Džiibid versus maasturid
Postitatud: E Apr 07, 2008 2:04 pm
Mul on küll pikad juhtmed aga vat sulle sähh, mida autoleht kirjutab...
http://www.autoleht.ee/node/1096
Džiibid versus maasturid
Lisas Anu Vane 20. märts 2008 - 14:53. ::
Leidsin siitsamast Autolehe foorumist teema, kus kodanik kurdab, et Autoleht räägib järjekindlalt džiipidest, aga ei peaks seda tegema, sest see sõna tähistavat kindlat automarki Jeep. Saan loogikast aru, aga keeleinimesena mõtlesin, et teemat oleks vaja natuke pikemalt seletada.
Nimelt peaksime korrektset eesti keelt kõnelda soovides lähtuma ÕSist, mis soovitab – just soovitab, aga ei kohusta – kasutada maastikuautost rääkimisel sõnu “maastikuauto” ja “džiip”. Ebasoovitatavaks sõnaks peetakse ÕSis “maasturit”, mida ometi nii sageli tarvitatakse. Põhjused, miks keeleinimesed sellise seisukoha on võtnud, on lihtsad. Sõna “maastur” on meie keelde laenatud otse soome keelest. Olgugi need keeled lähedased sugulased, eesti keelde see sõna siiski ei sobi. Nimelt on meie keeles traditsioon, et ur-liitega (või sarnasega) tähistatakse “tegijaid”: näiteks kala – kalur, juuksed – juuksur, disko – diskor jne. Sama loogika järgi (maastik – maastur) peaks “maastur” tähistama maastikuloojat vms. Teiseks on seesama ur-liige väga ületarvitatud ja kui just hädasti vaja pole, sellise liitega sõnu enam juurde ei tekitata.
Kui “maastikuauto” jääb pikaks, soovitab ÕS kasutada just vormi “džiip”. Kartus, et seda konkreetse automargiga segi aetakse, on aga üsna alusetu. Esiteks kirjutame automarki ju teisel kujul ja suure tähega (Jeep, mitte džiip). Teiseks aga on eesti keeles palju teisigi üldsõnu, mis on mingist nimest tuletatud. Näiteks 1980ndate lõpus juurdus tugevalt sõna “botased”, mis tuleneb ju tegelikult konkreetse jooksujalatsitootja nimest. Samamoodi on üldsõnaks muutunud “makaronid” (ühe pastasordi nimest), kõnekeelsed “pampersid” (mähkmefirma nimest), kauboikaabu ehk “stetson” (mütsi väljamõtleja nimi oli Stetson), “gobelään” ehk teatud kangas (leiutaja nime järgi) jms. Neid näiteid on veel ja veel.
Seega on minu meelest alusetu karta, et kui ühe maastikuautode teerajaja nime üldnimetuseks muudame, sellest ettevõtte maine vms kuidagi kahjustub. Pigem peaksime pidama seda omamoodi austusavalduseks – Jeep on džiipide arengus nii olulist rolli mänginud, et pärandas oma nime tervele autoklassile;)
Anu V.
Autolehe keeletoimetaja
http://www.autoleht.ee/node/1096
Džiibid versus maasturid
Lisas Anu Vane 20. märts 2008 - 14:53. ::
Leidsin siitsamast Autolehe foorumist teema, kus kodanik kurdab, et Autoleht räägib järjekindlalt džiipidest, aga ei peaks seda tegema, sest see sõna tähistavat kindlat automarki Jeep. Saan loogikast aru, aga keeleinimesena mõtlesin, et teemat oleks vaja natuke pikemalt seletada.
Nimelt peaksime korrektset eesti keelt kõnelda soovides lähtuma ÕSist, mis soovitab – just soovitab, aga ei kohusta – kasutada maastikuautost rääkimisel sõnu “maastikuauto” ja “džiip”. Ebasoovitatavaks sõnaks peetakse ÕSis “maasturit”, mida ometi nii sageli tarvitatakse. Põhjused, miks keeleinimesed sellise seisukoha on võtnud, on lihtsad. Sõna “maastur” on meie keelde laenatud otse soome keelest. Olgugi need keeled lähedased sugulased, eesti keelde see sõna siiski ei sobi. Nimelt on meie keeles traditsioon, et ur-liitega (või sarnasega) tähistatakse “tegijaid”: näiteks kala – kalur, juuksed – juuksur, disko – diskor jne. Sama loogika järgi (maastik – maastur) peaks “maastur” tähistama maastikuloojat vms. Teiseks on seesama ur-liige väga ületarvitatud ja kui just hädasti vaja pole, sellise liitega sõnu enam juurde ei tekitata.
Kui “maastikuauto” jääb pikaks, soovitab ÕS kasutada just vormi “džiip”. Kartus, et seda konkreetse automargiga segi aetakse, on aga üsna alusetu. Esiteks kirjutame automarki ju teisel kujul ja suure tähega (Jeep, mitte džiip). Teiseks aga on eesti keeles palju teisigi üldsõnu, mis on mingist nimest tuletatud. Näiteks 1980ndate lõpus juurdus tugevalt sõna “botased”, mis tuleneb ju tegelikult konkreetse jooksujalatsitootja nimest. Samamoodi on üldsõnaks muutunud “makaronid” (ühe pastasordi nimest), kõnekeelsed “pampersid” (mähkmefirma nimest), kauboikaabu ehk “stetson” (mütsi väljamõtleja nimi oli Stetson), “gobelään” ehk teatud kangas (leiutaja nime järgi) jms. Neid näiteid on veel ja veel.
Seega on minu meelest alusetu karta, et kui ühe maastikuautode teerajaja nime üldnimetuseks muudame, sellest ettevõtte maine vms kuidagi kahjustub. Pigem peaksime pidama seda omamoodi austusavalduseks – Jeep on džiipide arengus nii olulist rolli mänginud, et pärandas oma nime tervele autoklassile;)
Anu V.
Autolehe keeletoimetaja
Mitte ühtegi kirjaviga ? Mis juhtus
