1. leht 1-st
Talasild vs lääbad
Postitatud: N Juul 22, 2010 12:25 am
Postitas Ax
Ahhoi!
Tekkis lihtsalt selline huvitav küsimus, kas keegi on sõitnud kunagi ja ka lõpuni jõudnud võistlustel kiigedega sildadega?
Ärge lollile kohe näkku lööga aga loll on see, kes küsida ei oska.
Postitatud: N Juul 22, 2010 9:47 am
Postitas M.A.R.E.K
mulle meenub kohe üks hall terrano 1.Koht oli 2 aga rohkem ei meenu küll

Postitatud: N Juul 22, 2010 11:12 am
Postitas totu
Lätlastel üks TR3 täissõltumatu vedrustuse peal, sellel küll ka rattareduktorid. Kas lõpuni on jõudnud, ei tea. Tegelikult keerleb sama mõte juba pikemat aega peas, iseasi kas kunagi teoks ka saab.
Postitatud: N Juul 22, 2010 11:19 am
Postitas Praks1
Piiri taga katsetatakse seda aegajalt,eelmine nadalavahetus l6petas see projekt amordi innitus labi kapoti.Venmaal oli ka yks masin mida erinevatel v6istlustel naind,seda pole katkestamas naind,kuid ka mitte poodjumil.Need siis TR3 masinad.
Postitatud: N Juul 22, 2010 12:24 pm
Postitas walkman
üks roheline nissan terrano II sõitis mõned aastad tagasi meil TR1-te ja ilmselt ka lõpetas võistluseid, sest oli 105 numbriga. Minu mäletamist mööda ei olnud see talasillaga. Nüüd masin kuhugi kadunud, ei teagi mis sellest sai.
Postitatud: N Juul 22, 2010 11:01 pm
Postitas hulkur
walkman kirjutas:üks roheline nissan terrano II sõitis mõned aastad tagasi meil TR1-te ja ilmselt ka lõpetas võistluseid, sest oli 105 numbriga.
Ma pakun, et see oli Fakto Auto tiim, kus varuosade hind ei olnud takistuseks... Ka maasturite Tom on alustanud kunagi lääbadega autoga kui mälu mind ei peta... vanasti oli neid lääbadega erinavate siltidega riisirakette TR-1-s ikka mitmeid.
Postitatud: N Juul 22, 2010 11:05 pm
Postitas tarmo
Ärgem samuti unustagem Nivasid. Tõsi küll - tihtipeale nad ei lõpetanud, aga vahest juhtus sedagi

Postitatud: N Juul 22, 2010 11:39 pm
Postitas rommi
Ja ka Arto sõitis kunagi L200-ga ja minumeelest lõpetas küll üsna tihti. Tom sõitis lühikese Pajeroga ja seda on isegi Tr-2 praktiseeritud. Veel on sõidetud klapperit Vitaraga, mille esisillast hakkas peale mõnda ringi üsna kohutavaid hääli tulema. Katsetatud on aga lõpuks jõuavad ikkagi kõik talasilla juurde.
Postitatud: R Juul 23, 2010 11:40 am
Postitas Praks1
Arvan,et see aeg pole kaugel,kui keegi hakkab laabadega 3 ehitama.
Kui on hea vedrustus sinna paigaldatud,mitte koni,on vaga raske selle auto tempos pysida,naiteks sultsi s6idul.
K6ik s6ltub muidugi ka sellest,kes autos istuvad.
Postitatud: R Juul 23, 2010 12:38 pm
Postitas eero I
Spetsiaal klassis "Papad" mitsuga, kui muutus klassi nimi ja tehnilised reeglid vahetati ka sild G silla vastu. Ilmselt vastupidavust silmas pidades.
Talasilla ainus eelis on vastupidavus ja tõste piirid on suuremad, rohkem eeliseid pole.
Usun, et keegi ei saa öelda, et nendega ei pidanud arvestama.
Postitatud: R Juul 23, 2010 9:10 pm
Postitas Meesmetsast
Puht huvi pärast küsin siin meeste käest, kes ka päriselt võistlustel osalevad (mina ei osale), et mis on see nõrk koht, mis on teie valiku puhul olnud otsustavaks. Kui mõelda keerukusele ja vastupidavusele, siis näiteks on ju mõnel kaasaegsel militaarsel maastikumasinal sõltumatu vedrustus (otsareduktorid on vist enamjaolt nendel masinatel, millel on ka tulejõud peal). Kui sõjavägi neid kasutab ja nad töötavad, siis peab ju nende kasutamisel olema ka mingi põhjus. Sellest võiks järeldada, et piisavalt töökindlat asja on võimalik ehitada küll (detailid on justkui olemas) ja millegpärast tundub, et on justkui vaja ka.
Eelnev postitaja ütles, et otsustavaks kohaks on vastupidavus, kuid ma küsiksin, et äkki on selleks otsustavaks kohaks valmis detaili lihtsus, mis on suur argument ja mille juures on juba tehtud väga kvaliteetne inseneritöö. Või on selleks argumendiks raha?
Postitatud: R Juul 23, 2010 9:41 pm
Postitas MahviaDeTyrk
eero I kirjutas:Talasilla ainus eelis on vastupidavus ja tõste piirid on suuremad, rohkem eeliseid pole.
Üks eelis on talasillal see, et flex'i korral jääb ratas "täispinnaga" maha
Postitatud: R Juul 23, 2010 11:29 pm
Postitas totu
MahviaDeTyrk kirjutas:eero I kirjutas:Talasilla ainus eelis on vastupidavus ja tõste piirid on suuremad, rohkem eeliseid pole.
Üks eelis on talasillal see, et flex'i korral jääb ratas "täispinnaga" maha
Rattad annab maha jätta ka lääbasildadega ja tihti (tavaliselt) on max. flexi kohtades pind niikuinii piisavalt ebatasane rataste täispinnaga maas olemisels. Tala üks eelistest on just suurema flexi võimalus. Lihtsus= töökindlus, kasvõi püsikiirusliigendite (või misiganes võlliliigendid peale peaülekannet e. suure momendiga võllidel) arv, 8 vs.2. Raha? Loomulikult, seeria tänavaautodel ei ole piisavalt vastupidavat lahendust (omal olid vahepeal huvitavad mõtted aga see eeldaks stardimassi kindlalt alla tonni, mis kisub väga keeruliseks), militaartehnikale ei pääse ligi ja/või on hirmkallis, algusest ise projekteerimisel/ehitamisel on jällegi hind kõrge ja riskid eksida suured. Siin tuleb leida väga hea balanss tugevuse ja kaalu vahel. Keegi ei taha eriti kalli raha eest potensiaalset käkki ehitada ja seepärast sõidamegi järgiproovitud taladega.
Tõste (minuarust) ei ole võistlusautol kuigi primaarne, talasillaga auto tõstmisel määrab kliirensi ikkagi sild aga kõrgem raskuskese ei mõju ühelegi strateegilisele parameetrile hästi (linnujahis ju nendega tihti ei käida). Tõstetakse ikka ainult niipalju et ratas (ka pikendatud vedrukäigu korral) koopasse ei tuleks.
Postitatud: L Juul 24, 2010 3:23 pm
Postitas eero I
totu kirjutas:
Tõste (minuarust) ei ole võistlusautol kuigi primaarne, talasillaga auto tõstmisel määrab kliirensi ikkagi sild aga kõrgem raskuskese ei mõju ühelegi strateegilisele parameetrile hästi (linnujahis ju nendega tihti ei käida). Tõstetakse ikka ainult niipalju et ratas (ka pikendatud vedrukäigu korral) koopasse ei tuleks.
Ei maksa unustada kraavidest välja sõitmisi (raami kõrgus), tõusu- ja mahasõidunurkasid.
Pidin isegi oma tõekspidamisi ümber hindama (näiteks SMS, kolmas päev, esimene küngas).
Oma eelnevas postituses, rääkides tõstest, pidasin eelkõige silmas tänavasõidukeid (tehase toodetud) ja, et sõltumatul vedrustusel on tõste piirid väikesed (väike kliirens, madal raami kõrgus, väike flex jne.)
Omavalmistatud sõltumatu vedrustusega sild on aga hoopis huvitavam ja teine teema.
Postitatud: P Juul 25, 2010 5:49 am
Postitas rommi
Ehitavad usas oma custom baja masinaid, projektide eelarved ca 100K taala, ja teevad nendega isegi 30m hüppeid. Aga kui sellistega korra raiesmikul käia või soo peal nina maasse vintsida, siis võib esisilla seljakotis koju viia. Talasild on vastupidav, lihtne parandada ja ei eelda teaduskraadi mehaanika vallas. Loomulikult saab kõike ehitada aga no raske usukuda, et on mingi lihtsam ja töökindlam lahendus, kui portaalidega talasild. Peale venemaal aretatud kökerdiste pole kuulnud ühestki normaalsest projektist, mis võiks võita offroad võistlusi.
Traditsiooniline IFS ei suuda isegi tavalist lehtvedru flexi järele teha, rääkimata igasugu 4linkidest ja coiloveritest.