1. leht 7-st
3,3 TD Patroli mootori tuunimine
Postitatud: N Nov 04, 2010 9:39 pm
Postitas Movistar
Ajendatuna ühest samalaadsest teemast mõtlesin,et panen oma ideed ka siia kirja.
Mingi aeg tagasi otsustasime,et sõidame edasi diisliga (Patroli diisliga)ja teeme sellest
hea mootori.Hea mootori tegemise jaoks soetasin alustuseks sellise viguri:

See asi on tuttuus.Plaan on võtta sellest mootorist kõik,mis sealt võtta on alustades kanalite lihvimisega, suurtemate klappide paigaldamisega,torukollektori ,muutuva geomeetriaga turbo jne.
Sisse lähevad kõik uued kuluosad:kolvid,rõngad,nukkvõll.klapid jne.
Pumba asi on veel lahtine ja ei tea veel milline(kas originaal või miskit muud) sinna kasutusele läheb.
Kuna pea tuunimine on üks keerulisemaid asju mootoril ja koht kust saadav kasutegur on kõige suurem siis võiksid need kes arvavad asjadest midagi teadvat siia teemasse tarkusi kirja panema hakata.
Äkki mõni neist kasutatav.
Postitatud: N Nov 04, 2010 9:52 pm
Postitas Mägilane
Noh Tyrk-tulista
Postitatud: R Nov 05, 2010 9:50 am
Postitas kala
selle peetis pea peaks pooleks saagima ennem ja siis tiidu juurde minema
Postitatud: L Nov 06, 2010 6:27 pm
Postitas MahviaDeTyrk
kala kirjutas:selle peetis pea peaks pooleks saagima ennem ja siis tiidu juurde minema
Saagige mu plokikaas puruks neh - või siis tooge mulle tagasi ma saen ise - ma ta ju selleks ostsingi
Vähe suurema taldrikuga klappe millel muud parameetrid on samad mis SD33 on teiste Nissani diislite pealt võtta küll.
Kahjuks rikub oluliselt suuremate klappide panemise ära kahe klapi vaheline kanal.
Isiklikult oma lolluses muudaks uutel natuke suurematel klappidel sisselaske klapi nurka väiksemaks (miski 30-35 kraadini)
Multi angle = ???
Võimalik oleks leida ka nn. Hi-Flo klapid (ma vähemalt tean ühte meest kes sellised asjad oma SD33T mootori jaoks ostis - kas ta ka sisse on pannud ja mis tulemused sai ja mis to rõõm maksis = pean küsima)
Torukolle sellel I6 turbodiislil = ..... igaveste perversne saab olema torude ühe pikkuseks ajamine ilma järskude põlvedetta - ja kui seda sujuvalt teha siis saavad torud juba hirmus pikad ja see asi saab väga ruumimahukas jne-jne
Postitatud: L Nov 06, 2010 10:07 pm
Postitas Movistar
Vahepeal sai erinevate Eesti tarkade juures käidud tarkusi ammutamas.Igal mehel om teooria.
Selgeks tehti see,et suuremad klapid ei anna offroadis midagi.Juurde pidid need andma rallis jne kus pöördeid taga aetakse ja turbod alles 4000 pealt ellu ärkavad.Mul on aga vaja,et turbo tuleks taha juba väga madalalt.Nii 1000-1500 rpm.Suurtemate klappide ja suureks aetud kanalitega pidi see algus lükkuma kaugemale.
Võta nüüd kinni,kus see tõde on.
To:Tyrk.Sinu kaane orgunnin mingil hetkel Tartu tagasi.Tervena.Ei viitsi saagima hakata.
Postitatud: L Nov 06, 2010 11:34 pm
Postitas laurz
Nii madalalt rohkem väänet annab vist ainult kubatuuri suurendamine.Või siis turbole lisaks kompressor.Aga see vist kakub liialt keeruliseks ja keerulised asjad ei pruugi eriti vastupidavad olema,eriti mudas müttamisel

Postitatud: P Nov 07, 2010 11:09 am
Postitas erik
Väänet madalal annavad:
Kitsad ja pikad sisselaske kanalid
Kõrgem surveaste
Suurem kubatuur
Nukvõlli ja väntvõlli omavalise nurga muutmine
Raskem hooratas
Ülelaaderõhu olemasolu
Kütuse põlemisomaduste parandamine (pihustid, eriline põlemiskamber, propaani lisamine kütusesse, )
Enamus nendest asjadest on miinuseks jälle kõrgetel pööretel.
Diislil on seda tühikäigu väänet bensukast oluliselt rokem just surveastmest, süütamise eripärast ja suuremast pöörlevast massist tingitult.
Mida sul siis reaalselt ikka puudu on, kas võimsust kõrgetel või väänet madalal? Kahte korraga väga nagu ei saa, või siis peab rauas ja softis ikka väga olulisi muudatusi tegema.
Näit. Kompressori ja turbo järjestikune kasutamine
Inteligentne ajuga juhitav pump
Hunnik andureid ja juhtmeid
Lisaks veel hunnik rauda, ala, kollektorid, suurem töömaht.
Lihtsalt mõned mu mõtted...
Postitatud: P Nov 07, 2010 1:33 pm
Postitas Movistar
Vaja on madalat väänet.Praegusel mootoril on seda veits vähe.Normaalseks läheb alles 2000 rpm.Lõpp on enam-vähem.Max.rpm kuskil 4600.Selle tahaks ajada sinna 5000 kanti.Mismoodi,ei tea veel.
Kuna uuel autol tuleb hüdrovints,siis võiks 800-2000 vahel olla piisavalt väänet,et hüdropump mootorit välja ei suretaks ilma gaasi juurde lisamata.
See on muidugi teooria.
Postitatud: P Nov 07, 2010 4:36 pm
Postitas MahviaDeTyrk
Ajage oma lolli väände juttu muus alajaotuses
Sellel mootoril surveastet tõsta = ... niigi väga kõrge isegi diislite hulgas
Postitatud: P Nov 07, 2010 6:52 pm
Postitas erik
MahviaDeTyrk kirjutas:Ajage oma lolli väände juttu muus alajaotuses
Sellel mootoril surveastet tõsta = ... niigi väga kõrge isegi diislite hulgas
Mis sa põrkad? Räägime asjast!
Postitatud: P Nov 07, 2010 10:01 pm
Postitas uno
Kollektori kohapealt uurisin intrenetis ringi ja sattusin küll td42 mootori jaoks tehtud kollektorite otsa. Väidetavalt peavad kõik väljalaske kanalid olema ühepikkused, aga tjuunijad on valmis teinud sellised kollektorid ja isegi sõidavad nendega.
Antud juhul küll ei ole tegemist ühepikkuste kanalitega, Tehke nüüd selgeks, kumb siis õige on

Postitatud: P Nov 07, 2010 10:13 pm
Postitas Movistar
Umbes samasugune on Patroli originaalkolle.Malmist.
See ei meenuta küll torukollet.
Postitatud: P Nov 07, 2010 10:27 pm
Postitas Uko
Miks väljalase peaks olema ühepikkune?Ehk ikka sisselase.Oli vist nii,et turbo võiks olla võimalikult lähedal välalaske otsas,et viivitus oleks võimalikult lühike.Või kaks turbot äkki,väiksem ehk kergem algusesse ja suurem hilisem sellele järgi.Surveastet tuleks ka vähendada kui juba suuremat sorti ülelaadimiseks läheb.
Postitatud: P Nov 07, 2010 11:47 pm
Postitas jr
Surveaste tõstmine mõjuks muidugi kõige lihtsamalt madale väändele ja madalalt väändelt pöördesse jooksmisele. SD33T surveaste on vist mingi 21 ringi, mis on jah suht suur diisli kohta. 16 või 18 on turbomootoritel tavaliselt surveaste.
Aga miks mitte panna kaks turbot? Üks väiksem ja teine suurem. Või siis tsentrifugaalkompressor ja turbo. Rihmalt käitatav ülelaadija hakkab kohe toimetama ilma igasuguse läägita. Muutuva geomeetriaga turbo ei saa sinna lähedale ka mitte.
Postitatud: E Nov 08, 2010 8:31 pm
Postitas kala
rihmad on saadanast ju.
Kõige suurem probleem on ju kuidas kütust juurde saada,selle kohta oleks vihjeid vaja.