14214:2004 "AUTOKÜTUSED. Rasvhapete metüülestrid (FAME) diiselmootorite jaoks (mark C) "

Pole siin karta midagi. Inimesed ajavad segamine BIODIISLI ja RAPSIÕLI.
Siin eespool mainiti, et põledes jääb palju jääke ning ta ei määri. See ei kehti BIODIISLI kohta.