4x4.ee

Pole küll otseselt neliveo teema, aga siin hulk tarku mehi koos, kes keevitamisega sina peal.
Jaanipäeva-lõkke ääres istumine tekitas nagu ikka kõiksugu mõtteid.

Nokitsen tasapisi uut nurgaga aiakaminat ehitada, mille korsten ja -simss toetab nurkapidi sepistatud posti peale. Post on ca 2x2cm täismetall. Posti alla tuleb laiema toetuspinna saavutamiseks naelutusplaadist king ja üles kivide toestamiseks lattraud või vinkel.

Millega need detailid kokku säristada, et asi ühelt poolt kaminakuumuses pehmeks ei läheks ja teisalt segu sees kiirelt ei korrodeeruks.

Kodustest töövahenditest olemas 1-faasiline Telwin 1.165 MIG keevitus (vist oli 145A max) ja keldris iidamast-aadamast pärit veneaegsed atsetüleeni ja hapnikuballoonid koos põletiga. Ise kardan, et see Telwin jääb lattraua kokkusulatamiseks nõrgaks ja vaataks gaasipõleti poole, aga gaasiga kokkulastud asjad pidid kiiremini roostetama. Või peaks hoopis mõne võimsama elektrikeevituse omaniku poole pöörduma?

See 1 faasiline keevitus aparaat on saatana sigitis korralike tööde jaoks.Aga ühe kamina kokku keevitamise jaoks on (s)taast enam kui küll.

pilgrems kirjutas:See 1 faasiline keevitus aparaat on saatana sigitis korralike tööde jaoks.Aga ühe kamina kokku keevitamise jaoks on (s)taast enam kui küll.

Saan ma Su jutust õigesti aru, et ma võiks selle aparaadiga 4cm2 ristlõikega täismetallist varrast keevitada ja kuumutab piisavalt läbi, et korralikult kinni jääks?

Vali mõni sügavalt sulatav elektrood 3,2 mm. mõõduga ja kõrvetab kokku küll. Endal täpselt sama keevitus , torumastide alused ja tõmmitsa aasad kõik sellega kokkukeevitatud ükski pole ümber kukkunud ega katki läinud.

uppund kana kirjutas:Vali mõni sügavalt sulatav elektrood 3,2 mm. mõõduga ja kõrvetab kokku küll. Endal täpselt sama keevitus , torumastide alused ja tõmmitsa aasad kõik sellega kokkukeevitatud ükski pole ümber kukkunud ega katki läinud.

Antud Telwin on traatkeevitus ju, kuhu ma selle 3mm elektroodi pistan?

vtl kirjutas:

pilgrems kirjutas:See 1 faasiline keevitus aparaat on saatana sigitis korralike tööde jaoks.Aga ühe kamina kokku keevitamise jaoks on (s)taast enam kui küll.

Saan ma Su jutust õigesti aru, et ma võiks selle aparaadiga 4cm2 ristlõikega täismetallist varrast keevitada ja kuumutab piisavalt läbi, et korralikult kinni jääks?

Kui masin on töökorras siis võimsusest piisab vabalt ja jääb ülegi

vtl kirjutas: Antud Telwin on traatkeevitus ju, kuhu ma selle 3mm elektroodi pistan?

Omal kodus samasugune junn ja kõlbab see ainult plekitöödeks. Üle 3 mm paksuse materjali keevitamine traadiga unusta ära. Aga minu omal on MMA pesad esipaneelis ka olemas, sellega peaks edukam olema paksemat rauda keevitada. Ise proovinud ei ole, suuremate asjade jaoks on mul teised aparaadid...

Kui suure keevituse abi vaja, siis anna teada. Saan tulla ja aidata vajadusel... (3F/250A, traat siis)

Kui selle keevituse mõte on rauad enne betoonivalu ainult fikseerida ja kõiksugu jõumomendid hakkab hiljem vastu võtma betoon, siis kõlbab traatkeevitus küll. Keevitad kokku, õmbluse värvid miski roostetõrje värviga ära ja betoon peale.
Gaasiga saab küll pea kõik asjad kokku keevitada, kuid eeldab erisuurusega pitside olemasolu ja spetsiifilisi teadmisi gaasikeevitusest.Kui sul neid ei ole,siis sõbralik soovitus - ära parem gaasiga proovi ! Asi võib lõppeda ka õnnetusega,sest gaasikeevitus ei ole ohutu asi,kui ei järgi reegleid !
Kui tahad,et rauad väga tugevalt kinni saavad,siis elektrikeevitus elektroodiga annaks kõige paremad tulemused.
Ja kaminatuli ühelegi keevitusvariandile ohtlikuks ei saa -liig madala temperatuuriga tegemist. Samas pikaaegne tuli siiski rauda nö.sööb ja tulega kokkupuutuv osa võiks olla malmist.
Edu !

vtl kirjutas:

uppund kana kirjutas:Vali mõni sügavalt sulatav elektrood 3,2 mm. mõõduga ja kõrvetab kokku küll. Endal täpselt sama keevitus , torumastide alused ja tõmmitsa aasad kõik sellega kokkukeevitatud ükski pole ümber kukkunud ega katki läinud.

Antud Telwin on traatkeevitus ju, kuhu ma selle 3mm elektroodi pistan?

Ah kurja, ei lugenud jah eriti hoolega juu siis silm alles udune.

Tänud kaasamõtlejatele.
Võta siis kinni, üks ütleb, et (selle traadiga) saab need tükid vabalt kinni lasta, teine arvab, et peale pleki ei saa sellega midagi tehtud, ise kahtlen seal vahepeal...

seenior2 kirjutas: Gaasiga saab küll pea kõik asjad kokku keevitada, kuid eeldab erisuurusega pitside olemasolu ja spetsiifilisi teadmisi gaasikeevitusest.Kui sul neid ei ole,siis sõbralik soovitus - ära parem gaasiga proovi ! Asi võib lõppeda ka õnnetusega,sest gaasikeevitus ei ole ohutu asi,kui ei järgi reegleid !

Tänud hoiatamast. Enne kui ma ennast õhku lasen, räägi paari sõnaga, mis ohud gaasikeevituse korral varitsevad peale selle, et vale segu korral kipub pits käes paukuma?

Taustaks niipalju, et ma olen kusagil 80-te lõpus terve Ziguli põhja- ja küljeplekid ning karbid sellesama gaasikeevitusega ära vahetanud. Endal eelnevaid kogemusi ainult jootekolvi käeshoidmisega ning keevitaja tööd ainult põgusalt kõrvalt näinud. Eks ta mõned plekid kõveraks tõmbas, aga pahtlit paksemalt peale ja selle aja kohta käis küll.
Küll aga on mulle kusagilt meelde jäänud, et gaasiga keevitatud detail hakkab õmbluse kohalt kiiremini korrodeeruma. Põletab midagi metallist välja ja/või muudab struktuuri. Kas sellel arvamusel ka tagapõhja on, ei oska kinnitada.

Kui nüüd keegi seletab ära, et gaas on justnimelt selliste junnide keevitamiseks parim asi maailmas, siis ma teeks keldris kolahunnikus nende vanade pommideni teed. Mingi jääk gaasi peaks sees olema, iseasi, kas ventiilid liikuma saab. Viimati kasutasin 5a tagasi, kui MIG-i veel kodus polnud, aiakiige remontimiseks.
Kuigi tundub, et mugavam variant on vist Tarmo pakutud abi vastu võtta.

Arvan,et elektroodiga keevitades on tulemus piisavalt hea.
Gaasiga saab ka kõige suurema rauakobaka sulama ja eks seetõttu tule ka tulemus tummisem, iseasi,kas seda sel objektil nii väga vaja. Kuid ohud gaasiga on küll ja neid ei maksa alahinnata, eriti ,kui seadmed ka sellised kaua seisnud ja kahtlased seetõttu. Kui paugub pits,siis järgimine samm,et tõmbab tule voolikusse. Kui nüüd kähku voolikut lahti ei saa,läheb tuli reduktorisse ja kuigi seal on küll kaitsmed,kuid kas oled kindel,et need ikka kauasest seismisest veel toimivad ? Ja siit edasi...mina ei tahaks kogeda ja isegi mitte lähikonnas olla. Olen kunagi käinud töökojas,kus selline asi oli juhtunud:maja oli kokku vajunud ja maas selline pommikraater,kuhu sapikas oleks mahtunud.Keevitaja ise oli jooksu saanud,kui nägi,et enam ei suuda miskit teha. vastukaaluks võib muidugi öelda,et miljonid keevitajad ju keevitasid alles 20-30a tagasi gaasiga ja kõik jäid ellu

seenior2 kirjutas: Kui paugub pits,siis järgimine samm,et tõmbab tule voolikusse. Kui nüüd kähku voolikut lahti ei saa,läheb tuli reduktorisse ja kuigi seal on küll kaitsmed,kuid kas oled kindel,et need ikka kauasest seismisest veel toimivad ?

Pitsi paukumise peale tuld veel voolikusse ei tõmba,pitsi otsast kustub tuli ära ja põleb pitsis edasi.See pole midagi erakordset,see juhtub siis ,kui pits puutub lihtsalt vastu keevitatavat detaili ja tuli on väike.Tuleb keerata lihtsalt põletil gaas kinni ja puhuda hapnikuga läbi,ning tuli kustub pitsi sees ära.Mingit voolikut ei tohi lahti võtta. Tuld on tunda pitsis ka pitsi temperatuurist ning keevitamisel peab pits olema külm. Reduktoris pole mingeid kaitsmeid. See on keevitamisel atsetüleeniga,mis on balloonis.

seenior2 kirjutas: miljonid keevitajad ju keevitasid alles 20-30a tagasi gaasiga ja kõik jäid ellu

Gaasiga keevitatakse ka praegu.Aga kõik ei jäänud ka ellu.Üks ohtlikemaid asju oli karbiidigeneraator,kui seda pidevalt ei puhastanud,vesilukus vett ei kontrollinud ega survet ei jälginud,siis tegi paugu ära,tõmbas tule sisse või läks niisama lõhki läbiroostetamise tõttu.Aga see oli kiviaegne asi.Aga gaasikeevitus pole paksude metallide keevitamiseks ,selleks on ikkagi elektroodiga keevitamine.Selle kamina keevitamise puhul peaks kasutama tavalist elektroodiga ehk MMA keevitust.

Alati saab ju ette faasida! Suht rusikareegel on, et õmbluse kõrgust ei ole mõtet teha kõrgemat, kui põhimaterjali paksus, seega oleneb kui paks sul plaat on. Kui sellele latile natuke ette faasid, siis teist korda üle lastes on juba soe ja küll sulatab. Samas see telwin keevitab selle 145 A mingi minuti vist ainult, kui tehnilisi andmeid uskuda (15% 115A), seegi arvatavasti mõõdetud 0 kraadi juures. Seega ära pikalt keevita, põleb veel sisse!

tarmo kirjutas:Kui suure keevituse abi vaja, siis anna teada. Saan tulla ja aidata vajadusel... (3F/250A, traat siis)

Suured tänud, probleem Tarmo abiga lahendatud.