4x4.ee

Pole küll otseselt 4x4 teemaline, aga tehniline siiski. Siin palju tarku mehi koos, ehk oskate nõu anda.

Plaanin uut 200l elektriboilerit paigaldada ja kuna ei soovi pidevalt tilkuvat kaitseklappi, siis ostsin lisaks 11l tarbevee paisupaagi või hüdrofoori, kuidas seda nüüd õigem nimetada on.

Esimene küsimus, millises asendis tohib seda paigaldada?
* Kaasasoleva lehekese peal oli kaks paigalduse näidispilti - a) veepumba peal, vee sisenemisava allapoole ja b) boileri külmavee sissevõtu peal, vee sisenemisava ülespoole.
* Poes öeldi, et ametlikult peaks paigaldama "vertikaalselt", aga üldiselt on ükskõik, mis asendis see on.
* Pisikeste veeautomaatide peal olevad hüdrofoorid on justnimelt külili.
* Mingi suvaline netist leitud hüdrofoori paigaldusjuhis väitis, et "hüdrofoor paigaldatakse nii, et veetorustiku ühenduskoht jääks ülespoole. Sellega välditakse ühtlasi õhumullide sattumist diafragma ja paagi seina vahele." Viimasel jutul võib loogiliselt võttes point olla.

Teine küsimus, kuidas hüdrofoori kinnitada? Lihtsalt boileri sisendava külge seda rippu ei tahaks jätta, sest 11kg vee kaalu + püti oma kaal on paarikümnesentimeetrise toru otsas kangina paras raskus. Keskel on peenem koht, millest saaks vitsa ümber tõmmata, aga sellisel juhul oleks loogiline paigaldus just külili. Teeks talle mingi kõvast põrandapenoplastist aluse alla, aga siis ei saa ligi põhjaalusele ventiilile. Kui tihti see rõhk kontrollimist ja korrigeerimist tahab? Kas rõhu kontrollimiseks oleks mõistlik vahele panna kuulkraan, millega hüdrofoori kontrollimiseks eraldada ja tühjendada?

Kolmas küsimus, milliste liitmikega see värk kokku ühendada? Boileri (Atlantic 200l hooldusvaba) juhendis on garantiinõue, et vahetult külma vee sisseviigu otsas peab olema kaitse- ja tagasilöögiklapp. Helistasin maaletoojale ja küsisin, kuidas ma peaksin sinna paisupaagi ühendama. Maaletooja ütles, et panete boileri sisseviigu ja klapi vahele tavalise kolmiku ning paisupaagi siis sinna kolmiku külge. Toonitas aga, et kolmik peab olema mustast metallist. Oletan siis, et see on vajalik ühenduskoha korrosiooni vältimiseks, et boileri ja ühenduse vahel ei moodustuks eri metallidest nn. "patareid". Aga kaitseklapi juures läheb ju ikkagi must metall värviliseks üle, miks- ja kas seal patareid ei moodustu?
Kui ma tahan paisupaaki vertikaalsesse asendisse panna, ei ulata selle sisseviik kolmikuni ja tuleb veel paar põlve ja torujuppi kaasata. Needki siis ilmselt mustast metallist.
Paisupaak paistab ka mustast metallist sisseviiguga olema, selle ühendamisega ei tohiks siis probleemi tekkida. (Paisupaagi juhendis ei olnud kusjuures sõnagi mustast või värvilisest metallist liitmike kohta).

Järgmine küsimus, kas need mustast metallist tükid joogiveele roostet tekitama ei hakka? Kas tsingitud jupid oleks paremad või tekitab ka tsink kokkupuutes boileri sisseviiguga patarei?

Boileri sooja vee väljaviigu külge ühendamiseks on boileriga kaasas selline teflonrõngaga üleminekutükk, millel ühel pool pronks, teisel pool must metall. Kui saaks teise samasuguse tüki külma vee sisendisse, kas sealt võiks otse vasega edasi minna?

Ehh, üks loll jõuab rohkem küsida, kui 10 tarka vastata.

Ahjaa, miks ma paisupaaki sooja vee väljundisse ei ühenda? Hüdrofooris olev soe vesi jahtub ja kui kraani avades tõmmatakse see torustikku, siis tuleb esimene sahmakas selle võrra jahedam. Ja teoreetiliselt on külma vee poolel membraani eluiga pikem.

Sidorov kirjutas:Aga mis on kaitseklapi pideva tilkumise põhjustajaks?

Vesi ju soojenedes paisub.

erik kirjutas:

Sidorov kirjutas:Aga mis on kaitseklapi pideva tilkumise põhjustajaks?

Vesi ju soojenedes paisub.

Kui palju vesi ikka paisub? Ma küll paisumistegurit kiire otsingu tulemusena ei leidnud aga üldiselt peaks olema nii, et hüdrostaatikas ei ole vaja arvestada vedelike ruumala muutust temperatuuri kõikumise tõttu, sest see on väga väike.

Praktikast oskan nii palju öelda, et omal on 120 L boiler, mille kaitseklapp hakkas tilkuma, kui talvel torud ära külmusid. Muul ajal ei tilgu.
Isegi kui vee paisumine peaks tekitama ülerõhku, siis arvan, et kodustes tingimustes tarvitatakse vett nii tihti, mis taastab norm rõhu.
Kindlasti oleneb ka, kuidas boilerit kasutatakse, kas hoitakse pidevalt vooluvõrgus, et temperatuur sobiv oleks või lülitatakse sisse kui vajadus tekib. Teisel variandil võib tekkida tilkumise probleeme.

Korralikul boileril, õige paigutuse korral peab jääma boileri ülemisse ossa õhk mis toimib paisumise korral hüdrofoorina ( kompenseerib vee paisumise)
Kui sul hakkab kuumenedes tilkuma, siis on kas kaitseklapp liiga väikese rõhu peal või oled sa selle õhukoti kuidagi suutnud veega täita ning paisumisruumi enam pole.

Julgeks oma arvamuse välja öelda:
- müü see hüdrofor parem maha ja osta selline asi nagu tarbevee rõhualandusventiil.
Näiteks selline asi http://multipipe.com.ua/media/rand7681396.jpg Maksab FEB-s <700kr.

Paigalda see veemõõdusõlme, reguleeri rõhk <3bar ja julgen kinnitada, et su boileri kaitseklapp ei hakka tilkuma. Kusjuures enne selle ventiili ostmist ostmist kontrolli üle, palju sulle tänavatrassi rõhk üldse on, kui on niigi alla 3bar, siis pole ka seda regulaatorit vaja.

Must terastoru hakkab kindlasti tarbevett roostet eraldama (ja kindlasti esimene lõik torus, mis umbes 10a jooksul läbi roostetab), aga 1 kolmik teeb seda niivõrd väikses koguses, et realselt Sa ei taju midagi.

Kiire elektrokeemilise raktsiooni tekitavad omavahel vask ja tsink, ülejäänud torumaailmas levinud materjalik (s. must teras ja vask)omavahel ka kindlasti reageerivad, aga üpris tähtsusetul määral ja torustiku eluea pikkust kindlasti ei mõjuta. Tsingitud toru ja vasktoru ühendamist loetakse vastuvõetavaks, kui vasktoru jääb "allvoolu".

Kui Sa sinna boilerile ikkagi kolmikuid vahele hakkad aretama, siis kasuta proksmaterjale.

Sidorov kirjutas:erik, nii loll ma ka ei ole. Äkki on inimesel tagasivoolu klapp paigalatud mingil põhjusel ja vesi paisudes ei saa minna trassi tagasi(linnavõrk).
Või on hüdrofori rõhk liiga suureks seatud(eramaja). Või tekib mingil põhjusel torustikus hüdrauliline löök.

Esiteks, Tallinna Vesi nõuab tehnilistes tingimustes tagasivooluklapi olemasolu vahetult peale veemõõtjat. Põhjus on selles, et oleks välistatud reovee igasugune tagasitõmbamine puhta vee torustikku (näiteks (nõude)pesumasina rikke korral). Peale veemõõdusõlme rekonstrueerimist ma selle klapi ka paigaldasin.
Teine asi, juhuks, kui keegi on omal selle tagasivooluklapi ära rikkunud või läbi puurinud, on uutel veemõõtjatel ka oma integreeritud tagasivooluklapp. Meil Pirita-Kosel vahetatakse neid mõõdikuid iga 2 aasta tagant, seega polnud ka sellest klapist pääsu.
Kolmandaks, ka boileri kohustuslik kaitseklapp sisaldab endas tagasilöögiklappi.

casca kirjutas:Kui palju vesi ikka paisub? Ma küll paisumistegurit kiire otsingu tulemusena ei leidnud aga üldiselt peaks olema nii, et hüdrostaatikas ei ole vaja arvestada vedelike ruumala muutust temperatuuri kõikumise tõttu, sest see on väga väike.

Just mõni päev tagasi teadsin täpset numbrit, aga vot enam ei mäleta.
Ligikaudu 3% võis olla see paisumine. Tarbevee boileri paisupaagid dimensioneeritakse 5% vee mahust.

casca kirjutas:Isegi kui vee paisumine peaks tekitama ülerõhku, siis arvan, et kodustes tingimustes tarvitatakse vett nii tihti, mis taastab norm rõhu.

Kui vett tarvitatakse tihti ja väikestes kogustes, siis küll, aga tüüpnäide on selline, kus hommikul enne tööleminekut või õhtul enne magamaminekut käib mitu inimest järjest duši all ja peale seda tarbimist pikka aega ei ole.

Tilkumine iseenesest ei ole lahendamatu probleem, selleks on kaitseklapil lausa eraldi otsik, mille külge annab peenikese vooliku panna ja selle omakorda kanalisatsiooni suunata. Aga küsimus on pigem selles, miks peaks puhast vett lihtsalt soojuspaisumise tõttu maha valama.

hmm kirjutas:Korralikul boileril, õige paigutuse korral peab jääma boileri ülemisse ossa õhk mis toimib paisumise korral hüdrofoorina ( kompenseerib vee paisumise).

Sellisel juhul on enamus poes müüdavaid boilereid mittekorralikud, kuna neil võetakse soe vesi niivõrd ülevalt otsast, et mingit õhukotti ei jää.

Kjen kirjutas:Julgeks oma arvamuse välja öelda:
- müü see hüdrofor parem maha ja osta selline asi nagu tarbevee rõhualandusventiil.
Näiteks selline asi http://multipipe.com.ua/media/rand7681396.jpg Maksab FEB-s <700kr.

Paigalda see veemõõdusõlme, reguleeri rõhk <3bar ja julgen kinnitada, et su boileri kaitseklapp ei hakka tilkuma. Kusjuures enne selle ventiili ostmist ostmist kontrolli üle, palju sulle tänavatrassi rõhk üldse on, kui on niigi alla 3bar, siis pole ka seda regulaatorit vaja.

Kuidas see rõhualandusventiil peaks *boileris* tekkivat ülerõhku alandama? See suudab küll vähendada rõhku ventiili *taga* olevas torustikus, aga boilerisse jääb vee paisudes suurem rõhk ikka alles, kuni järgmise tarbimiseni.
Boileris tekkiva liigrõhu vähendamiseks näen mina ainult ühte võimalust - liigne rõhk (koos veega) välja lasta. Kas hüdrofoori kotti või põrandale.
Ega nõue paigaldada kaitseklapp vahetult boileri külge, pole inimeste kiusamiseks välja mõeldud, kui näiteks termostaat rikneb ja boiler läheb keema, võib see "pomm" ka lõhki minna. Ja seni kuni see kaitseklapp seal boileri küljes on, ta ka ülerõhu tõttu tilgub.

Kjen kirjutas:...Kui Sa sinna boilerile ikkagi kolmikuid vahele hakkad aretama, siis kasuta proksmaterjale.

Ma teeks hea meelega kogu värgi pronkstükkide peal, aga nagu ma kirjutasin, boileri maaletooja nõuab vahetult boileri külge mustast metallist kolmikut.

Rõhualandusventiil võtaks kogu hoone veetrassist surve vähemaks ja see on selleks hea, et boileri kaitseklapp püüab vältida boileri rõhu ca 6bar tekkimist, aga hakkab natuke varem ettevaatlikult reageerima - tilkuma. 6 ... 10bar korral juba tuleks sealt nirena. 3bar sisendrõhu juures minu kogemuste põhjal ta veel tikuma ei hakka.
Ma natuke skeptiline selle esindaja soovituse osas. Lihtsalt pronks on üsna neutraalne materjal ja julgen soovitada.

Paigaldada võid tõesti suvalises asendis, kaaluks pole tal kunagi 11+ kg kuna vähemalt pool on paagis õhku. Ühendusele pane kindlasit vahele ventiil, et saaksid ta süsteemist eraldada ja tühjendada kui õhurõhku kontrollid. Tavasagedus kord aastas. Ühenduseks kasutaksin samuti nagu eelkõnelejad väitsid pronksi, parim kogemus. Miks paigaldatakse külmavee poolele sellele vastasid ise ära - pikem eluiga.

torustikes on ka vee kiiruse muutusest tingitud löögid, näiteks kui suurem tarbija järsult kraani suleb. siis teistel kasvab surve hetkeks üle pea.

Mälu järgi oli vist nii:soojendades 1m3 vett 0-st 100 kraadini,muutub maht 4%

Miks üldse nii palju vaeva näha? Minu eelmine Atlantis kestis 7 aastat. Erinevatel objektidel on kõikunud Atlantiste iga 6 - 12 aasta vahel. Tilkuva ülesurve klapi suunan kanalisatsiooni, palju sealt ka ikka tilgub, mitte rohkem kui 100 gr päevas. Minuarust oluline oleks investeerida võimalikust boileri rikkest ja selles tekkida võiva veeuputuse turvamisele sellega, et vesi mis jooksma hakkab kogutaks kokku ja suunataks kanalisatsiooni (kaldega ja trapiga põrand või drenaaziga boilerist suurem turvavann) muud vidinad nagu paisupaak on lihtsalt mängu ilu. Tore asi, mis on viimasel ajal müüki tulnud, on ülesurve - tühjendusklapp, see on integreeritult haisulukuga äravoolu sifoon ja ülesurve-tühjenduskraan koos.

erik kirjutas:Miks üldse nii palju vaeva näha?

Aga sellepärast, et nagu Sa oma allkirjas kirjutad:
"Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!"

Aga tõepoolest, paisupaak on antud juhul mängu ilu. Ehk veemõõdusõlme põrandal on trapp ja kalle ja midagi katastroofilist seal tekkida ei saa.

Tavalised 1500...2500 kr. maksvad Atlantised kestavadki suurusjärk 7 aastat, kui magneesiumanoodi ei vaheta. Mina pole kordagi vahetanud.
Uus boiler sai aga võetud vähe suurem, hooldusvaba ja titaananoodiga. Eeldaks, et see kestab vähemalt kaks korda kauem. Mulle ei meeldi asju vahetada.

Movistar kirjutas:Mälu järgi oli vist nii:soojendades 1m3 vett 0-st 100 kraadini,muutub maht 4%

Ka 2m3 või 0.5m3 soojendades muutub maht samapalju
Muide, vee tihedus on kõige suurem mitte nulli, vaid +4 kraadi juures.

Kui kunagi keskkütte süsteem sai tehtud siis 1800l küttesüsteemile soovitati 100l. paisupaak. Oli vist mingi selline suhe ,et 1000L kinnine süsteem tahtis saad 50L. paisupaaki. Samas on mul 200L kahesüsteemne boiler ja ülerõhu klapp pole kunagi tilkunud. Maja trassil on ees tagasivoolu klapp.