4x4.ee

Et siis jäi sisuliselt üle üks kahe teoga mahtkompressor tegu Volvo meremootori peal olnud tükiga. Seal siis samuti ca 4L töömahtu, küll aga kasutatakse teda seal koos turboga. madalate pööretel töötab mahtkompressor ja ca 2000 pöörde juures vabastatakse see magnetsiduri abil ja turbo rõhk surub teistpidi kinni mahtkompressori klapi. Ühesõnaga peale viimast sõitu tundsin, et see vabalthingav 4,2 diisel (1HZ) ei käi ei siit ega sealt. nii tuim tükk.
Tekkis uitmõte, et mis oleks kui prooviks sellist vigurit külge pookida.
Kas kannataks ja millised oleks ohud? seda tean, et turbot lisades kipuvad kolvid ära põlema. Küll aga on see ilmselt tingitud mehhanilise pumba korral ebaühtlasest rõhust tingituna küttesegu kõikumise tulemus mis väiksemas põlemiskambris liigselt lahja küttesegu korral lihtsalt ära põlevad. Mahtkompressor aga annaks pidevalt pööretega konstantset rõhku.
Või on tõesti turbo kolvid teisest uust tehtud?

Ühesõnaga , kuna ma nii kõva mootorimees pole, siis kiitke heaks või laitke maha.
Päris kohe aga ka ärge maha lööge

Küsimus sama mis turboga:Kuidas saada piisavalt kütust silindritesse igal ajal.Muidugi ka surveaste on tava diislil kõrgem kuna ei ole vidinat mis täituvust parandaks.Seega on kolvid ja pumba ehitus teine võrreldes sellega mis sul praegu peal on.
Veiko

bensu mootoril sulavad kolvid läbi,aga mitte diislil.
Natuke rõhku kannatab kindlasti,aga mind ennast huvitaks see sama maht kompressor,sellest mingit pilti või mingeid andmeid on?

Peaks olema Volvo KAD 42 oma. Kompressorit ennast veel näppinud pole, küll aga peaks ta mul kuskil töökojas vedelema.
Meistriga ma küll veel hinnast rääkinud pole, aga see selleks.
Netist leidsin sellist infot:
One program involves the KAD42 Volvo Penta marine diesel. Powered by a turbocharged 3.6 L engine, the boat simply couldn't get up on plane due to low torque at low speed. The addition of the Ogura supercharger to the 3.9 L diesel raised the torque at 100 rpm by a factor of three and the boat came up on plane. At 2500 rpm, the turbocharger takes over and the boat remained on plane.
Sellise lingi leidsin

Olle kirjutas: seda tean, et turbot lisades kipuvad kolvid ära põlema. Küll aga on see ilmselt tingitud mehhanilise pumba korral ebaühtlasest rõhust tingituna küttesegu kõikumise tulemus mis väiksemas põlemiskambris liigselt lahja küttesegu korral lihtsalt ära põlevad.

Kolvid põlevad läbi suure põlemis tembi peale - diislil ei lähe temp nii suureks ainult õhukogust tõstes (tõsi teataval määral tõuseb temp turbo või kompressori õhu kokkusurumisest tuleneva sisselastava õhu tembist - intercooler aitab)

Kas sellel 1HZ'l ei saa vajadusel kasutada 1HD-T või 1HD-FT kolbe ? töömaht, kolvikäik ja silindri läbimõõt on samad

Veiko kirjutas:Muidugi ka surveaste on tava diislil kõrgem kuna ei ole vidinat mis täituvust parandaks.

See ei ole reegel

Usun, et iga enam-vähem diiselmootor kannatab 0,5 bar'i julgelt - samas kui vabalthingav turbo abil juba vaakumistki välja tuua on efekt suhteliselt suur

Kas ei kannataks kompressorile vahele pookida mingit variaatori moodi asja, mille abil saavutada ühtlane ülelaadimine kogu pöördevahemikus ja turbost seal loobuda ?

MahviaDeTyrk kirjutas: Kas sellel 1HZ'l ei saa vajadusel kasutada 1HD-T või 1HD-FT kolbe ? töömaht, kolvikäik ja silindri läbimõõt on samad

Põhimõtteliselt saab vabalt kasutada. Mootor oma olemuselt täpselt sama, teisel ainult kolvigrupp ja väljalaske kollektor teine.

Esialgu prooviks nende kolbidega, läheb õhtale, siis läheb
Ise mõtleksi sellist lahendust, et jätaks ainult kompressori. Lõppkiirust mul vaja pole, oluline oleks just all otsas väänet juurde saada. viienda käiguga möödasõidu kiirendust mul vaja pole, küll aga poris pudrates võiks rehvi tühjaks visata.

Variaator oleks muidugi päris huvitav lahendus , kuid ilmselt sobiva variaatori leidmine oleks ilge mängimine ja eeldaks tõsiseid mõõtmisi.
Teine küsimus oleks see et kas ülerõhu ventiil ei päästaks laadimise ühtlustamist? kui panna kompressor pidevalt käima siis ülerõhu ventiil mingi konstantse rõhu peal hoiaks ju sisuliselt segu suhet paigas ?
Sorry kui puusse panen

ei tea küll et ära sulataks,enda diislil lõpust segu lahja ja paljudel veel,väljalaske gaaside kell ka peal ja üle 1200f ei lähe!
turbo on sel hetkel päris ilusat värvi,kui palju peab siis tempi olema et läbi põleksid,minu teada ei sula need kolvid diislitel ära!
diislil ei saa ju nö.isepõlemist ka tekkida.

kala kirjutas:ei tea küll et ära sulataks,enda diislil lõpust segu lahja ja paljudel veel,väljalaske gaaside kell ka peal ja üle 1200f ei lähe!
turbo on sel hetkel päris ilusat värvi,kui palju peab siis tempi olema et läbi põleksid,minu teada ei sula need kolvid diislitel ära!

Oleneb mootorist - aga selle 1200 F ei tohiks küll jah midagi juhtuda - ja-no su cummin kannatab ka miski 800 ja peale Celsiust

Mõistlikum oleks vast kasutada mahtkompressorit turbokompressori asemel (turbomootoril, nendel juba õiged kolvid- kepsud, suuremaks doseeritud kütuse etteanne ja madalam surveaste ) koos vahejahutiga, eeliseks pidev ülerõhk ja igasuguse turbolaadimisele iseloomuliku inertsi puudumine. Selle vidina peamiseks puuduseks suur võimsustarve, st. küttekulu tõus. Projekti- või võistlusauto puhul teeks päris kadedaks, tavautol pole vast otstarbekas. Ülerõhu klapp kindlasti abiks, kuigi enamus diisleid laseb õhku vabalt peale ja õige ülekandearvuga peaks rõhk üsna stabiilne püsima. Põnev mõte igatahes, jõudu aretamisel.

Väike tähelepanek, et Dodgel on surveaste 18:1. Toyotal on aga vabalthingaval kui palju? 21:1 või 22:1? Sinna mingit rõhku pähe lasta võib olla suht ontlik ettevõtmine. Turbo Toyota ja vabalthingava Toyota peamine vahe on madalama surveastmega kolbides. Usun, et võid ka oma kolbidel vabalt mingi osa pealt ära freesida ja kambrit mõõtes asja parlanksi ajada.

Survetest niipalju, et raamat annab sellised andmed mulle (eeldusel , et tegu pole mingisuguste trükivigadega):

1PZ & 1HZ Max: 36 Bar Min: 27 Bar
1HD-T Max: 35 Bar Min: 25 Bar
1HD-FT Max: 35 Bar Min: 24 Bar

Seega tundub , et nii turbol kui tavalisel on sisuliselt surveaste sama.
Vaevalt , et turbo andmed ülelaade rõhu all antud on. see tähendaks, et Turbos läheb lihtsalt pauk oluliselt suuremaks, kui turbo järgi tuleb.
Seega kõigi eelduste kohaselt rõhuga väga probleeme ei tohiks tekkida?

Need ju komressioonid?

Sry, jälle täisnurk ja keemistemperatuur omavahel segamini
Aga sellegi poolest peaks ju madalama surveastme korral olema ka silindris tekkiv kompression erinev

Edit: Tiba peamurdmist ja jälle targem.
ehk siis 30 / 10=3
ja 30+3(lisa põlemiskamber kolvis) / 10+3 (l.p.k) = 2,538

Seega kompresioon jääb sisuliselt samaks kuna mõlemal puhul surutakse kokku õhku täpselt 20 ühiku võrra.

Nagu kevadine vasikas karjamaal maailma avastamas

Siin tulevad mängu starteri võimsus, kolvigrupi tihedus, kolvikäik jms. Komressiooni surveastme vahel on seos olemas, konkreetset suhtarvu aga mitte.

aga täitsa kindel olen et alla 1bari turbo rõhu ei juhtu midagi,kolb ikka poolex ei lähe ja kui tihendi ära puhub siis selle vastu ka rohtu!