4x4.ee

Kuidas see töötab E46 Touringul, millel on 3.0TD mootor?
Peaks vist 40:60 olema, 60 tagaveo kasuks. Aga milline on keskdiffer antud masinal? Ja kuidas ta toimib? Kas ta mingitel aegadel ka muudab oma jõumomenti esi ja tagasilla suhtes? Ja kuidas see veermik üldiselt vastu peab?

BMW foorumist pole asjalike vastuseid saanud, äkki on siin kellelgi kogemust?

Võta ühendust kasutaja aaduga! Ehk viitsib Kaarel kõrvalt toa poiste käest uurida...

Bemmidel on keskel torsen differ, ehk jõudu ette taha jaotav süsteem millel abiks visko kettad mis tagavad tavaoludes 40 - 60 veojõu, vanematel E30 ja E34 oli tagasillas ka visko lukk, uuemate kohta ei oska öelda. Igaljuhul käitub ta sõites nagu tagaveoline ja sõita on temaga fun, nage enamus BMW`dega millel on tehasest mootor tellitud.

Eks ma uurin kuigi inimene,kelle tööülesandeks on kõigile sellistele küsimustele vastata ja kes on teooriaga kõige paremini kursis,on puhkusel.
Huvitavat lugemist saan aga kohe juhatada. Paljudel BMW lehel surfajatel jääb see kahe silma vahele.
http://www.bmw.ee/
Vasakust tulbast- tehniline leksikon
Vahtu on omajagu aga lugeda ja uurida tasub

Kas tagasilla läbilibisemise puhul esisilla suhtes lüüakse ka keskelt 100% lukku elektrooniliselt? Või hakatakse mängima tagasilla piduritega kompuutri poolt? Või muudab torsen lihtsalt mehaaniliselt läbilibisemisjõudu rohkem võrdsemaks 50:50 suunas?

Seda elektroonilist lukustumist lugesin BMW foorumist, et 5er seeria vanematel masinatel pidavat ta nii tegema ja vajadusel saab lüliti installatsiooniga ja vooluvõrgu "by pass" abil keskelt difri kolaki lukku lasta.

PS: Ma üritan leida meeldivaid argumente, miks ma peaks antud auto endale igapäevaliikuriks soetama. Sellest ka need tüütud küsimused.

aadu kirjutas: http://www.bmw.ee/
Vasakust tulbast- tehniline leksikon
Vahtu on omajagu aga lugeda ja uurida tasub

Vaadatud, seal juttu X drive tehnoloogiast, mis E46 puhul veel kasutuses polnud. Aga muidu on igati popp asjandus BMW poolt valmis tehtud.

Torsen differ on mingi planetaaride süsteem, mis jaotab jõudu eest taha mingis kindlas vahemikus, audil millel on ka torsen oli vist näiteks 30-70-30 täpset bemmi valemit ei tea. Olen ühte 325ix omand oli väga huvitav auto.

Selline on torsen differ

Tänud pildi eest. Torseni tööpõhimõte on teada, aga kas BMW insenerid on lisaks paljale torsenile ka muid abimehi välja mõelnud? Kas torsen lastakse ka elektrilise lukuga 100% lukku mingil hetkel ja kas tagarataste tugeval läbipõtkimisel viiakse vedu võrdsemaks 50:50 suunas? Ja kui seda tehakse, siis kas see saavutakse piduritega mängides või muudab torsen dünaamiliselt oma läbilibesimisjõudu vastavalt rakenduvale väändemomendile ja ühe telje läbilibisemisele nagu seda Hummerite esisillas olev torsen teeb. Torsen ju ise ei ole võimeline tavaliselt üle 80% lukustuma. Iseenesest 40:60 suhe on hea default sõiduks. Viide esisilla rakendumisel on suht tajumatu ja annab autole kergelt ülejuhitava auto tunnused.

Olles lugematul hulgal infot ammutanud weebist olen jõudnud järeldusele, et:

1. Vedu on E46 suhtega 32:68. 68 tagasillale
2. Keskdifriks on tavaline torsen fikseeritud suhtega esi ja tagasilla vahel
3. Keskdifrit ei lukustata kunagi, kui autol on EDC III siis blokeeritakse vajadusel pidureid tagasillal.
4. Visco sidurid keskdifril puuduvad
5. Tagasillas võib olla torsen ja võib ka olla lahtine ilma lukuta ülekanne

Tundub nagu hea lihtne ja lollikindel igapäevasõiduk, millega saab ka talvel ehk maja ette parkida ... eelmine talv ei saanud oma neli nädalat maja ligi 7er'iga, kuna oli natuke lund, rööpad ja idioodist autoomanikud, kes parkisid kuda juhtus ummistades sellega igasuguse mõistliku sõiduvõimaluse.

Aga kui keskel mingitki lukku pole, siis põhimõtteliselt võib tekkida olukord, kus neliveoline on viletsama läbivusega kui tavaline tagaveoline...
Ehk siis kui näiteks üks esimene ratas lumehanges läbi libiseb, siis ei aita ka ülejäänud 3 enam kaasa...

Jaak-Jaak, lumes mürmiseks on ikka maastur mõeldud! Ära eelda sõidukalt maasturi omadusi

jr jutule ei oskagi praegusel momendil midagi lisada. Mina ei suutnud täna koolitusmaterjale leida ja müügimehejuttu pole ka mõtet ajada.
Igatahes suht "black box" isegi meie jaoks.

Tarmo sa ei saa aru. Torsen ei ole lahtine differ mis võib koormatud silla unustada ja vähem kooramtud silla vedama panna. Asi toimib täpselt vastupidi e. koormatud silda koormatakse kuni selle max numbrini, mida Jr mainis e. 68%. Sellise valemiga jääb alati kaks vedama üks eest teine tagant ja kui taga on miski lukk või LSD siis pusivad tagasillas mõlemd. To: jr kui mainitakse piduritaga toimivad diffri "lukku" siis pole sealt midagi mehhanilist loota, kui siis kallis lisavarustus või mägipiirkonna politsei põhivarustus.
To: Landy, Mitte eales ei ole mingi pärismaasturikolakaga talvistel libedatel teedel parem sõita kui korraliku nelikveolise sõiduautoga. Flame on...

See EDC III abil piduritega mängimine on nüüd nati segane. Kas siis tagasillas pidurite rakendamisel väänatakse torsen keskdifris torseni maksimaalse rakendumiseni, ehk siis lukustatakse esisild kuni 80% ulatuses? Sealt üle on siis torseni jaoks hetk, kus ta põhimõtteliselt saavutab tavalise lahtise difriga võrdse tööpõhimõte ja hakkab puksima telge, mis kergemini pöörleb. See näeb siis küll välja puksimisena ühelt teljelt teisele ilmselt. Seda küll hetkeliselt, kuna EDC III lõpetab sekkumise koheselt kui rattad saavutavad kõik ühtlase pöörlemiskiiruse 5% ulatuses. Üldiselt peaks EDC III rakenduma igas neljas nurgas, nii et ta on selline elektrooniline abimees, mis jälgib rataste läbilibisemisi ja aitab siis täita tühimikku, mis tekib torsenil tema maksimaalse läbilibisemisjõu saavutamisel...kui nii võib öelda.

EDIT: Praegusel e38'l on ka EDC III peal ja tagavedu. Ütleks et talvel sõitmine võib suht lohakas olla. Kohaltminnes emuleeritakse lahtisele difrile lukku, kurvides jälgitakse auto kallet, gaasipedaali asendit, pöördeid, käiku kastis, külgmist G'd, rataste pöörlemiskiirusi, kiirust üldiselt ja jumal teab veel mida. Kogu see krempel oli ka ühe korra kasulik, kui ma hindasin oma võimeid nati üle (talvel ning teel oli kiilasjää)ja sisenesin liiga kiiresti vasakpoolsesse kurvi, mis oli allamäge.... ja väliskurvis oli betoonsein Päästvaks osutus see, et auto otsustas lukustada sisekurvis olevate rataste pidureid rohkem, mis aitas viia auto külglibisemisse, samal ajal gaasi andes õnnestus sõidutrajektoori piisavalt muuta, et betoonseinast mööda saada mitte alajuhitavuse tõttu sinna vastu põrutada.