Paisupaagi ühendamine boileri külge.

[vtl]

Mälu järgi oli vist nii:soojendades 1m3 vett 0-st 100 kraadini,muutub maht 4%

Ka 2m3 või 0.5m3 soojendades muutub maht samapalju
Muide, vee tihedus on kõige suurem mitte nulli, vaid +4 kraadi juures.

[uppund kana]

Kui kunagi keskkütte süsteem sai tehtud siis 1800l küttesüsteemile soovitati 100l. paisupaak. Oli vist mingi selline suhe ,et 1000L kinnine süsteem tahtis saad 50L. paisupaaki. Samas on mul 200L kahesüsteemne boiler ja ülerõhu klapp pole kunagi tilkunud. Maja trassil on ees tagasivoolu klapp.

[Tom 73]

Tore asi, mis on viimasel ajal müüki tulnud, on ülesurve - tühjendusklapp, see on integreeritult haisulukuga äravoolu sifoon ja ülesurve-tühjenduskraan koos.

Erik. See on habemega asi Kaitseklapp peab olema boileri külmavee sisendil mööndusteta. Kujutage ette olukorda, kus inimesel on boilerisse minev külm vesi võetud vahetult peale maja sisendit (veemõõtjat) , kaasaegsed maja sisendtorud on aga PEM või Peh (puhas plast) torudest ja see toru ei ole teps mitte sooja vee jaoks mõeldud.

Aga teemast niipalju, et see tilkumise häda kipub jah just suurematel boileritel olema ja kõrge eelrõhuga piirkondades kui kogu boileritäis sooja vett ära tarbitakse ja seejärel ilma vahepealse tarbimiseta üles soojeneb.

Kas teema algataja äkki valesti ei kuulnud , võimalik et maaletooja keelas musta panna (tänasel päeval see tarbevees nii ongi) kui aga käskis , siis

Ja veel, kasutage erimessingust liiteid ja tsingikaokindlaid ventiile, siis tulemus pikaajaline .
Edu

[Movistar]

Mälu järgi oli vist nii:soojendades 1m3 vett 0-st 100 kraadini,muutub maht 4%

Ka 2m3 või 0.5m3 soojendades muutub maht samapalju
Muide, vee tihedus on kõige suurem mitte nulli, vaid +4 kraadi juures.

Tahtsin kirjutada 40 l kuid kirjutasin millegipärast 4%

[vtl]

Kas teema algataja äkki valesti ei kuulnud , võimalik et maaletooja keelas musta panna (tänasel päeval see tarbevees nii ongi) kui aga käskis , siis

Teemaalgataja kuulis õigesti. Põhjuseks siis see, et boileri otsad mustast metallist ja muidu tekib sinna otstesse patarei. Võib-olla on see mäng kuidagi seotud ka titaananoodiga, millest pidevalt väikest alalisvoolu läbi lastakse.

Boileriga oli kaasas üks spetsiaalne üleminek kuuma vee väljundi külge: ülemineku boileri poolne ots on (kroomitud või roostevaba?) teras, torustiku poolne aga pronks (või sarnane värviline metall). Nende kahe vahel paistis teflonseib.
Külma vee poolele pidi minema kaasasolnud hõbedane kaitseklapp, mis küll viiliga vähe kraapides paljastas pronksivärvi sisu, aga mida tehas pidi aktsepteerima. Seega kas see klapp on mingist erikuradisulamist, kogu korrosioonijutt on BS või on sooja vee väljundi poolel korrosioonioht suurem.

Täna rääkisin uuesti maaletoojaga, et ma ei tahaks niivõrd arhailisi asju, nagu mustast metallist liitmikud, sinna ette toppida ja küsisin, kas samasugust teras-teflon-pronks üleminekutükki, nagu sooja vee poolel, võiks põhimõtteliselt ka külma vee pool kasutada.
Maaletooja ütles, et võib küll kasutada ja sellest liitmikust edasi võib siis panna, mis materjali tahad. Üleminek maksis varuosana miski 160 krooni ja lahendas probleemid.

[vtl]

Teemat jätkates:
Vana boileri demonteerimisel selgus, et vana kaitseklapp oli seest täielikult ära mädanenud. Vedru kinnihoidev rant oli olematuks korrodeerunud, vedru välja kukkunud ja tagasilöögiklapp ei toiminud. Ülerõhuklapp jällegi lekkis tühjenduskangi vahelt.
http://www.vtl.ee/files/DSCF2906.jpg

Seega sai otsustatud, et sellist jama enam ei kasuta ning ostsin santehnika poest eraldi ülerõhuklapi, eraldi tagasilöögiklapi ja koostasin sellest ise kaitsegrupi koos paisupaagi, viimase eraldusventiili (hoolduseks-rõhumõõtmiseks-muutmiseks) ja tühjenduskraaniga.

Tulemus on nähtav pildil. http://www.vtl.ee/files/IMG_6374.jpg
Ja kogu installatsioon: http://www.vtl.ee/files/IMG_6372.jpg

Väljundkollektorile lisasin veel termomeetri, et boileri temperatuuri parem seadistada oleks. Uue Atlantiku elektrooniline termostaat laseb tempi kraadi täpsusega paika panna. Minul on ta praegu täpselt 60 kraadi peal - üle 65 kraadi kasvab järsult katlakivi moodustumine ja alla 55 kraadi on oht, et boileri soojas vees hakkab elu tekkima ja vesi läheb haisema.

http://www.vtl.ee/files/IMG_6375.jpg

Eks tulemus paras steampunk ole, aga vähemalt on mängu ilu korralik

PS. Kui kellelgil on hea idee, kuidas paisupaagi all olev fibo-peno installatsioon millegi viisakamaga asendada, siis kuulaks huviga. Endal tekkis mõte sinna alla veekindlast vineerist "pingikene" saagida, millel auk (nipli jaoks) keskel, nagu vanal veneaegsel taburetil.

[Arto]

PS. Kui kellelgil on hea idee, kuidas paisupaagi all olev fibo-peno installatsioon millegi viisakamaga asendada, siis kuulaks huviga. Endal tekkis mõte sinna alla veekindlast vineerist "pingikene" saagida, millel auk (nipli jaoks) keskel, nagu vanal veneaegsel taburetil.

Mul on lihtsalt perfolindiga seinakülge tõmmatud ning seisab juba seitse aastat.

[vtl]

Tõstan veel kord teemat, ehk paisupaagi kasulikkusest:

Eile tegin eksperimendi - sulgesin paisupaagi ees oleva kuulkraani, eraldades paisuka ajutiselt süsteemist (vt. pilti).
Siis sai käidud dushi all (ca 40...50 l veekulu) ja lastud boileril pärast seda ca pool tunnikest kütta. Selle aja peale näitas boileri küljes olev manomeeter 5.6 bar (veetrassi surve samal ajal 3.5 bar) ning kaitseklapi all oli surakas vett. Ilmselt oli surve kaitseklapi rakendusmislävest (6 bar) kõrgemal ära käinud ja osa survet juba välja lastud.
Avasin paisupaagi kraani, mille peale boileri surve kukkus kenasti 4 bar peale.
Paisupaagi vastusurve on mul seatud 4 bar peale, mis on olnud külma vee trassi maksimumsurve öisel ajal.

Seega võib öelda, et mäng vääris küünlaid.

[Artur51]