4x4.ee

tarmo kirjutas: Jagaja kaas ja süütepool tekitasid probleeme sügavas vees, kus need märgusid ja mootorit kas üldse käia ei lasknud või ei läinud mootor pöördesse. Kuigi kõik oli ühtlase White Grease kihiga kaetud, siis võibolla sai seda ikkagi vähe, ei tea.

Kusjures Panda (Maiko Ratner) oli oma 4jooksikuga minu kohtunikupunkti juures veelombis ka sama asjaga püsti hädas. Ilmselt konkreetse mootori tüüpprobleem. Rääki Maikoga, äkki leiate käsikäes lahenduse.

Täpselt Sama ka meie 22R ga. Proloogi ja I ringi nurrus ka vee all, II ringil hakkas jagajakaanest (või juhtmete vahelt) läbi taguma. Süürepool on meil peidus, seega on kahtlus et kuuma- külma vaheldumine tekitab jagajakaanes mingeid mikropragusid. See lihtsalt üks versioon.
Rehvirõhku hoiame pisikeses, 33" rehvis 0,35. Tundub olevat optimaalne keskmine, ei vii kliirensit veel liiga väikeseks ja on juba üsna korralik kontaktpind. 0,5 on puuvanker ja 0,25 ei suuda enam muda alt välja vedada, kui mingi põhi all on. Pikemad sõidud teedel loomulikult 1+.

Selle probleemi lahenduseks on ühis süütepool,
millega kaasneb väike süüte moodul ja halli andur.
Neljane süsteem olemas mõne õlle eest.
53951597

Misasi on ühissüütepool? Mõistliku lahenduse eest võiks õlle järgi minna küll. Ise mõtlen kahe eraldi, kaheväljundiliste pooli peale, vastavalt siis 1. ja 4. ning 2. ja 3. kummalegi oma halli andur ja kommutaator. Mootor käib fikseeritud nurgaga süütega piisavalt hästi ja säde välja- ja sisselasketakti vahel ei ole probleem.
PS. need viimased postitused sobiks paremini modifikatsioonide teemasse, juttu jatkuks pikemaks ja ei risusta konkreetse auto teemat.

On olemas nelja.kuue.kaheksa väljundiga süüte poole.
Töötavad ühe anduri ja mooduliga.

Kindlasti multicoil spark süsteem töökindlam aga saab ka jagaja toimima. Natuke vaakumit ja kompensatsiooni, hea keemia ja pole ükski jagaja vee all käimata jäänud.

Diiselmootor leiutati üle 100 aasta tagasi

erik kirjutas:Kindlasti multicoil spark süsteem töökindlam aga saab ka jagaja toimima. Natuke vaakumit ja kompensatsiooni, hea keemia ja pole ükski jagaja vee all käimata jäänud.

Kusjuures kõik komponendid olid olemas ja toimisid suurepäraselt aga peale kuuetunnist sõitu (kahe päeva peale kokku) hakkas järsult vett kartma. Mingeid vigastusi ei ole ja seest on jagaja kuiv. Kui auto veest välja sai, käis paari minuti pärast jälle. Seepärast kahtlustangi mikropragusid (vett kardab just jagajakaas).

MahviaDeTyrk kirjutas:Diiselmootor leiutati üle 100 aasta tagasi

Ah siis sellepärast ta nii uimane ongi.

Mina lahendan probleemi 3,0 TD 90 kw mootoriga
Bensuka aeg on möödas. Diislid ruulivad nii vee all kui finisi joonel.

totu kirjutas:

MahviaDeTyrk kirjutas:Diiselmootor leiutati üle 100 aasta tagasi

Ah siis sellepärast ta nii uimane ongi.

1858 ehitati esimene elektrilise süütesüsteemiga mootor Jean JosephÉtienne Lenoiri poolt - seega üle 150'ne aasta - samal aastal sündis ka Rudolf Diesel

Plaanid juba küpsevad, vabanemaks ühisest süütepoolist ja jagajast. Kas on keegi reaalselt installinud EDIS-4 (miks mitte ka 6;8) süsteemi? Triger on plaanis paigutada nukkvõlli otsa (on andur kaitstud) ja teha 72-2 hammast e. täistsükkel poole ringiga. On see hea mõte? Andur päripäeva + 5 hammast puuduvast hambast, mootori ÜSSs? Kas selle võib fikseerida või peaks jätma mingi täppishäälestuse võimaluse? Teise võimalusena oleks hoorattasse avad puurida ja andur läbi sidurikoja uuristada, sel juhul jääb ta väga okste meelevalda ja vahetamine väga tülikas. Jänkituunijad aretavad trigeri esimese rihmaseibi tahaserva, kardan et seal lammutavad maarjamaa oksad selle asjanduse kiiresti ära.

MahviaDeTyrk kirjutas:

totu kirjutas:

MahviaDeTyrk kirjutas:Diiselmootor leiutati üle 100 aasta tagasi

Ah siis sellepärast ta nii uimane ongi.

1858 ehitati esimene elektrilise süütesüsteemiga mootor Jean JosephÉtienne Lenoiri poolt - seega üle 150'ne aasta - samal aastal sündis ka Rudolf Diesel

OK,OK on küll diisel hea, bensukas lihtsalt äkilisem, võimsam, kergem, töökindlam, vaiksem jne. e. parem (peale veekartuse ja küttekulu). Tänava- ja safarimaasturil kahe käega diidsi poolt. Ja eks diislit oska igüks uputada, bensukaga on juba hasart tekkimas.

totu kirjutas: Jänkituunijad aretavad trigeri esimese rihmaseibi tahaserva, kardan et seal lammutavad maarjamaa oksad selle asjanduse kiiresti ära.

Ilmselt mõtlesid jänkituunijate all midagi sellist http://www.foto24.ee/photo.php?photoID=1963322 ja süütepool võiks olla midagi sellist http://www.foto24.ee/photo.php?photoID=1963329

ivan kirjutas:

totu kirjutas: Jänkituunijad aretavad trigeri esimese rihmaseibi tahaserva, kardan et seal lammutavad maarjamaa oksad selle asjanduse kiiresti ära.

Ilmselt mõtlesid jänkituunijate all midagi sellist http://www.foto24.ee/photo.php?photoID=1963322 ja süütepool võiks olla midagi sellist http://www.foto24.ee/photo.php?photoID=1963329

Täpselt nii ongi.
Segaseks jääb PIP ja SAW ühenduste teema, kuhu kurat need panna, või kas neid üldse vaja on? Tean küll et loll olen, seepärast vajaksingi veidi "valgustamist".