4x4.ee

Võistlusauto jahutusradiaatori mõlemale poolele on paigaldatud el ventikad. Mõlemad olid ühendatud ühe lüliti alla läbi 30 A kaitsme. Kaitsme pesa sulas üles. Kas paigaldada kaks kaitsmepesa ja kaks lülitit või panna relee vahele?

esimene küsimus, et kas ventikad puhuvad ikka samas suunas. Loomulikult pane sinna vahele relee ja mitte 1 vaid 2. Kummagile vendile. Või kui ei raatsi, siis vähemalt 2 kaitset. Ventilaator on elektrimootorile kõige suurem koormus, sõltumata kasutusalast

No ikka üks puhub ja teine imeb nö. Saan aru et mõistlik oleks siis 2 releed, 2 kaitset ja 1 või 2 lülitit

mida vähem sa gene/akut koormad, seda parem. Alati pole ju vaja täis võimsust mahajahutamiseks eks.

Üks vent võiks ju olla nn otsejuhtimisega, mille käivitab termostaat, teine aga käsitsi lisaks lülitatav.

Loomulikult peab olema võimalus kõik käsitsi välja lülitada, kui sügavamat jõge lähed ületama

Tänud

Minu versioon on selline.Kui võimalik siis paigalda mõlemad ventikad mootori poole radikat(jahutus efektiivsus suurem).Üks neist pane läbi termoanduri ja relee automaatselt lülituma ja teine siis läbi salongis oleva lüliti.Kindlasti ühenda generaatori laadimise ja ventikate relee juhtahelasse lüliti mille saad välja lülitada ennem kui vette lähed.Ventikate ühendused tee ühesugused,et saaks neid vastavalt vajadusele ringitõsta.
Uuemad ventikad on püsimagnetitega ja need võtavad tunduvalt vähem voolu.Need tunned nii ära kui keerutad võlli siis ei ole see veeremine ühtlane vaid koos väikste jõnksastustega.Soovian valida kintlasti kinnised mootorid.Meil kestab üks ventikas tavaliselt 3 sõitu.
Lõplik seis oleks siis selline:
Kaks ventikat kaks releed kaks kaitset kaks lülitit ja üks termolüliti ning peotäis juhtmeid.

Paar njuubilikku ventikaküsimust ka minu poolt (eelkõige Veikole):

1. Kui suur see imemise/puhumise vahe on? Paljudel sõidukatel paistab vent olevat pandud justnimelt puhuma. Ise mõtlesime panna samuti puhuma aga Su jutt võttis kahtlema...

2. On Sul konkreetset soovitust mida ja kustkohast vaadata ehk mille vent on hea (kinnine ja püsimagnetiga ja seejuures odav). Või on romula kurss (kui seal neid "uuemaid" ültse on )?

Peamine põjus miks nad puhuma on pandud on see,et mootori ja radiaatori vahel ei ole enam piisavalt ruumi.
Imemine on sellepärast efektiivsem,et kogu õhk mis tuleb tuleb läbi radiaatori.Puhumisega avaldav radiaator takistust ja õhuvoolu kiirus on väiksem.Seega ka jahutava õhu kogus on väiksem.
Uuemad Lada ventikad sobivad ideaalselt.Ise olen kasutanud peamiselt Ford Mondeo ventikaid,sest nende suurus sobib Luige radiaatorile kõige paremini.Metsas on tagavara ventika mootor alati kaasas.
Romulast võib ka kindlasti neid leida.
Edu.
Veiko

Veiko kirjutas:Peamine põjus miks nad puhuma on pandud on see,et mootori ja radiaatori vahel ei ole enam piisavalt ruumi.
Imemine on sellepärast efektiivsem,et kogu õhk mis tuleb tuleb läbi radiaatori.Puhumisega avaldav radiaator takistust ja õhuvoolu kiirus on väiksem.Seega ka jahutava õhu kogus on väiksem.

See teema küll natuke aegunud, aga tulevastel aretajatel tasuks küll teada. Nimelt tahan Veikole väheke vastu vaielda. Enda kogemustest tean, et iga el. mootor tahab suht head jahutust, et määre püsiks laagrites/puksides ja mähiste eluiga oleks pikem, seega kui ventilaator on mootori pool ja imeb kuuma õhku läbi radiaatori (temp. 90-100 kraadi + el. mootori oma soojus + bensiini-/diiselmootori poolt kiirguv soojus = umbes 130-150 kraadi). Arvestage ise kui pikk siis ventilaatorimootori tööiga on. Mina enda projektis panen igatahes 2 ventilaatorit puhuma.
Mõtlemisainet teile, aga igaühel vaba valik.

Jõudu!

BMW on kondi vetika mootor paigutatud nii,et labad katavad mootori kinni ja ventika mootor ise on peaaegu radika vastas.See ventika mootor talub väga edukalt kuuma.Ainuke asi millega ta hakkama ei saa on vesi.Ma nüüd paigaldasin kaks LADA 2110 püsimagnetitega kinnist ventikat ja need pidasid Ladoga ilusti vastu.Kui paigaldatakse ventikad ettepoole radiaatorit siis põhjuseks on see,et mootori ja radika vahel pole lihtsalt ruumi.
Veiko

küsiks hoopis sellist asja-termoandur kuidas tuleks paigaldada?
mõtlesin ise et alumise vooliku teeks pooleks ja sinna torujupp vahele ja torujupile siis puuriks augu,kuhu keevitaks muhvi külge ja siis saaks anduri kruvida külge!
kas on veel mingeid variante!

leek kirjutas: kas on veel mingeid variante!

Sama asi ülemisele lõdvikule.
Almisest imeb ju pump juba jahutatud vedelikku...ja kui see ka kuskil 92-95 kraadini jõuab enne kui termolüliti paneb ventika käima siis minu loogika ütleb et asi on paha.
Muidugi on võimalus nr 2 alumisele lõdvikule paigaldada siis 80-82 kraadine termolüliti.

Koolifüüsika ütleb, et vesi liigub soojenedes üles ja jahtudes jälle alla. Nii, et mootorist liigub vesi ülemise lõdviku kaudu radikasse, seal jahtub ja liigub alumist lõdvikut pidi mootorisse tagasi.
Kui nüüd panna lüliti ülemisele, siis mootorist tulev vesi hoiab ventikat nii kaua sees, kuni kogu mootori temp. langeb alla 80 kraadi(oleneb lülitist).
Alumisel lõdvikul lülitub ta siis sisse, kui radikast väljuv vesi on natsa üle 80 ja välja, kui radikast väljuva vee temp on 80. Sellega on tagatud moori optimaalne töötemperatuur 95-100 kraadi ja kiirema sõidu ajal, kui ohuvool on suurem, ei lülita ta ventikat üldse sisse.
Huh, küll sai pikk ja segane jutt

Üks asi mida veel jälgida on see ,et mootori termostaat ja temperatuuri anduri temperatuurid ei oleks samad.Temperatuuri andur peaks uuesti kontaktid lahti tegema 5-6 kraadi ennem seda kui termostaat sulguma hakkab.
Isiklikult mulle sobib see rohkem kui temp andur on alumises radika torus kuid alati ei ole seda võimalik saavutada.
Veiko

selge,mul momendil 90.5 kraadine termostaat sees ja panen 82-87kraadise termolüliliti-siis peaks asi toimima!