4x4.ee

Sattusin sellise huvitava arutelu otsa.
Ühtlasi on mul sisimas hea meel, et rekvireerimishuvilised sõdurid ei pea üldse lugu Land Roverist ja G-mersust.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... sc&start=0

Keegi sõjalise väljaõppega inimene (mina seda ei ole) võiks veidi valgustada, kuidas reaalsuses see plaan töötaks (militaar.netis puudub mul kasutajakonto).
Mõeldes mingi väeosa nelja mehe kaupa cherodele paigutamisele ja operatsioonide teostamisele, kerkib mulle esimese asjana silmade ette midagi rockkontserdi parkla taolist kusagil heinamaal. Kui safarite juures on olnud kombeks panna venimise vältimiseks piiriks enamasti alla 10 auto, siis...

Luure, patrullimine asulates, sissitegevus, püss-põõsas-180-kraadi-teisele-poole kaoses jalga laskmine jms, sellest ma saan aru, et kuidas siis sisuliselt sõiduauto abiks võiks olla... aga manöövrid ja positsioonisõda...?

Las militaristid tapavad üksteist, see on nede hobi
Offroader võtab maasturi ja läheb ära metsa, mitte ei lähe relv käes kedagi tapma

Las militaristid tapavad üksteist, see on nede hobi
Offroader võtab maasturi ja läheb ära metsa, mitte ei lähe relv käes kedagi tapma

ei nõustu- minu arvamus.

Kuna teema on niiehknaa paras BS, siis...
Tyrk, äkki muudad oma signatuuri ka ajaga kaasaskäivaks

Muide, mida mägedepojad armastavad, ja mis mullegi meeldib: Kamazi vms kasti pannakse õhutõrjesuurtükk Sergei e. ZU-23 AA. 2 toru, kaliiber 23mm, laskekiiruseks 2000rpm (võrdluseks AK-47 teeb "ainult" 600 rpm). Hull aga mõnus aparaat. Krt, tahaks veel sellega mürtsu teha. Mart@oma aja teeninud.

Edit: Illustratiivne näide 66 baasil

Teemat vaadata saad ikka.

P.S.
Aga mis sellesse puutub, et sõjalist väljaõpet pole, siis eks selle elementaarne olemasolu ole siiski eelkõige mehe (ja naise) enda huvides. Kui ikka teada on, et mingil momendil nii või teisiti vette visatakse, siis - õpi aegsasti ujuma! Ja kui keegi teine õpetamist vaevaks ei võta, siis õpi ise!

MahviaDeTyrk kirjutas:Las militaristid tapavad üksteist, see on nede hobi
Offroader võtab maasturi ja läheb ära metsa, mitte ei lähe relv käes kedagi tapma

Nojah, see lihtsustab mõnevõrra su probleeme... metsas redutades ja puuvööst võileivakatet lõigates ei pea enam pead vaevama oma-võõras küsimustega, selge on et kokku saades tuleb kõigi "laikudega" parimal juhul hulka seletamist ja probleeme.

Kui nüüd jätta kõrvale see emotsionaalne isiklik nördimus, et "mida perset, sõjardid jagavad siin minu plekkpruuti omavahel juba aegsalt ära" siis ma ei saa aru sellest halvustavast suhtumisest riigikaitsega tegelejatesse. Eesti on IMO siiski hästi hakkama saanud, kuigi ka palju jaburusi ja meeletut raha raiskamist on tehtud. Palju on teha ja soovida, aga palju on ka tehtud...
Sõjaväega on nagu politseiga - käivad vahel närvidele, tahavad raha riigieelarvest jne, aga vat siis kui neid enam pole, siis hakkad neid (OMA väge ja korrakaitsjaid st) oi kuidas igatsema ja taga nutma, varem või hiljem... "Lõhkuge prill-laud - ja asute ise tema kohale; visake vaas ära - hakkate ise lilli hoidma."
Ja "ei lähe relv käes kedagi tapma" - sellise avaldusega saab esineda vaid siis ja selline inimene, kel pole midagi nii kallist mis vääriks (võõrast) elu. Perekonnainimesed ilmselt veidi mõtlevad enne nii kategoorilisi väiteid...

Raadiomaja kaitsti omal ajal sidekaablist lõigatud redneck-kumminuiadega. Oldi valmis intritele kitlit andma ja ka Pihkva tüüpidega rinda pistma. Mida see viimane endaga reaalselt kaasa toonuks, pole vaja pikalt fantaseerida vist. Materjaalosa on meeletult parenenud, suhtumine - ...

Ma ei loe siin sulle moraali, Türk, vaid nendin lihtsalt, et 20 aastat iseseisvust on toonud riigi ja poliitikute kuvandite segunemise. Riik on mõis oma köiega, makse maksavad lollid ja individuaalhuvid käivad alati üle kõige. Riik ei tassi majoneesitšekke raamatupidamisse ja ei parselda maadevahetusega.
Kaitsevägi on olnud institutsioon RIIGI, mitte riigiVÕIMU ja võimulolijate kaitseks (siiani, nüüdsete reformidega kipub vähe p... see värk küll...)


Tanel, ajateenistuses jäi käimata tolleaegsete seaduste tõttu (ülikoolis käinud ei pidanud enam minema) mitte lollimängimisega. Praegu on natuke kahju isegi, tõsiselt, kuigi tolleaegne kaitsevägi oli ilmselt ka kehvem ja rohkem napoleonikompleksidega jupijumalaid jmt sodi täis.

P.S: sorry for offtopic, aga noh, kui juba läks...

hillart kirjutas:Teemat vaadata saad ikka.
Aga mis sellesse puutub, et sõjalist väljaõpet pole, siis eks selle elementaarne olemasolu ole siiski eelkõige mehe (ja naise) enda huvides. Kui ikka teada on, et mingil momendil nii või teisiti vette visatakse, siis - õpi aegsasti ujuma! Ja kui keegi teine õpetamist vaevaks ei võta, siis õpi ise!

Õnnestus keegi mõlema-foorumi-mees ikka nokka lahti tegema meelitada.
Militaar.net'i olen aastaid niisama lugenud muidu. Konto puudumine ei võimalda lihtsalt seal seda küsimust formuleerida logistikaspetsidele, et kuidas selliste väikeste punnide kasutamise efektiivsus oleks ja kas keegi on kunagi midagi sellist läbi mänginud või kokku harjutatud (improviseeritud transpordivahenditega manöövreid st)...

Ja tõsi ta on, igal juhul on mõistlik maha istuda, üle vaadata ja välja mõelda tegevusplaan ja ka ettevalmistusega tegeleda - mida me perekonnaga ette võtame, kui s..t sel või teisel moel ventikasse lendab? (On selleks siis juba linnu halvav lumetorm koos elektrikatkestustega, uued aprilliööd, eskaleeruv konflikt piiri pool; koera niutsatus, vaikus ja kobin ukse taga pimedal sügisööl - mida iganes).

Konto puudumine ei võimalda lihtsalt seal seda küsimust formuleerida logistikaspetsidele, et kuidas selliste väikeste punnide kasutamise efektiivsus oleks ja kas keegi on kunagi midagi sellist läbi mänginud või kokku harjutatud (improviseeritud transpordivahenditega manöövreid st)...

Hommik. Mina olen mees, kes viidatud teema Militaar.net-is algatas.

Tüüpiline jalaväepataljon enamuses relvajõududes sisaldab endas allüksusi, mis tegutseb peamiselt väikeste 3-4 meheliste gruppidena. Näiteks: luure, tankitõrje, õhutõrje, tulejuhid, miinipildujapatarei luure. Sellised grupid varustatakse tavaliselt mobiilsuse tagamiseks taktikaliste veoautode asemel maastikukõlbuliste maasturitega. Vajadus kiireks liikuvuseks on neil suur.

Näiteks tankitõrjekahur ise ei ole raske, maastur jaksab seda maastikul sikutada ilusti, võib pealgi kanda. Kuid ilma maasturita on pärast tuleülessande täitmist kiire koos relvaga positsioonilt lahkumine mitte lihtsalt raskendatud, vaid suhteliselt võimatu. Selle relva kolmeliikmeline meeskond palju üle kilomeetri seda jooksujalu ei sikuta. Ka tankitõrje raketiheitja on suhteliselt kerge relv. Rasked on raketid. 2-3 liikmeline meeskond ilma sõidukita kannab vaid paari raketti. Samas pole ka mõtet sellele meeskonnale kolmetonnise kandejõuga veokit anda.

Samuti on luurerühmal vaja jaguneda väikesteks meeskondadeks, et teha positsiooni-, ala-, marsruudiluuret, või liikuda pataljoni vastutusalal kiirelt ühest punktist teise. Ei ole mõeldav, et see rühm tegutseks kasutades üht-kaht logistilist veokit, kuigi see neile mahuks. Suurte väheste masinate kasutamine pärsiks peamiselt just jagunemist ja üksuse tegutsemisvõimet laial alal. Väiksemat masinat on ka lihtsam maskeerida.

Mis kaitsetahtesse puutub, siis sellele jääb meie varustatus täna ilmselgelt alla. Ka sõjalises mõttes pisikeseks Kevadtormiks, kuhu kutsuti tänavu vaid 4,5 tuhat meest, jäi maastureid puudu. Tüüpiline pataljon vajab tegutsemiseks sadakond sõidukit, neist ligi 30 maastureid.

Kes siin ennist nimetas rekvireerimise mõttes vähest huvi G-mersude ja Landcruiserite vastu, sulle vastaks - need on küll head masinad ja kui relvajõududel vähegi võimalust, siis neid kasutatakse, kuid lootus Eestis neid pataljonid kaupa rekvireerida on suht väike. Nagu kangelaspioneer militaarnetis kirjutas:

Peamised kriteeriumid, mille järgi mina autot selleks otstarbeks valima hakkaks:
1. Piisava saadavusega e unifitseeritav (kõik masinad väeosas/allüksuses ühte marki).
2. Piisav töökindlus ja lollikindlus
3. Muud omadused- kütusekulu, maastikuläbivus jne.

Sõja korral hakkaks Lõuna-Eestis opereerima suurusjärgus 25-30 pataljoni, millest 80-90% peaksid saama oma masinad rekvireerimise läbi. Mitme pataljoni jagu eelpool nimetatuid masinaid näiteks Tartus leida on?

Väljamaa LR foorumites on olnud ka saranseid arutelusid ning sealt on välja koorunud, et kõik need kes Defederi/Series omanike üle irvitavad tulevad konflikti puhkedes ruttu neid autosid nuiama, sest
1)Katus ja esiklaas on kergesti (mõnkekümne minutiga) eemaldav ka rellaka abita
2)Autosse mahub mehi ja varustust ning on ka kande-ja veovõimet
3)Märkimisväärsel osal autodest on silmuspeaga haagise ühendamise võimalus
3)Reeglina on neil juba all maastikusuutlikud rehvid (MT ja tehasest min 32")
4)Peale mõnd EMP laksu on kas karburaatormootoriga või lolli N/A diislemootoriga või 200/300Tdi mootoriga masinad vähesed, mis elus on.
5)On olemas töötavad lahendused auto kiireks "militariseerimiseks" e. varustuse paigutamiseks ja kinnitamiseks.

tanel kirjutas: Tanel, ajateenistuses jäi käimata tolleaegsete seaduste tõttu (ülikoolis käinud ei pidanud enam minema) mitte lollimängimisega. Praegu on natuke kahju isegi, tõsiselt, kuigi tolleaegne kaitsevägi oli ilmselt ka kehvem ja rohkem napoleonikompleksidega jupijumalaid jmt sodi täis.

Alati võib astuda Kaitseliitu, ajateenistuses käimine/käimata jätmine ei ole vältimatu eeldus.

Sa Landy ei tea ka ühtegi muud lindu peale konna, või kuidas see ütlemine siin oli.
Tänud Madis22'e selgituse eest!
Rekvireerimisvajadus selgub nii suhteliselt hästi. Isegi Landy ei mõtle vist tõsiselt pataljonide kaupa defekaid kuskile platsidele valmis seisma osta, et neid 2 korda aastas kasutada. Ülalpidamis- ja hoolduskulud juba on jõhkrad ilmselt, sõjaaja vajaduse ja mahu arvestatava katmise korral. Palju ratsionaalsem on SHTF stsenaariumis hooldatud ja sõidukorras masinad elanikkonnalt kasutusele võtta. Lisaks maksab niisugune pildil toodud varustusega defekas ilmselt kordi rohkem kui poekaup (mis maksab ise ka täiesti arusaamatult jaburat hinda juba).

Mõte läks rändama ulmevaldkonda - riigihanke korras militaarsuunitlusega, aga erivarustuseta maasturid sisse osta hea hinnaga (jeebimaailmast J8 ntx, ratsionaalsemgi, kastikas ja saab klapitavate külgpinkidega ilmselt) ja asjahuvilisele elanikkonnale vastutavale hoiule anda. Mingi kasko moodi asi ka vähegi patriootlikuma kindlustusseltsiga kokku leppida ja selle teenindamine kasutaja kraesse lükata - käruta ja hoolda. Aga nõudmise peale tood meile 24h jooksul sinna-tänna platsile... Taustakontroll ja seadusekuulekate kodanike sõel ette ja... Pole peavalu hoidmise ja valvamisega ega midagi. Kasutuskogemus oleks sisuliselt 1:1 sama kasutusrendis liisinguautoga, ma ei näe ühtegi ratsionaalset tõrget tüüpi "mis ma kurat sest võõrast varast hoian".
Pilootprojekt oleks ratsionaalne muidugi KL-iga ära teha...


P.S: mismoodi vähegi mehe mõõtu sõdur oma vestide ja varustusega defeka pulti mahuks jääb ka ebaselgeks... Ei suutnud vait olla, Landy.

tanel kirjutas:Sa Landy ei tea ka ühtegi muud lindu peale konna, või kuidas see ütlemine siin oli.

Sorry, Wrankul käib ka kenasti katus pealt maha ja saab kuulipilduri kasti panna!

Meist oluliselt lõunapool asuvates tumedama nahavärviga varustatud meestega riikides on sõjalistes konfliktides peamisteks sõidukiteks univresaalsed kastikad, kuhu siis vajadusel kümmekond relvis kodaniku või mõni tummisem laskevahend pannakse.
Kas meil oleksid maastiku iseärasute tõttu kastikad ebaoitsrebekamad, kui lühikesed G-d, Iltised, jne?

Grusiinid läksid sõtta (ilmslet D130 HCPU) kastikatega:

Sealse konflikti lõpptulem polnud mitte niivõrd vedukite vaid veetavatega seotud.

Veidi oma mätta otsast. Sõja ajal võib ka konn lind olla.
Liibanonis ei antud isegi muldvanale S-III'le armu ja pandi õhutõrjele vedukiks:


Mis mina, kui armeekõlbamatu patisfist siin ikka sellel teemal väga kobisen.

Ei ole küll fanaatiline LR fänn aga Landy argumendid Defenderi kasuks on üsna tõesed.
Jääb isegi mulje et loetletud on KÕIK Defeka head omadused
Kui vaadata erinevaid dok. filme, on ekstreemsemates tingimustes domineerivaks Toyota ja LR (ajaga rohkem esimene), veidi harvem G.