4x4.ee

Kirjutan siis ka mis endal teoksil ja plaanis.
Kõik algas sellest, et järjestikustele päevadele sattus doonoriks soetatud sõitev vinsiga isend Gaz 66
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... sequence=1 ja poolkogemata ekslemine endise Kardla sõjaväebaasi territoorjumile. Kuna huvi oli suur teada saamaks 66-e ja enda võimekust maastikul saigi suund sõjaväebaasi poole võetud.
Auto treilale ja minek. Treilale selleks, et mine sa tea kus "Vene ime" võib saba anda.
Ilma suuremate vaheseiklusteta jõutsime kohele. Kohapeal esimisse veelompi ( kaarhalli tagune loiguke ) jõudes suri mootor naga arvata võib välja. Algul kahtlustasime vee kahjulikku toimet süütesüsteemile. Probleem tegelikkuses seisnes aga bensiinipumba töölepingu poolesnisti ülesütlemises, mille avastamine võttis üksjagu aega mõnusas loigukeses. Õppinud bensupumba iseärasusi tundama sai paar tiirukest baasi territoorjumile peale tehtud.
Peale õpetliku päeva kokkuvõtet sai selgeks auto plussid ja miinused
Miinused:
1. Hullemat vedrustust annab välja mõelda.
http://www.foto24.ee/showPhoto.php?photoID=2216416
2. Pikkus http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=34
3. Kaal
4. Bensiinipump
5. Rooli liigraske keeramine
6. Käiguvahetuse aeglus
7. Tagavinsi puudumine
8. Pidurdamine
9. Pöörderaadius
Plussid:
1. Piiratud libisemisega diffri lukud ( rakendumisaeg on küll kehva )

Esimise asjana tagasitulles sai autoga kaalul käidud. Võidunumbrid olid sedapuhku 2820 kg ja seda pooltäis paagi ja ilma juhita
Plaan oli lihtne. Auto tuleb dieedile panna nii kaalu kui pikkuse osas. Samuti tuleb auto miinuseid parandama hakata.
Teljevahe ca 2,4 meetrile ehk siis uus sillakinnitus sinna kus on varuratas.
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... sequence=8
Selleks,et sillakinnitus ettepoole tuua tuli vahekasti koos kinnitustega ca 40 cm ettepoole tuua. Samuti pidi kardaane lühemaks tegama.
enne
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... sequence=6
ja pärast
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=16
tagasilla kardaan
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=15
Tagasilla liigutamisel ettepoole selgus, et 66 ei ole kaalujaotust ollagi. Kui tagasild koos vedrupakkidega raami külgest lahti lasta siis kukub auto esistange peale. Seega esimisel lõbusõidul oli 2820 KG st ca 2300 kg esiteljel ja 500 KG tagateljel ( sild + rattad ). Siit ka järeldus:auto liiguks maastikul seni kuni esisild jääks kinni.
Kaalujaotuse parandamiseks eemaldasime esiotsast niipalju raskust kui võimalik. ( esistange, vintsi , vintsi kardaanid, käigukasti väljavõtte, kabiini, radika ja raami sai lühemaks lõigatud )
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=23
Vints sai taha raami vahele paigaltatud.
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=29
Vintsi paigaldusel sai eesmärgiks, et saaks kasutada nii ette tõmbamiseks kui ka taha. Vahekasti väljavõte lubab kasutada 4 erinevat vintsimiskiirust edaspidi ja ühte tagurpidi, ka samaaegselt ratastega kaasa aidates.
Vintsi kardaani väljavõte ja kardaani kulgemine. Kardaan ise hetkel valmimisel.
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=20
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=30
Tagasilla ettepoole asetamisel sai sillale väike nurk antud kardaaniristide nurga pärast ja lehtvedrustus asendatud spiraalvedrudega. Selleks kasutasime kabiini spiraalvedrusid.
Pärast seda kui tagasilla lääbasid sai 3 korda lahti lõigatud otsustasime edaspidi mitte midagi lõplikult kinni panna kui oleme 200% kindlad asetatavate detailide kujus ja asukohas Lähtusime loogikast 9 korda mõõda 1 kord lõika.
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=31
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=19
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=17

66 eemaltatud kraam
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=10

Pealisehitiseks tuleb Niva kere
Mõningad asjad mis sai eemaldatud Nivalt
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=17
Kere ise
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=12
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=13
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=11

Järgneb

Tore näha,et ka raskemat rauda ehitatakse.
Omal see tee läbi käidud ja nii mõnegi asjaga ämbrisse astutud.
Lühemaks tegemine lõppes meil sellega,et auto käis pidurdades umbes 40
km/h pidurdades üle pea.
Samuti muutus vähegi halvemal teel kiiresti sõitmine pea võimatuks.
Tunduvalt parandab sõiduomadusi mingi madalama ninaga kabiini kasutamine (Gaz-53).
Kuna auto ikkagi koorma veoks tehtud,siis kui ei plaani kaupa vedada siis
üle ühe lehe vedrudel vähemaks võtta on ette paras.Taha on ilma kastita ja
vintsiga paras kolm lehte.Et lehti sõlme ei keeraks siis silla peale ka pikivarras.Amortideks on head Mazi amordid.taha piisab ka Uazi amordist.
Pildilt paistab,et vintsi kardaanile vahepuki tegemisest pole pääsu?
Kavalam oleks vintsi reduktorile tigu teistpidi sisse panna ja vints ümber keerata.

2,4 meetrit teljevaheks on selgelt liiga vähe. Miinimum oleks 2,6 -2-7 meetrit.

http://www.foto24.ee/showPhoto.php?photoID=2216443


Siin pildil on kõik asjad valesti. Lääbade kinnitus sillale ei tomi üldse. Ehk sild liigub flexis ainult lääba torude torsiooni arvelt, puksid on ainult meelepetteks. Silla nurk jätab käbi laagri kuivaks. Kardaani nurkade vaheline summa on kohutav, vibra lammutab sellise kardaani varsti laiali.

Ah jaa, 66`e sildadevaheline fleks tuleb 66`e raamist, mitte vedrustusest, miks on vaja korralik inseneri töö p***e keerata? Oleks võinud selle originaal mootori korralikult käima panna, või siis mõne usaka suurem V8 koos automaadiga, oleks mingigi point sellel autol säilinud.
Olematust pöörderaadiusest te ikka lahti ei saa, vaatamata puuduvale teljevahele.

Mehed mõelge palun ennem, kui saagima ja keevitama hakkate!

erik kirjutas:http://www.foto24.ee/showPhoto.php?photoID=2216443


Siin pildil on kõik asjad valesti. Lääbade kinnitus sillale ei tomi üldse. Ehk sild liigub flexis ainult lääba torude torsiooni arvelt, puksid on ainult meelepetteks. Silla nurk jätab käbi laagri kuivaks. Kardaani nurkade vaheline summa on kohutav, vibra lammutab sellise kardaani varsti laiali.

Ah jaa, 66`e sildadevaheline fleks tuleb 66`e raamist, mitte vedrustusest, miks on vaja korralik inseneri töö p***e keerata? Oleks võinud selle originaal mootori korralikult käima panna, või siis mõne usaka suurem V8 koos automaadiga, oleks mingigi point sellel autol säilinud.
Olematust pöörderaadiusest te ikka lahti ei saa, vaatamata puuduvale teljevahele.

Mehed mõelge palun ennem, kui saagima ja keevitama hakkate!

Tänan Erikut kriitika ja soovituste eest.
Asjalik kriitika ja nõuanded on alati marjaks.

See sillakinnituse probleem jõudis enne kohale kui foorumisse postiduse teha jõudsin. Algselt oli plaanis tekidada miskit sellist
http://www.lahe.net/albums/silverbeast/DSC00499.jpg
Põhjus miks see jäi tegemata oli selles, et vahekastist tagavintsi jooksev kardaan rikub kõik ilusa ära. Seepärast sai mindud teist teed . Eks ikka võõral teel ole libastumisoht, eriti kui pole varnast võtta suurt kogemustepagasit. Samas praeguse seisuga on silla flex täitsa olemas. Flex tekib lääba esipukside kokkusurumisest. Kaua niimoodi sõites puksid kestaksid ei tea ja ei tahagi teada.
Kardaaninurgad on piltidel tõesti kohutavalt suured. Seda sellepärast, et tagaotsal puudub igasugune raskus. Lisan pildi kus on näha kardaani nurk raskuse all. Tõenäolisest saabki sellest vedrustuse maxasend kuna kere proovisobitusel selgus, et tagaspiraalid on liiga nõrgad. Plaanis on asendus teostada lühemate ja jäigemate vedrudega.
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=35
Mõni pilt ka kere proovipaigaldusest
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=37
http://www.foto24.ee/index.php?main=42& ... equence=36

66 on tõesti hea raam mis kannatab väänet. Vedrustuse keerasime nö p...e kuna:
1. Vedrupakkide kinnitused asuvad ca 40 cm ees ja tagapool ratast. Järsemate kohtade läbimine toimub pinnast kündes.
2. Vedrulehtede vähendamine ei ole võimalik sest auto on ikkagi varuosadeks teisele masinale.
Ameeriklase mootori peale sai ka mõeldud aga kahjuks ei mahtunud see eelarvesse.
Nagu ma Eriku kritiseerivat alatoonist aru saan siis ilma TTÜ inserneeridiplomi või aastatepikkusetest ehituskogemuste puudumisel pole auto ehitusse asja.Eks ta õige ka ole aga oleks siis parem olnud kui peale enamvähem kõlbukile detailide eemaldamist üleaia asuv vanametalli kokkuostja oma Fiskarsi nool auto järele oleks suundunud.
See ei õigusta nüüd inseneride käsitöö hävitamist aga kust muidu kogemused tulevad.

Erik on alati liiga kriitiline Põhiline on see, et sa oled omale õige viiruse sisse saanud ning ehitad ja teed seda mis sulle huvi pakub.
ok läheb natuke mõni asi prsse ... mis siis nii õpidki eks me kõik oleme kunagi nii alstanud. Ja kui ei ole kohe plaanis TR3 esikohta kangutama tulla, siis tegeled väga pulli asjaga mis on niisama fun, seega pöidlad püsti ja edu ehitamise.

Huvi pärast küsin,et mis on sellise aparaadi ehitamise eesmärk?Ise pakun,et kogemuse saamiseks.
Kui plaan sellega rajale minna(TR-3) siis hoian teie ettevõtmisele pöialt ,kuna naljakaid liikureid on alati vähe

Movistar kirjutas:Huvi pärast küsin,et mis on sellise aparaadi ehitamise eesmärk?Ise pakun,et kogemuse saamiseks.
Kui plaan sellega rajale minna(TR-3) siis hoian teie ettevõtmisele pöialt ,kuna naljakaid liikureid on alati vähe

mõistetav on hirm konkurentide hulga suurenemise ees
igatahes jõudu ehitamisel ja hoia huumorisoont , huumorimehed on offroadi alate teretulnud

Movistar kirjutas:Huvi pärast küsin,et mis on sellise aparaadi ehitamise eesmärk?Ise pakun,et kogemuse saamiseks.
Kui plaan sellega rajale minna(TR-3) siis hoian teie ettevõtmisele pöialt ,kuna naljakaid liikureid on alati vähe

Eks ta rohkem kogemuste saamise eesmärgil ehitamine ole. Samas ega see tervisele ka kahju tee. Õhtuti telekavaatamist ja õllejoomist on kõvasti vähem

TR3 esialgu plaan minna ei ole. Takistuseks saab rehvide suurus ja ARK registritunnistuse puudumine. Eks esialgu tuleb kasutada teda loomajälgede uurimiseks ja linnulaulu kuulamiseks

Lisan ka veits värsket pildimaterjali. Plaan siis sild kinnitada nagu piltidel näha on. Igatahes ootan kriitikat, ettepanekuid ja soovitusi mida saaks kinnituste juures paremaks teha.
http://www.foto24.ee/album/48340/s49
http://www.foto24.ee/album/48340/s52
http://www.foto24.ee/album/48340/s55

kuna tr3 ei sobi, siis klapperi veoautoklassist kõrvalehiilimiseks küll ühtegi vabandust pole.tegemist ju kergelt modifitseeritud veoautoga.

Juba parem, aga sillakinnitusvarrate puksid peavad olema kahe plaadi vahel, mitte ühe küljes.

Ei tuu Panhardi varras seda silda küll kinni hoida jaksa
Vanast suusakepist tehtud ??

Sillakinnituspuksid tulevad ikka kahe plaadi vahele. Pildil ühega kuna laevaplekk sai lihtsalt otsa.

Panhardi varras ei ole vanast suusakepist

Hetkel pildil on Niva originaal panhardi varras mida sai veits painutatud.
Plaanitav varras tuleb samast materjalist millest sillakinnitusvardad.

tore,ku Tartu kanti uusi ehitajaid juurde tuleb,kuid milleks sul seda panhardi varrast vaja veel ,kuna ehitus ju tehtud 4 lingile,ülemiste varraste nurka muuta ja viia rohkem sillale keskele,siis peaks ka niisama seda raami paigal hoidma ,muidugi ei tea ,mis puksid kasutusel ja silmad varrastele treitud on,et ära ei lagune.Minu masinal analoogne ehitus ja pole vaja mingit panhardi,hetkel on väänutatud ja keerutatud raami ning põsib ilusti koos.
Ma kahtlustan,et sillakäigu suurenedes üks varras lüheneb ja teine pikeneb,see omakorda hakkab panhardi kinnitusi murdma.

Kui sul masin valmis,siis on võimalik see ARK-s vormistada sport ja võistlusautoks,mul on see kadalipp juba läbitud ja polnudki eriti keeruline