4x4.ee

kas teab keegi täpsemalt mida seadus esiraudade kohta ütleb...tohib neid siis ette aretada? kuidas reageerib sellele politsei, kuidas ülevaatus jne? ei oskand nagu ise sellist infot leida
tänud

Oh, see on üsna keeruline ja viimasel ajal põhajlikult seduses sätestatud teema. Raudade amtelik nimetus on "Esikaitsesüsteem"

Lähemlat loe:

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1032252

http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp? ... d=12844006

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1020954

http://209.85.129.104/search?q=cache:Mu ... d=10&gl=ee

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... 66:ET:HTML

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... 186:ET:PDF

http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/ ... 0607et.pdf

http://www.europarl.europa.eu/sides/get ... XML+V0//ET

---------
Lühidalt:

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12825218 leiate:
Kood 603. Esikaitsesüsteem

Nõuded: 1) M1 ja N1 kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele vastavaid ja e-sertifitseeritud täiendavaid esikaitsesüsteeme;
2) Erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavaid ja e-sertifitseerimata esikaitsesüsteeme:
a) enne 1. jaanuari 2002. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria sõidukitele;
b) kuni 24. maini 2007. a liiklusregistrisse kantavatele M1 ja N1 kategooria maastikuautodele (M1Gja N1G).
c) üle 3500 kg täismassiga M1 kategooria sõidukitele.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]
Ülalmainitud Eurodirektiivi aadress: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... uri=OJ:L:2
005:30901:ET:HTML

Kood 603. Esikaitsesüsteem

Nõuded: 1) M1 ja N1 kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele vastavaid ja e-sertifitseeritud täiendavaid esikaitsesüsteeme;
2) Erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavaid ja e-sertifitseerimata esikaitsesüsteeme:
a) enne 1. jaanuari 2002. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria sõidukitele;
b) kuni 24. maini 2007. a liiklusregistrisse kantavatele M1 ja N1 kategooria maastikuautodele (M1Gja N1G).

c) üle 3500 kg täismassiga M1 kategooria sõidukitele.

Ei saa täpselt aru et punkt 2(a) ´s on mõeldud eesti registrit või ültse millal auto registreeritud on ?

kas saan õieti aru et kui mul 96 aasta maastur siis võin sinna rauad ette kruttida kui auto kuulub vastavasse kategooriasse?

Andruzka ühes teises teemas kirjutas:Vabandan, offtopic, aga kuidas sa said sellele autole M1G? Mulle keelduti pajerole seda vormistamast.

Teema huvitav ja mõtlesin natuke uurida.
Kõigepealt hetkel kehtiv seadus on siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/124072012016?leiaKehtiv

Sinu ja ka minu auto puhul kehtib Lisa 1. Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud enne 1. jaanuari 1984. a valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud sõidukid ning 30-aastased ja vanemad sõidukid.

Seadusest võib lugeda definitsioone: Auto toomisaasta, esmase registreerimine ning liiklusregistrisse kandmine.
Kuna nimetatud seadustes räägitakse liiklusregistiisse kandmisest, siis ma ei olnud päris kindel, kas siin mõeldakse Eesti liiklusregistrisse kandmist või esmast registreerimist. Käisin ühes suvalises ülevaatuspunktis konsultatsioonil. Kõigepealt imestas ülevaataja selle üle, miks mu auto M1G pole. Tema näeb küll, et see on maastikuauto. Käivad tema juures ka ühesillaveolised, millel on G passis. Aga see selleks. Kõigerohkem huvitas mind, kas liiklusregistrisse kandmine tähendab esmast registreerimist või Eesti registrisse võitmist. Tema väidab, et see tähendab esmast registreerimist. Seega tema tõlgenduse järgi võib meie autodel, kuna mõlemad on esmaselt registreeritud varem kui 2002, olla paigaldatud suvaline raud, sest peaks kehtima säte.

3) erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavat ja e-sertifitseerimata esikaitsesüsteemi:
a) enne 1. jaanuarit 2002. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria sõidukile;

Ei ole üldse vahet kas on G või mitte.

Kuna mul jäi see asi ikkagi kripeldama ja ma teda hästi ei uskunud, helistasin maanteeameti infotelefonile. Sealt suunati mind nende ülevaatuspunkti angaari. Sealt sain väga konkreetse vastuse. Liiklusregistrisse kandmine tähendab Eesti liiklusregistrisse kandmist. See olevat ka kohtus läbivaieldud teema.
Järelikult, kuna mõlemad meie autod on Eesti registrisse kantud 2012 aastal, kehtib hoopis seaduse säte:

1) M1 ja N1 kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult määruse EÜ (nr) 78/2009 nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi;

Jällegi ei ole vahet, kas on G või mitte, tohime paigaldada ainult nimetatud nõuetele vastavat rauda.
Küsisin veel, et kuna mul on raud tehase poolt paigaldatud (ma arvan nii) ja ma auto käesoleval aastal Eestis registreerisin, kas ma pean siis raua maha võtma? Sain vastuseks, et jah.
Saan asjast aru niimoodi, et kui kõrvuti seisavad kaks täpselt samasugust ja koos tehasest välja veerenud autot, milledest üks on Eestis arvele võetud 2000 aastal ja teine auto on arvele võetud kuskil mujal ning Eestisse toodud 2012 aastal, siis ühel tohib raud ees olla ja teisel mitte... Veider, kas pole?
Uurisin veel, miks samasugustel autodel mõnel on G ja mõnel mitte ja mille järgi seda üldse määratakse. See pidavat olema tehase poolt paika pandud ja see tuleb välja VIN koodi järgi. Võib-olla ka eksitus ja näiteks ekslikult on jäänud G passi märkimata. Soovitati koos autoga tulla MNT ülevaatuspunkti ning nad saadavad VIN koodi tehnikaosakonda uurimisele. Mingit võimalust kuidagi G-d taotleda, isegi kui nõuded on täidetud, ei olevat.

Kas keegi oskab selgitada, mis eelised või mitteeelised on selles, kas G on passis või mitte, peale selle esikaitsesüsteemi? Ma ei leidnud infot selle kohta kuskilt.
Lisan veel seda, et võib-olla see G pärast muretsemnine seoses esikaitsesüsteemiga tuleb vanast seadusest, mis lubas esikaitsesüsteeme ainult maasturitele: http://www.mnt.ee/index.php?id=11200

Kokkuvõtes, selleks, et ülevaatust läbida, pean ma seda tegema selles ülevaatuspunktis, kus ma täna käisin, kuna seal tõlgendatakse seadust sedamoodi. Seaduse järgi on mul ees mittelegaalne raud.

Öeldi ARKist lihtsalt. Kui on N1G siis võivad olla vints ja rauad.

--kala-- kirjutas:Öeldi ARKist lihtsalt. Kui on N1G siis võivad olla vints ja rauad.

Mis aastal sulle seda öeldi?

Ainuke asi mis ma veel M1G ja N1G erilisuse kohta leidsin on haagisevedu.

Kood 1110. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki lubatud suurim tegelik mass
Nõuded:
1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat massi;
2) M1 ja N1 kategooria veduki haakes on lubatud vedada ainult O1 või O2 kategooria haagist. M2 ja M3 kategooria veduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
a) pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
b) piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N1G kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5 t, välja arvatud M3 kategooria I klassi veduki korral;

See on ka veider.
Pajero tühimass 2,1 t, registrimass 2,7 t.

Pidurita haagise asi klapib. Passis on lubatud haagise mass 0,75 t.
Kuna passis on M1, siis tohiks piduritega haagise mass olla 2,7 t aga passis on lubatud massiks 3,3 t! Kuidas mõista?
Kui oleks passis M1G, siis tohiks seaduse järgi olla piduritega haagise mass 4 t. Sellisel juhul see 3,3 t. klapiks, kuna järelikult on tootja poolt määratud lubatud mass väiksem ja siis peab sellest kinni pidama.

P.s. Vintsi kohta ei leidnud muud juttu kui ainult see, kuidas vintsiga autot mõõdetakse.

Soovitati koos autoga tulla MNT ülevaatuspunkti ning nad saadavad VIN koodi tehnikaosakonda uurimisele. Mingit võimalust kuidagi G-d taotleda, isegi kui nõuded on täidetud, ei olevat.

Kus see asub?

Kokkuvõtes, selleks, et ülevaatust läbida, pean ma seda tegema selles ülevaatuspunktis, kus ma täna käisin, kuna seal tõlgendatakse seadust sedamoodi

Ja poltsei annab korduva, siis lähed teed Üv ja saad jälle korduva Üv , kui politsei maha võtab. Jabur tundub see küll.

Kas mitte siin foorumis polnud tegelast kelle pajerol oli passis 3,5t haagise mass, endal 3,3 ja paha selles, et treilad ju suuremjagu 3,5t täismassiga.

Andruzka kirjutas:

Soovitati koos autoga tulla MNT ülevaatuspunkti ning nad saadavad VIN koodi tehnikaosakonda uurimisele. Mingit võimalust kuidagi G-d taotleda, isegi kui nõuded on täidetud, ei olevat.

Kus see asub?

Pidasin silmas Maanteeameti bürood (endine ARK) Tallinnas Mustamäel. Seal õuepeal angaar kus tehakse esmast ülevaatust.

CaveMan'i sõiduk näikse olevat kellegi soovil (neid leti taga lunijaid nähtud küll)/näpuka tõttu (ka ametnikud on inimesed) vigasena registris. Nüüd on küsimus, kas Sa soovid ARK sundida seda apsu õgvendama?

Seda juhul, kui VIN identifitseerib selle neliveolisena (kas kõnealust Pajerot üldse toodetid üheveolisena?). Kui auto on tehasest neliveoline, siis kuulub ta maastikusõidukite klassi. Kui kellegi emingil x, y cvõi z põhjusel seda pole vaja teisiti registreerida.

Kuna omanikuvahetuse korral vahetub reg. tunistus, siis ei paista edasimüüdud sõiduki dokumetidest Eestisse registreerimise koht.

Nüüd on kaks võimalust: lähed Mustamäe ARKi ja teed kurva näo pähe - ma ostsin endale omateada maasturi, aga näe, passis on sõiduauto... Kui piisava veenvusega esineda ja hetk juhtub õige olema, võib ametnik kodanikule vastu tulles vea parandada ka leti tagant lahkumata. Kui seaduslik see on, sõltub asjaoludest (VIN kodeering!).

Teine võimalus on teha ametlik päring nõudega, miks on maastikusõiduk Mitsubishi Pajero xxxXXX võetud arvele sõiduautona. Ametlikule päringule nad peavad vastama 30 päeva jooksul. Tõsi, saadud vastus ei kõlba suure tõenäosusega muuks, kui pika vaidluse sisendiks...

Teine huvitav teema on see, kes selle muudatuse eest tasuma peab. Kui on tegu ARKi veaga, peaks nad selle tasuta õgvendama. Mida nad ilmselt teha ei soovi...

Ülevaatused on niikuinii üsna nutune teema, kuna iga ülevaataja teeb seda toimingut piirangute raames oma äranägemise järgi. Mis ühele napilt legaalne, on teisele Väga Paha Kuri Tegu. Sestap on igasuguste piiripealsete juhtumite puhul kasulik kodustada mõni ülevaataja. Ei, mitte rahaliselt, vaid lihtsalt oma nägu usaldusväärsena neile meelde jättes. Siin aitab tugevalt kaasa enne ülevaatust küsitava asja kohta nende arvamuse küsimine.

Ma mainin kohe ära, et mina registreerisin oma auto Eestisse. Ostsin selle välismaalt. Seega Eesti pass on tal esmakordne. Mina ei osanud küsidagi sellel hetkel seda G asja.
Andruzka oskas küsida aga talle lausa keelduti seda panemast. Samasugune Pajero on.

Nüüd on küsimus, kas Sa soovid ARK sundida seda apsu õgvendama?

Ma ei tea. Mis ma sellest praktiliselt võita või kaotada võiks? Antud kontekstis pole raua kohapealt mingit vahet. Võib muidugi olla, et tulevikus muudetakse jälle seaduseid ja siis võib vaja minna. Pollar vaatab haagist ikka passi kantud kaalude järgi mitte tähe järgi ma loodan? Mis veel?

kas kõnealust Pajerot üldse toodetid üheveolisena?

Ei toodetud. Vähemalt pole lugenud ega kuulnud sellisest variandist.
Aga ainult neliveolisusest ei piisa. Üks sild peab olema ka lukustatav ja muud. Seda ma ei tea kas kõikidel Pajerodel on tagasild lukustatav. Minuomal vähemalt on.

v6sa kirjutas:... (kas kõnealust Pajerot üldse toodetid üheveolisena?)

Kui mina oma Pajero Tallinnast ostsin, siis ARK-i minnes (Kad. tee oma), avastas sealne töötaja, et passis autol vedavaid sildu 1 ja suunas mind laksust hoovipeal olevasse angaari, kus asjapulk autot kobas ja uuris ning passi ilmus veotelgi 2.

CaveMan kirjutas:

--kala-- kirjutas:Öeldi ARKist lihtsalt. Kui on N1G siis võivad olla vints ja rauad.

Mis aastal sulle seda öeldi?

Seda öeldi mulle selle aasta Märtsis.