4x4.ee

PÜlaanis uazile lumepuhur ette külge aretada.Mootoriks nissani diiselMõte suundub hüdraulika peale,mootorile hürdapump aretada ja füdramootor puhuri tigu ringi ajama.Siid küsimus kui suur peaks pump molema ja kui suur füdramootor olema?näiteks sellisele http://www.sami.ee/index.php?id=13957 ,või sellisele http://www.talutehnika.ee/index.php?op= ... 48&kat=388

Ainult ühe asja tarbeks hüdraulika? Kui on vedelemas komponendid siis küll...lihtsam ja otsatrbekam ilmselt tekitada PTO. Hüdropumba,lõdvikute,hüdromootori ja muu hinna eest saab vast harju keskmise pto-ga gaz-i kasti ja kardaani+puki korraliku laagriga.
Taaskord subjektiivne arvamus.
PS. Veel lihtsam on sahk ette teha
Parimat.
Virgo

Lumefrees küsib päris mitu kW, eraldi mootor ja sidurilt otse rootorile on vast mõistlikuim lahendus. Hüdraulika ei ole otstarbekas. Kardan et PTO ei pea autolaiuse freesi käitamist vastu aga võin eksida.

virgo kirjutas:Ainult ühe asja tarbeks hüdraulika? Kui on vedelemas komponendid siis küll...lihtsam ja otsatrbekam ilmselt tekitada PTO. Hüdropumba,lõdvikute,hüdromootori ja muu hinna eest saab vast harju keskmise pto-ga gaz-i kasti ja kardaani+puki korraliku laagriga.
Taaskord subjektiivne arvamus.
PS. Veel lihtsam on sahk ette teha
Parimat.
Virgo

Sahk praegu ees ja iga päevaga tuleb lund juurde ja varsti sahk teovõimetu.Mis see pto-ga gasi kast on?Pole kuulnudki.
Miski suurem hüdramootor olemas ja seda peab vist mingi nz 32 või 50 toitma.

Lumepuhur ei ole võimekam kui harju keskmine sahk...põhiprobleem on selles, kuhu lund paigutada. Snowblower suudab kõrgema hunniku tekitada, sahaga saad rohkem lund endast ja valdustest eemale teisaldada..kellele ema, kellele tütretütar :D
Virgo

Lumepuhur on võimekam.Mullu talvel kittis tee niivisi täis,et isegi suured traktorid ei teinud sahaga midagi,frontaallaadur kaevas tee lahti.Koduõuel meetrised hanged siis pole sahaga enam midagi teha,puhuriga uuristaks lumest läbi.

Lumepuhuri(freesi) tööpõhimõtte on massi kiirendamisel. UAZ laius 2m siis sellise lume koguse liikuma panemiseks ja auto enda liigutamiseks koos ei piisa 70KW.
Ehk nii kiiresti kui liigub masin(aeglusti 1.käik) + auto laius on lume min kogus mille sa pead kiirendama 0... m/s2 (vastavalt kui kaugele soovid lund lennutada).
PTO korral leida õige ülekandearv lakke vaadates ....

Hüdraulika on lihtsam

Vene tehnika näide: lennuvälja Zil 157(6x6) kasutas puhuri käitamiseks teist samasugust mootorit. Lume lennutas 6...8m kaugusele.

Jõudu ehitamisel, arvan et lumi saab otsa enne kui tööle saad hakata aga talvi tuleb veel.

Otseselt ise pole kokku puutunud selliste suurte masinatega aga nati olen ka neid eemalt imetlenud.
Meenub, et Tallinna lennujaam kunagi müüs osta.ee s sellist freespuhurit ja see masin oli kas URAL või KRAZ ja sellel oli puhuri jaoks kastis mingi tankimootori moodi monstrum, kahjuks ei mäleta enam seadme laiust.

Olen näinud töötamas ka tavalist ZIL i puhuriga ja sellise puuderlumega nagu meil hetkel on oli lumepilv masinast kuni paarkümmend meetrit.


Eelmine talv nägin töötamas suurt laadurit, millel oli kopa asemel see puhur ja see toodi välja peale suurt tormi kui muu tehnikaga miskit teha polnud (sellel oli hüdromootoriga).

Imestasin, miks Padaoru kandis sellist ei kasutatud, viskab lume ilusti eemale.

Teedesüsteemis oli vanasti igas teedevalitsuses üks sedasorti rootorlumepaiskurmasin. Meie muuseumi kogus on RS-ZIS-151 ja Urali baasil apastraat. Esimesel on peal 2 zahhari mootorit, teisel lisaks originaal bensukale rootori ringiajamiseks tõesti vanakooli väiksem tankidiisel. Lisaks oli varinte mitu, KrAZi baasil, MoAZ, ZiL'il oli tankidiisel, mis ajas ringi mõlemat, nii autot kui rootorit.
Lumevaestel aastatel ja tänu kiirsahkadele kadus nende järgi vajadus ning ära nad kaotati teedemajanditest.

virgo kirjutas:Lumepuhur ei ole võimekam kui harju keskmine sahk...põhiprobleem on selles, kuhu lund paigutada. Snowblower suudab kõrgema hunniku tekitada, sahaga saad rohkem lund endast ja valdustest eemale teisaldada..kellele ema, kellele tütretütar :D
Virgo

Täitsa vale jutt,kunagi töötasin teedeehitus ja talvel teede hooldus firmas,neil oli ka olemas hädajuhtudeks puhur,närib ennast igalt poolt läbi.
See oli mingi scania mootoriga versioon.
Pirita tee bussirajal lükkab puhuriga traktor ja see lennutab ka ikka korralikult kaugele.

Vene kroonus olin lennuväes ja nägin seal neid aparaate.Zil 157 baasil ehitatud rootoril ei olnud originaal mootorit ja kogu mängu käitas raamil olev traktori mootor.Urali baasil tehtud masinal oli originaal mootor ja raamil tanki diisel.Viskasid nad lund ikka hästi kaugele ja vahel oli ilus näha,kui sisse söödud raja tuled kustusid lume joas.

Zil rootori mark oli vist D 470.

Maailm võimsaim lumetõrjuja
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=36490577

Kuluks pealinn akitsaste sõidurade laiendamiseks ära:
http://www.youtube.com/watch?v=Bzmn1u33 ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=HXZsv7109ps&NR=1

honkomees kirjutas:Teedesüsteemis oli vanasti igas teedevalitsuses üks sedasorti rootorlumepaiskurmasin. Meie muuseumi kogus on RS-ZIS-151 ja Urali baasil apastraat. Esimesel on peal 2 zahhari mootorit, teisel lisaks originaal bensukale rootori ringiajamiseks tõesti vanakooli väiksem tankidiisel. Lisaks oli varinte mitu, KrAZi baasil, MoAZ, ZiL'il oli tankidiisel, mis ajas ringi mõlemat, nii autot kui rootorit.
Lumevaestel aastatel ja tänu kiirsahkadele kadus nende järgi vajadus ning ära nad kaotati teedemajanditest.

Huvitav, kas tankidiisilt tuli rootorile otse ülekanne või läbi hüdropumba?

elmarm kirjutas:

honkomees kirjutas:Teedesüsteemis oli vanasti igas teedevalitsuses üks sedasorti rootorlumepaiskurmasin. Meie muuseumi kogus on RS-ZIS-151 ja Urali baasil apastraat. Esimesel on peal 2 zahhari mootorit, teisel lisaks originaal bensukale rootori ringiajamiseks tõesti vanakooli väiksem tankidiisel. Lisaks oli varinte mitu, KrAZi baasil, MoAZ, ZiL'il oli tankidiisel, mis ajas ringi mõlemat, nii autot kui rootorit.
Lumevaestel aastatel ja tänu kiirsahkadele kadus nende järgi vajadus ning ära nad kaotati teedemajanditest.

Huvitav, kas tankidiisilt tuli rootorile otse ülekanne või läbi hüdropumba?

otse kardaanidega, vahel pneumosidur, mis oli regullitud etteantud momendile ja täitis ka ülekoormussiduri ülesannet