4x4.ee

Kuna vana massilüliti mida me eelmise aasta Klapperiks aretasime oli ikkagist saast, siis ostsin Maidu käest korraliku kahekontuurse. Nüüd tahaks kogu süsteemi paremaks ehitada ja olen ilge dilemma ees, kas katkestada pluss või miinus. Millised on eelised ja miinused? Mootoriks 2.4TDi.

Lisaks tahaks teada mille pärast ei piisa mootori seiskumiseks pumba magnetklapilt massi maha võtmisest?

Urmas

Teine kontuur ongi näiteks magnetklappi ahela katkestamiseks,ainult massi lülitamisest ei piisa sellel põhjusel,et genekas toodab voolu edasi.Lüliti ühenda massi vahele ja lõika läbi klappi juhe,ning vea läbi lüliti väikeste klemmide.

Ja olenevalt mis vintsi kasutad, siis ka otsustamine kas massi/plussi lüliti on saast.
Aga muidu Praks vastas ära.

Lisaks veel juurde, et paigalda lüliti kohta kus ta igapäev veealla ei jää. Alvelaeva oma ta pole ja kui korrosioon ikka klemmidele tekib siis on probleem olemas.
Paigaldamisel on võimalik teha katkestus ka süüteluku juhtmele mis klapi releed juhib. (nii tuli vähem juhet vedada)

Niipalju kui ma nüüd tarkadega rääkinud olen, on valik plussi ja miinuse vahel pigem maitse asi. Vool mis lülitist läbi käib on sama. Ainsad erinevused on need, et plussi vedamisel peab hoolikalt jälgima, et lüliti klemmid ega latt, kuhu pärast juhtmed ühendada, ei puutuks kerega kokku ja lisaks on bensumootoritel täheldatud miinuse katkestamisel voolu "tagasivoolu", mis võib mõningad andurid tuksi keerata.

Nagu paljude tehniliste üksikasjade kohta liigub ka voolu lülituse kohta palju folkloori. Ühed raiuvad, et tuleb ikka kindlalt mass välja lülitada. Teised jällegi ütlevad, et pluss on ainukene õige vool ja see tuleb katkestada. Kui argumente küsid siis jääb jutt üsna lühikeseks

Lisaks veel juurde, et paigalda lüliti kohta kus ta igapäev veealla ei jää.

Kavatsen lüliti paigaldada siia:

Peaks nii üsna kõrgel olema kui suhteliselt hästi kätte saadav.

Urmas

Myrgel kirjutas:Niipalju kui ma nüüd tarkadega rääkinud olen, on valik plussi ja miinuse vahel pigem maitse asi.

Mul on plussi vahel, siis saab elektrilise vintsi massi teha vintsi juures. Muidu tuleks massilülitini vedada või vintsile jääks toide peale (alguses sai see katse ka tehtud...)

Ot see oli nüüd küll huvitav vastus? kui sa katkestad massi siis sa lülitad aku süsteemist välja.
Miks on selle jaoks vaja vedada vintsi massi kuhugi kaugele??? Aru ei saa....

Kas katkestada lülitiga pluss või miinus ei ole maitse asi alati Kui algupärane tootjatehas on valinud auto kere plussiks,siis võib katkestada plussi,kui keres on miinus,siis katkestada miinus. MIks-sest elektroonika on ehitatud vastavalt aga mitte kõigil ja mitte alati.Usakate puhul soovitan küll nõnda käituda,on kindlam,et eletroonika kestab kauem!

Kas ei oleks mõtekas panna üks lüliti aku - ja massi vahele,
teine aga aku + ja vintsi + vahele, sellisel juhul on võimalus
autoga kulgeda kui vints on lühisesse läinud.

LR90 kirjutas:Kas ei oleks mõtekas panna üks lüliti aku - ja massi vahele,
teine aga aku + ja vintsi + vahele, sellisel juhul on võimalus
autoga kulgeda kui vints on lühisesse läinud.

eriti keeruline ei ole nagu vintsilt kaabli otsa maha võtmine ?

Töötava mootoriga massi väljalülitamine akult ilma mootorit seiskamata, lõppeb tavaliselt geneka mahakärssamisega

Appi, kui keeruline! Kas on mingit erinevust, millises punktis katkestatakse jadaühendus? Jada siis: auto korpus, aku, auto plussahel. Koos mootori suretamisega on lihtsam panna lüliti plussahelasse kuid jääb võimalus et kaabel aku ja lüliti vahel puutub massi, siis on jama. E. plussahela katkestamise korral peaks lüliti olema akule võimalikult lähedal. Miinusahelas lülitiga seda ohtu ei ole.
PS. Korpuses plussiga autod on ilmselt juba kõik ümbersulatusse jõudnud või seisavad muuseumides, ...vist.

Praks1 kirjutas:Lüliti ühenda massi vahele ja lõika läbi klappi juhe,ning vea läbi lüliti väikeste klemmide.

Saab kasutada ainult siis kui pumba klapil on eraldi massi juhe, kui klapp saab massi otse kerest tuleb katkestada ka gene ergutusvooluahel lisaks klapi + ahelale. Või toodab gene omale ise ka ergutust kui on juba käima läinud? Kui õieti mäletan siis vist ei tooda.
Meil on katkestatud süüteahel, paigaldatud on relee ja katkestame relee lülitusahela massi massilüliti teise kontuuriga. Meil muidugi ka aju juhtimisega diisel.
Väide, läbi relee saab katkestada mida iganes, ka nii, et massilüliti on massi ahelas, lase ainult mõttel lennata.

Jutt käib kahe kontuuriga lülitist,väike kontuur toimib kui süütelukk,ja genekal võid ergutuse ära võtta,kuid voolu toodab ikka,vähemalt enamus.

eero I kirjutas:... Või toodab gene omale ise ka ergutust kui on juba käima läinud? Kui õieti mäletan siis vist ei tooda...

Tegelikult mõnedel jutudel toodab, jääkmagnetism rootoris jm nähtused. Kuna enamus autodel reguleeritakse pinget ergutusvoolu kaudu, siis võib halbu asju hakata sündima. Kogemus näiteks murdunud ergutusjuhtmega genekast, mis sünnitas ülepinget (täpselt ei teagi, või oli mingi impulss?), igastahes neid läbipõlenud lambikesi, kaitsmeid jm jura jagus mitu aega vahetada.
Sama põhjus, miks vanakooli meeste "laadimiskontrolli" (juba mainit: aku juhe maha, kas jääb käima?) käigus releeregulaatorid ja süüte kommutaatorid kui nõrgeimad lülid, maha kärssasid.

Praks1 kirjutas:Jutt käib kahe kontuuriga lülitist

Seda küll aga kui suretusklapil puudub massi ots või bensukad millel tuleb katkestada + siis mina küll ei julgeks, täpsemalt ei julgenud lasta plussiahelat läbi massilüliti teise kontuuri, vaatamata sellele, et nad on massilülitis ilmselt teineteisest eraldatad. Seda enam, et meil on ta okstele suht avatud (juhtmed kõrvuti massilüliti korpusel) ja kasutusel võiks olla hoopis allveelaeva oma.
Selle pärast sai kasutatud releed, millega muidugi kaasnevad ka omad riskid aga loodan, et väiksemad.
Seoses genekaga peab , sellega kas gene toodab voolu või mitte, pole ju mõtet pead vaevata.
Selle voolutootmine või mittetootmine ei jäta veel mootorit seisma.